Tänases Ärilehes räägib äsja ICC Eesti liikmeks astunud Värska Vesi AS-i juht Urmas Jõgeva, kuidas neid tabas kaks aastat tagasi, kui siseneti Soome turule, meeldiv üllatus.

Foto: Anni Õnneleid, Eesti Päevaleht

Värskas on küll 470 meetri sügavuselt omapärase maitsega mineraalvett villitud juba 43 aastat, kuid eksport on jõudsalt käima saadud alles viimastel aastatel. Tavapärasest veidi omapärasem on ehk see, et enne Soome turule sisenemist mindi Hiina, kus on samuti ettevõttel hästi läinud. Balti riikidesse müüdi juba varemgi.

„Soome edu oli meile tõeline üllatus. Tagantjärele tark olles oleks pidanud sinna varem minema. Meie mineraalvesi on seal väga hästi vastu võetud. Olime liialt kinni selles, et Soome on 1000 järve maa ja sealgi on puhas loodus,” rääkis ettevõtte juhatuse esimees Urmas Jõgeva Ärilehele.

Loe täismahus artiklit edasi SIIT.

Vaata pilte ICC Eesti külaskäigust Värska Originaali tootmises SIIT. Kokkuvõte Põlva- ja Võrumaa ettevõtlusreisist on saadaval SIIN.

Värska Vesi AS on Eesti juhtiv naturaalse mineraalvee ning joogivee tootja. Ettevõtte bränd „Värska Originaal“ on eelistatuim mineraalvesi Eestis. Värska Vesi AS on loodud aastal 1993, vee tootmise algus ulatub aastasse 1973.

Väheneva ja vananeva rahvastikuga Eesti on turuna liiga väike, et pakkuda eksportivatele ettevõtetele arvestatavat tuge stardiplatvormina. Samas on selge, et majanduskasvu oleks põhjust loota eelkõige ekspordi toel.

Teemal “Kuidas eksport hoo sisse saaks?” arutlevad Tea Danilov (EAS), Kristo Kirs (Vesimentor / TerraMil), Toomas Agasild (Viking Window, ICC Eesti liikmesfirma) ja Tiit Tammemägi, PhD (ICC Eesti peasekretär). Moderaator on Eero Raun (EAS).

Ekspordi arendamise pealisülesannetest räägitakse 12. augustil PAIDE KESKVÄLJAKUL kell 12.00–13.15. Lisainfo ettevõtluse ja majanduse alast ning teemadest Arvamusfestivalil leiate SIIT. Kogu festivali kava on leitav SIIN.

Allikas: Arvamusfestival

ICC Eesti peasekretäri Tiit Tammemägi väitel on Incotermsi 80. sünnipäeva eel tarneklauslite tundmine Eestis langenud aegadade kõige kehvemale tasemele. Võit tarneklauslite tundmisest on aga suur.

“Üks põhjus on, et Google on teinud kõvasti tööd eestlaste õpihimu kallal. Süveneda enam ei viitsita. Otsitakse fakte, kuid fakt ei ole veel teadmine. Google’st võib saada 90% faktivastuseid, kuid süsteemi Google’st ei õpi,” vastas Tiit Tammemägi küsimusele, miks on Incotermsi tundmine tagasi läinud.

“Incoterms on hästi vahe tööriist nende käes, kes seda tunnevad. Üksikuid tarneklausleid pähe õppida on vaevaline. Aga kui õpid selgeks Incotermsis valitseva süsteemi, mis on lihtne ja loogiline, siis on ka üksikklauslite omandamine imelihtne ja teadmine püsiv,” lisas ta.

Loe juulikuu Äripäeva erilehes Logistika ilmunud intervjuud Tiit Tammemägiga SIIT.

Kas tunned tarneklausleid?

Näidisülesanne, mida Tiit Tammemägi kasutab Incotermsi tundmise testimiseks koolituste avakaasusena.

Kaup tarnitakse Pensast. Tarneklausel on CIP Tallinn. CIP tähendab, et müüja on kinni maksnud kaubaveo kuni Tallinnani, lisaks on ta teinud kaubale miinimumkattega kindlustuse ostja kasuks.

Kus on tarnekoht? Ehk kas vastutus läheb müüjalt ostjale üle Pensas või Tallinnas? Enamus pakuvad vastuseks Tallinnat, sest tarneklausel on ju CIP Tallinn. See on vale vastus ja tunnistus, et vastaja Incotermsi ei tunne.

Hiljuti oli juhtum, kus sellele ülesandele oskas õige vastuse anda 60 kuulajast vaid 3.

Registreerumisel koolitustele ja tasumisel kuni 15.augustini 2016 (k.a.) kehtib kõigile koolitustele ja veebinaridele hinnasoodusuts 20%. Tutvu koolituskavaga SIIN.

ICC Eesti kuldliikme Estanc AS-i valmistatud kortermaja mõõtu toiteveemahuti alustas täna teekonda Eestist Kesk-Soomesse Äänekoskisse, kus sellest saab metsatööstushiiu Metsä Fibre uue tselluloositehase katlasüsteemi üks tähtsamaid osi.

“Nii suure objekti transport nõuab tavapärasest oluliselt suuremaid ettevalmistusi nii laadimisel kui ka manööverdamisel,” kommenteeris Estanci tegevjuht Mihkel Tammo. “Viimasel hetkel muutis maanteeamet ka planeeritud marsruuti, mis nõudis meie poolt väga kiiret reageerimist ja pikendas veole kuluvat aega. Liikluse minimaalseks häirimiseks saime liikuda ainult öösel ja marsruudi planeerimisel pidime väga hoolikalt arvestama sildade kandevõimet, aga ka seda, et elektriraudtee ületuseks Kloogal oli meil tunnine aken, mille jooksul vool liinidest välja lülitatud,” lisas ta. Loe edasi…

Vaata galeriid hiidmahutist Estanci Facebooki lehelt!