Mõeldes Eesti ettevõtlusele, meenuvad sageli Tallinnas ja selle lähiümbruses asuvad firmad. Tegelikult tehakse üle Eesti palju originaalset ja edumeelset, mis jõuab laia avalikkuse ette harva. Eriti vähe ollakse teadlikud ettevõtetest, mille toodang põhiliselt eksporditakse. Nii korraldabki Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC Eesti ettevõtlusreise terves Eestis, innustades oma liikmeid ettevõtluse rasketel, kuid kaasahaaravatel radadel, edendades kodumaist koostööd ja muutes maailmavaadet veelgi avaramaks.
.
Kui varasemate ICC Eesti ettevõtlusreiside sihtkohtadeks on olnud Ida-Virumaa ja Saaremaa, siis 5. – 6. veebruaril käidi Pärnu arengu ja eduga tutvumas. Ürituse kaaskorraldajaks oli ICC Eesti liikmesfirma Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing ProLog. Külla kutsus Pärnumaa Ettevõtlus-  ja Arenduskeskuse (PEAK) juhatuse liige Sulev Alajõe ning kohale sõideti taas liikmesfirma Kase Kaubandus OÜ luksusbussiga.
.
Enne ettevõtete külastamist saadi osa Sulev Alajõe tehtud põhjalikust ja harivast Pärnumaa majandusülevaatest. Selgus, et Pärnumaa suureks probleemiks on rahvastiku vähenemine, kuigi tööhõivest moodustab erasektor erinevalt paljudest teistest maakondadest koguni 60%. Pärnu linn ja maakond on alates aastatuhande vahetusest kaotanud viiendiku elanikest. Inimesed lahkuvad tööle väljapoole kodumaakonda, sest Pärnumaa keskmine brutotulu on Statistikaameti andmetel viimastel aastatel võrreldes Eesti keskmisega pidevalt vähenenud. Alajõe sõnul oleks väljapääsuks see, kui tänast tööd hakatakse tegema targemini ja homme tehakse tänasest rohkem tarkust nõudvat tööd. Ta rõhutas, et nutikama äri jaoks on vaja toetuda tarkadele inimestele.
.
Tööjõu problemaatika on pannud PEAKi mõtlema ka haridusküsimustele. Miks füüsika- ja matemaatikaõpetajad ei võiks näiteid elust tuua? Kui algklasside poistes ei tekitata tehnikahuvi, siis tehakse Alajõe hinnangul põhikooli lõpetamisel võimetele ja oskustele vastamatuid otsuseid. PEAK pooldab tõsiasja, et põhikooli õppeastmesse võiks olla lisatud ka õpilaskülastused ettevõtetesse: nii näeksid noored juba varakult, kus ja mida tehakse. Ühtlasi peaksid Pärnu maakonna ettevõtted pakkuma koostöövõimalust Pärnumaalt pärit tudengitele, sest kui neid ülikooli ajal sealse ettevõtlusega ei seota, võivad ülikoolilinnade tööandjad nad enne kõrgkooli lõpetamist enda juurde palgata.
.
Pärnu linnale ja maakonnale mõeldes tulevad ehk tõesti esimesena meelde ilusad rannad ja puhkuspaigad. Sulev Alajõe aga nentis kurba tõsiasja, et Pärnumaa kohta käiv kujutluspilt, kui populaarsest turismipiirkonnast, on pärssinud tööstustootmise kasvu ja edendamist. Näiteks kindlasti on paljudele üllatavaks ekspordiartikliks turvas, mille suurimad varud asuvad lisaks Ida-Virumaale just Pärnumaal. Eesti, kus turbaalad katavad Eesti Turbaliidu andmeil 22% riigi pindalast, on ekspordis turba poole pealt neljas riik maailmas. Meie kõrgrabaturvast kasutatakse maailmas nii lillekasvatuses kui ka kosmeetika- ja tervisevaldkonnas.
.
Pärnumaa majandusharude müügimahtude suhtelises võrdluses jäävad PEAKi 2012. aasta andmeil turismist ettepoole metallitööstus, tekstiilitootmine, puidutöötlemine ja elektroonikatööstus. Kõikide nimetatud valdkondadega oli võimalik ICC Eesti ettevõtlusreisi käigus tutvuda.
.
Pärnumaa majanduse ülevaatest selgus, et sealse metallisektori 2012. aasta müügitulu oli 126,8 miljonit eurot, millest ekspordi moodustas 65 miljonit eurot. Külastatud metallitöötlusettevõte AQ Lasertool OÜ valmistab põhiliselt allhanke korras peamiselt alumiiniumist ja terasest tooteid maailma juhtivatele ettevõtetele, eelkõige auto-, rongi- ning energeetikatööstuses. Ettevõtte tegevjuhi Tarmo Luhaääre sõnul lähebki suurem osa AQ Lasertooli toodangust autotööstusele, milles nende suurimad kliendid on Scania ja Volvo. Luhaääre väitel töötab ettevõttes hetkel 240 nii-öelda sinikraed, kelle seas on nii kvalifikatsiooniga kui ka kohapeal välja õpetatud töötajaid. AQ Lasertool OÜ omanikuks on Aros Quality Group Aktiebolag. AQ Grupil on 3500 töötajat Rootsis, Bulgaarias, Hiinas, Eestis, Indias, Itaalias, Leedus, Mehhikos ja Poolas. Eestis on AQ Lasertoolil lisaks Pärnumaal asuvale tehasele üksused ka Viimsis ja Jüris.
.
Ettevõtlusreisil vaadati ka Ruukki Products AS  tehast. Ruukki Products, peakontoriga Stockholmis, kuulub 2014. a juulist SSAB kontserni. Igati kaasaegne tehas toodab metallkonstruktsioone ja -katuseid. Ettevõtte tootevalik on kohaliku metallituru suurim. Tehast tutvustas Baltikumi logistikajuht Hanno Pangsepp.
.
Pärnumaa tekstiilitööstus, mille 2012. aasta müügitulu oli 99,7 miljonit eurot, on rohkem keskendunud allhankele ning ekspordile. Valdkonna ühe eduka näitena tutvuti Põhja-Euroopa suurima kodutekstiili tootjaga Wendre AS, millel on tootmisüksused Eestis, Poolas ja Hiinas ning müügiesindused üle Euroopa. Wendre kuulub Trading House Scandinavia AB kontserni, mille peakorter asub Rootsis. Wendre, olles üks Pärnumaa suurematest tööandjatest, toodab ja ekspordib tekke ja patju enam kui 40 riiki üle maailma. Vaid 2-3% ettevõtte toodangust jääb Eestisse. Wendre tegevjuhi Vahur Roosaare hinnangul on nende jaoks toimunud hoopiski Venemaa turu avanemine, kuhu nad ostsid hiljuti uue ettevõtte. Lisaks on nende uuteks sihtideks laevandus, hotellid ja haiglad. Keskkonnasõbralik Wendre pälvis 2010. aastal üle-eestilise Suure Aasta Taaskasutaja auhinna.
.
Ekspordimahu järgi moodustab Pärnumaa ekspordist puidutööstus 8%. Heaks näiteks on Eesti suurim kasetootja Ecobirch AS, olles üks suuremaid liimkilbi tootjaid kogu Baltikumis. Tänaseks omab Ecobirch kolme saeveskit ja ühte liimkilbitehast Baltikumis, tutvustas ettevõtte juht Gert Rahnel. Peamisteks liimkilbitehase toodeteks on liimpuitkilbid ehitus- ja sisustuskaubamajadele, liimitud töötasapinnad peamiselt tisleritele ja köögimööbli valmistajatele ning liimkilp täispuidust mööbli valmistajatele.
.
Puidutööstusettevõtetest külastati ka 2012. aastal Pärnus uue tehase avanud moodul- ja elementmajade tootjat Matek AS. Matek, mis loodi 1988. aastal, on Eesti vanim kaasaegsete lahendustega monteeritavate puitkonstruktsioonidega tegelev ettevõte, projekteerides, tootes ja püstitades puidust hooneid ja hooneosi. Mateki tegevdirektori Sven Matsi juhatamisel nähti tehases valmivaid puitkarkassil tasapinnalisi ja ruumilisi elemente, kuid neil toodetakse ka ogaplaatühendustega ferme ja erinevad majakomplekte. Ettevõtte tänane põhiturg on Skandinaaviamaad, kuhu nad on viimastel aastatel eksportinud ligikaudu 85% oma toodangust. Sven Matsi sõnul on Eesti Euroopas suurim puitmajade eksportöör, kuid ometi teatakse vähe, et just eestlased on need puitmajad teinud. Kuigi Eestisse toodab Matek vähe, on märkimisväärne nende toodetud Pärnumaal Sauga vallas asuv Tammiste lasteaed, mis on pärjatud “Aasta tehasemaja 2010” auhinnaga.
.
Tähelepanu köidab tõsiasi, et Pärnumaa elektroonikatööstus ekspordib 97% oma toodangust.
.
Tervise- ja heaolusektori müügitulu oli 2012. aastal 57,7 miljonit eurot. Suvepealinna tiitliga pärjatud Pärnu linna külastavad peamiselt eestlased, soomlased, venelased ja lätlased, kaugelt tulijate arvud on aga vähenenud. Valdkonna üheks suurimaks ettevõtteks on Tervise Paradiis AS, mille 2004. aastal avatud Pärnu rannarajoonis asuvat neljatärni tasemel spaahotelli ja veekeskust said uudistada ja proovida ka ettevõtlusreisil osalejad. Juhatuse liikme Jaan Ratniku sõnutsi on oluline, et Tervise Paradiis, olles küll teatud osa aastast suurima veepargiga heaoluspaa, on Eesti suurim ravispaa. Nimelt töötab spaahotellis kümme arsti.
.
Ettevõtlusreisi lõpetas meeleolukas kohtumine infotehnoloogiafirma TapTapSoft OÜ juhi Martin Veerisega. Kas teadsite, et nii mõnigi infotehnoloogiline rakendus, mida iPhone’des kasutatakse, on loodud just 2011. aastal asutatud TapTapSoftis? Raigo Tammo laadis kohe alla Apple’i nutitelefonile mõeldud mõõtmisrakenduse „Point & Measure“ ning asus objektide kaugust ja kõrgust mõõtma. Nutikaid mobiilirakendusi leiab TapTapSofti nimistust veelgi. „Currency Converter“ programmiga saab teha tehteid kullas ja „vanas valuutas“, ka Eesti kroonides või Soome ja Saksa markades. „Measure Speed“ on populaarne toode, millega on võimalik mõõta autode, jalgrataste ja muude dünaamiliste objektide liikumiskiirust ning ühtlasi saab teada, kas masin ületas kiirust.
.
Kuidagi ei saa vaikides mööda minna lõunasöögist Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Õpilaste valmistatud ja serveeritud lõuna oli tipptasemel kõigis elementides, alates väga maitsvast toidust, kaunist  lauakattest ja elegantsest sünkroonteenindusest. See oli just õige koht direktor Riina Müürsepa õnnitlemiseks äsjase tähtpäeva puhul.
.
Kirjeldatud meeldejääva Pärnu ettevõtete külastuse tegid ICC Eesti liikmesfirmadest kaasa:

• Darja Amalitskaja (Logitrans Consult OÜ)
• Anton Jartsev (TS Energia OÜ)
• Tõnis Kaasik (Ecometal AS)
• Kaspar Kaldjärv (Kase Kaubandus OÜ)
• Liivar Luts (Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing MTÜ)
• Hannes Mänd (Alpi Eesti OÜ)
• Vladimir Panov (Tallinna Soojus AS)
• Ülo Pärtel (Kliko OÜ)
• Heli Sillandi (Mivar-Viva AS)
• Raigo Tammo (Estanc AS)
• Elar Vilt (Kodumaja AS)
• Tiit Tammemägi (ICC Eesti)

.
Osalejaid oli kokku 26, kelle seas oli tulijaid Tallinnast ja selle lähiümbrusest, Sillamäelt, Kuressaarest, Tapalt, Viljandist, Tartust, Valgast kui ka Pärnust. Ettevõtlussõit täitis oma eesmärgi.
.
Erik Keerberg Ouman Estonia juht Saaremaalt:

„Kõigepealt tahan tänada ladusalt korraldatud ja kuhjaga inspiratsiooni pakkunud Pärnu reisi eest. Sellised käigud teistesse ettevõtetesse annavad suurepärase võimaluse vaadata oma ettevõtet värskema pilguga. Eesti on nii väike, et meil ei tohiks olla ruumi hoida hästi toimivaid süsteeme vaid enda teada”.
.
.
Tekst: Martiina Made, ajakirjandusmagistrant
.

President Toomas Hendrik Ilves annab Eesti Vabariigi 97. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud autasud. “Eesti tänab ja tunnustab teenetemärkidega erinevate elualade inimesi nii kodumaal kui ka kaugemal, kelle igapäevane pühendumus oma tööle, oma kutsumusele ning seeläbi Eesti paremaks muutmisele väärib meie riigi kõrgeimat tänu,” kirjutab president Ilves teenetemärkide andmise otsuses.
.
Presidendi teenetemärgi saab teiste hulgas ka ICC Eesti liikmesfirma Tartu jalatsitootmisettevõtte Samelin omanik Leida Kikka. Aktuaalsele kaamerale antud intervjuus ütles Leida Kikka, et tema jaoks tähendab presidendi orden väga palju ja kohustab veelgi enamaks. Küll aga arvab 150-liikmelise kollektiivi juht, et autasu ei ole ainult temale. “See on kogu Samelini töötajatele. Meil on suur hulk töötajaid, kelle tööstaaž on üle 20 aasta. Ja meil on ka ettevõttes sees selline väike nali, et kes on meil alla 20 aasta töötanud, see on meil uus töötaja,” ütles Kikka.
.

Ideid ja unistusi jagub Leidal küllaga. Just sai valmis Samelini arendatud uus suusasaabas, mis peaks konkureerima ka praeguste parimatega. Samelini saapaid kannavad Eesti ja Norra politseinikud ja kaitseväelased, osa tooteid on kasutuses ka mujal, näiteks Saksamaa armees.
.
Täispika intervjuu leiate SIIT.
Suured õnnesoovid Leida Kikkale ja Samelinile ICC Eesti poolt!
.
.

2. veebruaril toimus TTÜ õiguse instituudi, MTÜ Räägime alkoholist ja Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC Eesti) koostöös seminar,  kus olid esindatud suuremad alkoholitootjad ja turustajad, reklaamiagentuurid, tippjuristid ning riigiametite esindajad.
.
.
TTÜ õiguse instituudi professor Tanel Kerikmäe. „Viinakatk on meie ühiskonnas akuutseks probleemiks, TTÜ õiguse instituudi töögrupp on leidnud, et toimiv eneseregulatsioon alkoholitootjate ja maaletoojate hulgas oleks oluliseks sammuks vastutustundliku alkoholikultuuri tekkimisele.“
.
TTÜ esitles raportit “Alkoholiturunduse eneseregulatsioon Eestis”, mille tellis International Center for Alcohol Policies ning milles analüüsitakse olukorda Eestis ning võrreldakse seda teiste Euroopa Liidu riikide vastava valdkonna regulatsioonidega. Arutelul keskenduti raportis toodud ettepanekutele eneseregulatsiooni tõhusaks toimimiseks antud valdkonnas, mis väldiks seni ebaühtlast praktikat ja ülereguleerimist. Raport on kättesaadav:

www.jootargalt.ee/eneseregulatsioon.pdf

Professor Katrin Nyman Metcalf TTÜ õiguse instituut
.
Peeter Luksep (Absolut) rääkis alkoholiturunduse eneseregulatsioonist Euroopas ning Rahvusvahelise Kaubanduskoja alkoholi vastutustundliku turunduskommunikatsiooni raamistikust (ICC Framework for Responsible Marketing Communication of Alcohol). Peeter Luksep on selle dokumendi väljatöötamisel ICC turunduse ja reklaamikomisjoni liikmena ise kaasa löönud. ICC raamistik on käsitluselt üldisem, kuid arvestades ICC mõjujõudu igati sobiv dokument, millest alkoholiturunduse eneseregulatsiooni vallas lähtuda, ütles Luksep. Raamistiku teksti saab allalaadida ICC Eesti avalehelt.
.

Ettekannetele järgnes elav arutelu. Alkoholiturunduse eneseregulatsiooni kõrval käsitati teemat ka laiemalt. Tõdeti, et Eesti vajab seaduste kõrvale laialdast eneseregulatsiooni kõikides eluvaldkondades ning, et see arusaam tuleb viia ka poliitikuteni.
.
2013. aasta alguses loodud MTÜ Räägime alkoholist tegevuse eesmärgiks on teadliku ja vastutustundliku suhtumise propageerimine alkoholi tarvitamisse, müüki ja turundusse ning alkoholi väär- ja kuritarvitamise ennetustöö, kaasa aitamine alkoholi tootmise, müügi ja tarbimisega seotud huvigruppide eneseregulatsioonide loomisele ja täiustamisele, sh alkoholi reklaamiga seotud heade tavade väljatöötamisele, kehtestamisele ja nendest kinnipidamisele. Vaata ka www.jootargalt.ee ja www.raagime-alkoholist.ee.