Reisikiri ICC Eesti ettevõtlusreisist Saaremaale.

Oleme korraldanud arvukalt ettevõtlusreise Eestis. Igalt reisilt on naastud kõrgendatud meeleolus – Eestis on igas nurgas ettevõtlikke, nutikaid ja töökaid inimesi, kaunist loodust ja kultuurimälestisi. On millest vaimustuda! Koroonapandeemia peatas me tuurid. Möödunud aastal pidime piirduma kahe koroonalaine vahel Hiiumaaga. Viiruse kiuste pakkus Hiiumaa parimat: ettevõtlikkust, loovust, kõrgkultuuri (Erkki-Sven Tüür), kaunist loodust ja ilusat ilma.

Hiiumaa kogemuse najal kuulutasime tänavuse Saaremaa ettevõtlusreisi juba ette eriliseks. Ja oligi! Ühe lausega kokkuvõttes: Eranditult igas kohas, kus käisime kohtasime ettevõtlikkust, professionaalsust, teenindusvalmidust jne jne. Laiduväärset ei pakutud, viriseda ei saanud. Kiitmiseks paneme käidud või oldud kohad ritta. Kava koostamiseks andsid panuse vallavanem Mikk Tuisk ja Saaremaa Arenduskeskuse juht Rainer Paenurk.

Kliki pildil

Neljapäev, 26. august, sajab ladinal. Täpselt kell 7:00 stardib Tallinnast liikmesfirma Kase Kaubanduse Mercedez buss, roolis firmajuht Kaspar Kaldjärv ja VIP-teenus kolmeks päevaks on tagatud. 

Kell 10:30 Liikmesfirma Saaremaa Piimatööstus. Uksel energiast pakatav firmajuht Valdis Noppel. Nõupidamisruumis turundusjuht Ruta Kallaspoolik ootamas ja degusteerimisega tootetutvustus võib alata. See, mis firmas on tootearenduses tehtud, on kiiduväärne. Öko-toodete osakaal kasvab. Mo Saaremaa (tõlkes: Minu Saaremaa) kaubamärk torkab ostjale silma ja kutsub tarbima. Edukas on oldud ka eksportimisel. Saare juust on leidnud tee ka Itaaliasse.
Tootmine seisab, sest käib kolmanda juustukatla paigaldus – tegemist on olulise tootmislaiendusega. Oleme Saaremaa Piimaühistule kuuluvas ettevõttes. Hea ja mõnevõrra harv näide sellest, et ühistule kuuluv tootmisettevõte võib olla edukas.

Incap Estonia Electronics OÜ. Üks kolmest elektroonikaseadmete tootjast rahvusvahelises korporatsioonis. Covid-19 tõendi kontrolli läbinult antakse külalised tootmisjuhi Ismo Kyllöneni ja tehnoloogiajuhi Aadi Rahula käe alla. Säravsilmi tutvustavad mehed tootmist. Avaras tsehhis domineerivad moodsad automaatliinid. Kiibid ja teised komplekteeritavad on ajas järjest pisemaks kahanenud. Liin teeb ülipeenikest näputööd ja kontrollib tehtu kvaliteeti.
Vaatamata maailmas valitsevale toorme ja komplekteeritavate hankeraskustele töötab tehas täie võimsusega. Tellijateks on eelkõige tootmisettevõtted. Samas on hästi populaarseks kujunenud ralliauto roolisimulaator, mis läheb rallimeestest lõpptarbijale.
Tähelepanuväärne on Incapi lugu. Saaremaal ulatub see tagasi uute aegade algusesse, kui Kuressaares ridamisi elektroonikatootjaid tekkis. Tänane kaasaegne tootmishoone oli käiku läinud, aga siis tuli pankrott. 7 aastat tagasi valitses uues tootmishoones tuul ja tühjus. Toimus omanikuvahetus ja elu tuli tagasi. Tõeline tõus algas teise omanikuvahetuse järel kui 2015 a tuli juhiks Stokholmis sündinud eestlane Otto Pukk. 2018 sai Ottost kogu korporatsiooni peadirektor. Incap Estoniat juhib Greg Grace, ameeriklane, kes räägib soravalt eesti keeles. Edu teile Incapi pere!

Lõuna Tihemetsa Kala OÜ-s Nasva teeristis. See on tuntud koht. Söömas ja sooja suitsukala ostmas on käinud ooperipäevade esinejad ja külalised, valitsusjuhid, ettevõtjad ja teised head inimesed. Kes ütleks ära ehtsast Saare kalalõunast – värske kartul, soe suitsulest ja – ahven saare õllega. Eelroaks räimerullid, kook ja kohvi lõpetuseks.
Perenaine Tiina Mai suudab kõike: suitsutada, keeta, lauda katta, külalistega vestelda, projekte kirjutada, kodulehte pidada, veiniklubis kaasa lüüa. Sõnaga tõeline Saare naine ehk nüüdiskeeles edukas naisväikeettevõtja. Teda teatakse ka Saaremaa Tihemetsa Tiina nime all.

Baltic Workboats AS Nasva jõe suudmes. Vihma sajab ladinal, kaks tuulegeneraatorit töös – katavad kogu ettevõtte energiavajaduse. Uksel tehasejuht Erik Aleksejev. Erik on pikka aega tehases töötanud ja karjääriredelil äsja tehasejuhi kohale tõusnud. Kui Incapis kontrolliti Covidi tõendi olemasolu, siis siin 1äksid maskid käiku.
Baltic Workboatsi lugu väärib eraldi peatükki Eesti (Saaremaa) laevaehituse ajaloos. Eriline on ka tehase asutajate lugu. Kaks sõpra, laevamehhaanikuks õppivat merekooli kursanti Margus Vanaselja ja Märten Vaikmaa saadeti Lääne Kalurisse praktikale. Nad munsterdati paraja suurusega laeva. Uued ajad olid tulemas ja laeva tegutsemine majandile erilist tulu ei toonud. Noormehed marssisid esimehe kabinetti ja pakkusid ennast laeva opereerima.  Esimees vastu, poisid kas olete hulluks läinud. Ent läks mõni aeg mööda ja esimees tuli ise Margusele ja Märtenile laeva pakkuma. Osa meeskonnast teatas, et poisikeste kamandamise all ei sõida ja lahkusid laevalt. Ent laev ärkas “poisikeste” käe all üles ja hakkas tulusalt tööle.
Kool lõpetatud, laevamehhaaniku paberid taskus ja esimene edukas ettevõtmine tehtud, otsustasid noormehed panna Saare Kaluri hingitsev töökoda käima laevamootorite remonditehasena. Nii tehtigi. Õnneks läks teisiti. Leidus inimene, praegu Alunaudi omanik ja juht Mark Muru, kes suutis   mootorimehed kallutada alumiiniumist töölaevade ehitamisele. Sõlmiti (1998) koostööleping Soome firmaga ja asutati (2000) Saare Töölaevad AS, tänase ärinimega Baltic Workboats AS. Enamusaktsionärid Margus  Vanaselja ja Märten Vaikmaa on vastavalt juhatuse ja nõukogu esimees.
See on imetlusväärne, kuidas suudeti pisikesse Nasva külla koondada oskusteave, võimekas tööjõud ja innovaatiline mõtlemine. 20 aasta jooksul on läbitud võimas areng: konstrueeritakse ja tehakse üha suuremaid (pikemaid) alumiinium- ja teraskeredega töölaevu, patenteeritud on eriline lainet läbiv vöörikonstruktsioon, USA-s on käivitatud tütarettevõte jne jne. Esinduslikku tootegaleriid vaata siit

Järgmine külastuskoht Saare Yachts OÜ asub samuti Nasvas. Tegelikult on see sama Saare Paat AS, kus ehtitati kuulus Lennuk, mis kapten Mart Saarso juhtimisel  ümber maailma reisi (16.10.1999 kuni 19.03.01) tegi.  Peeter Sääsk on siin töötanud üle 20 aasta. Algul tootmis-, nüüd üle 15 aasta firmajuhina.
2016. ostis tehase Peetri äripartner, sakslane Thomas Nielsen ja asutatud firma sai nimeks Saare Yachts OÜ ning juhiks Peeter Sääsk. Tellimustööna tehakse 5 tüüpi kohapeal konstrueeritud  luksusjahti. Neist Saare 46 on suurim, pikkusega 14 meetrit. Tooted on väga kvaliteetsed, neis on kätketud Saaremaa laevaehituspärand ja kaasaegne tehnoloogia (materjalid). Palju on käsitööd, miks luksusjahi puhul on möödapääsmatu.Tellijad on eelkõige Saksamaalt, Šveitsist ja Soomest. Tellimusi on saadud messidel osalemise tulemusena. Mitmel juhul eksponeeritakse jahti enne tellijale üleandmist messil. Nii jahid, kui Peeter Sääsk ise on rahvusvaheliselt tuntud. Tellimusi jätkub ja värvatakse juurde töötajaid. 

Peatuskohaks on meil Saaremaa hotell Mändjalas. Kehv ilm ei lase nautida koha loodusilu ja suurepärast liivaranda. Aga ka kõik muu: majutus, toidud, saunakompleks ja teenindus on tip-top. Ja veel, hooaeg on läbi, aga hotellis vaba ruumi ei ole. Hotellil on väljaspool Eestit hea maine. Tasub kindlasti tagasi tulla!

Reede, 27. august.

Paduvihm on tänaseks lõppenud. Alustame liikmesfirmast Ouman Estonia OÜ. Teine elektroonikafirma meie sõidul. Erinevalt Incapist võib lõpptarbijaks olla ka eraisik. Toodetakse majaautomaatikat, mitmesuguseid kaugjuhtimise ja -kontrollsüsteeme, automaatikat Harvia saunadele. Erik Keerberg, ettevõtte staažikas juht räägib ettevõttet tutvustades ka muredest. Koroonaaeg on ka siin kaasa toonud toormaterjalide puuduse. Kasvanud on tellimuste hulk, ilmselt soovivad kõik varusid luua. Nii ka siin. Et tootmist elus hoida on siingi materjalide laoseis üle kahe korra kasvanud. Covid-19 on kaasa toonud muresid, aga Erikule ka teatud kergendust. Ta kureerib Oumani tütarettevõtet Peterburis, mis tähendas vähemalt ühte Peterburireisi kuus. Nüüd ei ole üle aasta sõite “mitme maa ja mere taha” ette võetud. 
Ringkäik tsehhis. Ka siin on automaatliinid trükiplaate komplekteerimas, ent näputööd on rohkem kui eilses Incapis. Valitseb rahulik töömeeleolu, ruumid on puhtad, et mitte öelda steriilsed. Ei ole saladus, et ettevõtte kultuurile annab näo juht. ICC Eesti pakutavat koolitust on Erik Keerberg kasutanud nii enda, kui töötajate arendamiseks.

Saare Golf OÜ on samuti ICC Eesti liige. Meid võtab vastu müügi- ja turunduse juht Rein Raudsepp. Ta on golfi harrastanud üle 15 aasta. Golf hoiab su keha vormis, aga ta on suurepärane vahend ka vaimse tervise hoidmisel kui oled sattunud probleemide puntrasse. Golfi harrastamiseks ja nautimiseks on siin kõik võimalused: huvitava arhitektuuriga golfiväljak, korralikud harjutusväljakud, moodne klubihoone, mõnus restoran ja professionaalne teenindus. Selleks, et golfiklubi omadega välja tuleks peaks klubil olema 1000 liiget. Kohapealt sellist arvu harrastajaid ei leia. Covid-19 peatas soomlaste ligipääsu. Saare Golfile oleks väljapääsuks otselennud Stockholmist ja Soomest. Tänavu suvel üks õnnestunud proovilend Stockholmist tehti, aga selleks see jäi. Õnneks on Saare Golfi omanik Rootsi-eestlane Peeter Hunt golfiüritust pidevalt toetanud. Saaremaa ettevõtlus on kasvanud väga rahvusvaheliseks. See oleks korvamatu kahju, kui saarel korralik golfiväljak puuduks.      

Jätame oma golfarid golfivõistlust pidama ja võtame suuna Vilsandile. 
Loona mõis. Siin asub Vilsandi Rahvuspargi keskus, aga siit saab mõisamajutust, süüa, turismiinfot, jalgrattalaenutust, matku tellida ja palju muud. Meie piirdusime supilõunaga, sest aeg ajas tagant. Maitske pannileiba! Tasub kindlasti külastada, kindlasti helista ette.

Paadisõit Vilsandi saarele. Tegime lühivisiidi. Vilsandi Raahvuspargis on 100 saart, Vilsandi saar ise  (9,4 km²) on suuruselt Eesti 10. Saar 6 km pikk ja maksiaalselt 2,3 km lai. Tagasi tulla tasub vähemalt päevaks. Seda on lihtne, sest Vilsandil tegutseb Islander OÜ. Vennad Tarvo ja Marko Kullapere korraldavad kaatriga üleveo, kui jala ei jaksa, siis sõidutavad saarel väikebussiga. Need, kes jaksavad, saavad ronida Saaremaa vanimasse säilinud tuletorni (37 m). Tellida saab majutust ja ka giidi. Häid giide on mitu alates Margit Tättest. Meid teenindas Maarika Naagel. Twelve Points!
Riigiettevõte Saarte Liinid AS on värskelt väljaehitanud sadamakaid Papissaare ja Vikati sadamas (Vilsandil) ning käima pannud väikelaeva Vilsandi

Järjekordne tip-top teenus saadud, võtame suuna Sõrve tippu. Teele jääb Mesilinnu talu Kaunispe külas. Siin elab juba kaheksandat aastat Eesti jalgpalli „isa“Aivar Pohlak. Tuleb minna õnnitlema- Flora FC sai ju eile Dublinis ajaloolise võidu! Aivar võtab õnnitlused vastu ja räägib põnevat juttu.
Kõige rabavam on jutt Sõrve soojast kliimast ja sellest, et siin kasvab looduslikult isegi kreeka pähkel. Ta räägib kuidas koht talle energiat annab, kuidas ta on Sõrves elamisse kiindundud ja sellest, et tal on põhimõte ööbida oma kodus ja seda pole siiaani rikutud. On olukordi kus saabud Tallinnast öösel kell 2 ja juba kell 5 hommikul alustad uut reisi. Juttu oli jalgpallist ja Eesti elust üldse

Õhtusöök Sääre Paargus. Tõesti väga maitsev, kena teenindus lisaks

Laupäev, 28. august

Stardime kell 8:00. Esimene sihtkoht Reomäe nunnaklooster: Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Püha Eelkäija Skiita Reomäel. Klooster asutati Reomäel 2009 aastal, emaklooster asub Kreekas. Ema Theofili kutsub kirikusse. Räägib jumalast, aga ka päevateemalist. Puudutamist leiab äsja ilmunud uuring Eesti luteriusu kirikust. Ema Teofili palub vabandust kui ta eksib, ent leiab, et kui sa asja ei tunne, siis ei ole õige oma arvamust avalikult peale suruda.
Räägime sellest, kuidas nunnaks saadakse, praegu on kloostris neli õde: USA-st, Saksamaalt, Kreekast ja Eestist. Ka sellest kas on võimalik kloostrist lahkuda. On küll, aga ema Theofili ei kujuta seda enda puhul ette.
Klooster peab ennast ise üleval. Põhiline sissetulek tuleb mesindusest. Ka see käib saaremaalikult professionaalselt. Ema Theofili on spetsiaalselt mesindust õppinud. NB! Ema on Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse liige.
Meile pakutakse kohvi ja kooki. Tunneme ennast hästi, kuuldu on teinud meid mõtlikuks ja jookseme esimest korda sõidu jooksul ajakavast välja!
Mett jõudsime siiski kaasa osta. Osutus väga maitsvaks! 
Ja veel: Kui me enne sõitu ema Theofiliga külastuses kokku leppisime sadas ladinal vihma ja prognoos oli ka lootusetu. Ema lubas koos õdedega ilusa ilma eest palvetada. Aitäh! Terve laupäev säras taevas päike!

Karja Pagariäri OÜ oli kavas sellepärast, et tahtsime näha, kus neid maitsvaid käsitööleibasid ja -saiu toodetakse, mida Tallinnas ka osta saab. Teadaolevalt on Eestis ainult kaks tootjat (Karja Pagariäri ja Muhu Pagarid), kes täiesti puhast (ilma nisujahu lisandita) rukkileiba toodavad. Juhataja Aivo Kanemägi tutvustas tooteid ja tootmist. Uusi ja säravaid automaatliine pole. Pidev töö retseptuuriga, omandatud oskusteave ja hoolikas käsitöö tagavad Karja Pagariäri toodete kõrge kvaliteedi. Saame seda kinnitada, sest Pagariäri pood sai „tühjaks“ ostetud.

Karjas on vee üks põnev ettevõte Öun Drinks OÜ. See on kiirestiarenev ettevõte kelle elu keerleb 100 % õunte, täpsemalt 100% puhtast õnamahlast tehtud jookide ümber. Sinna seekord ei jõudnud.

Alunaut OÜ on meie programmis viimane Saaremaa ettevõte. Ettevõte projekteerib ja valmistab alumiiniumkerega paate ja kaatreid. Toodang läheb enamasti ekspordiks. Tellimused saadakse rahvusvahelisi hankeid võites. Paljudel juhtudel oodatakse pakkujalt ka tehnilise lahenduse pakkumist ning väga spetsiifilis teste. Vaata siit  ja siit.

Milline peab olema paarikümne töötajaga ettevõtte erialane kompetents, et selle kõigega hakkama saada? Aga kõik algab juhist. Mark Muru on Alunaudi rajaja, omanik ja juht. Ta on mees nagu orkester, ta on alumiiniumlaeva idee maaletooja, ta on olnud üks esimesi Baltic Workboatsi juhte, siis kandis Nasva tehas veel Saare Töölaevad AS nime. Palgatöö teda ei rahuldanud ja nii Alunaut alguse sai. EAS-i toetus tootmishoone ehitamiseks abiks. Kõige selle juures pole eesmärgiks olnud töötajate arvu tõstmine. Arengu on taganud pidev innovatsioon.
Alunaut oli õige koht Saaremaa visiitide lõpetamiseks!

Vanatoa Turismitalu Koguva külas Muhumaal. Soovituse peale läksime lõunat sööma. Jälle kümnesse, väga maitsev toit, kohas, mis suisa kutsub tagasi!

Osaühing Muhu Jaanalind Laasu talus Nautse külas Muhumaal. 21 aastat tagasi loodud perefirma. Tegime kiirvisiidi ja vaatasime üle jaanalinnud, sebrad, punakängurud, wallabid, sebrad, alpakad, sebrad, ponid ja okassead.
Aeg hakkas otsa saama ja  firma juhtide Helena ja Elmet Erikuga jäid ettevõtlusjutud rääkimata. Kahju, sest kindlasti on Muhu Jaanalinnu lugu köitev lugu juhusest, julgusest, ettevõtlikkusest, õppimisest, töökusest, mõistlikust arengust ja eduka pereettevõtte muredest ning rõõmudest.
Varasemast siiski tean, et jaanalinde nähti Vilsandi saarel, mitte Austraalias, sest sinnasõiduks poleks olnud raha.  Elmeti võlus ära jaanalinnu silmavaade. Hakkame pidama! Tartu elamine läks müüki ja Laasul, pere suvekodus hakakati ettevalmistusi tegema. 25. oktoobril 1999 toodi Leedust esimene linnupaar. Samal päeval sadas Muhus maha esimene lumi! 2000. a kevadel koorus esimene tibu.

Reis hakkab lõppema. On jäänud veel üks Laasu talu, seekord Linnuse külas. Korraldajad olid Saaremaa Sajandi inimesega kokku leppinud, et anname talle  aru oma Saaremaa ettevõtlusreisi kokkuvõtteks. Osalejad sellest leppest ei tea midagi. Neile on paras üllatus kui Laasu talu väravas ootab maestro Ivo Linna isiklikult.
Nagu Eestis kombeks tutvustab Laasu talu peremees ise oma valdusi. Imposantset paargut, innovatiivset poolustega kaubakontorit (kempsu), hiidrabarbereid adruväetisel.  Tarekeses, Iffi loomemajas oli silmatorkavalt palju raamatuid – kust need  mälumängja teadmised ikka tulevad! Imetleme triibulisteks värvitud uksi talu hoonetel. See on pereema Imbi kätetöö.
Ivost sai Laasu talu peremees 1994. Siis oli praegu avar taluõu paksus võsas. Kui nad vennaga võsa raadasid hüüdis vennas: ” Maa tõuseb, siin on mägi!” Oli hoopis kivikelder, mille olemasolu keegi ei teadnud. Paksus võsas oli ka põhjakaarde jääv ligi hektarine väli. Nüüd on seal avar väli, metssigade tõrjumiseks kena lattaiaga piiratud. Ivo istutab sinna ükshaaval puid, tulevane park võtab ilmet. 
Ivo ja Imbi võivad õigusega uhked olla. Nad on rohkem kui 12 000 m2 Eestimaa pinda kauniks ja elamisväärseks kujundanud. Nagu ettevõtlusreisile kohane, sai ka üks eelleping sõlmitud.

Laasu talu oli Le Grande Finale meie Saaremaa ettevõtlusreisile. Eranditult kõikjal kogesime pühendumust, ettevõtlikkust, asjatundlikkust, optimismi. Mitte keegi külastatutest ei virisenud ega kurtnud olgugi, et oleks põhjust! Koroonapiirangud, hankeprobleemid, toormaterjalide puudus ning kõige lõpuks Eestis süvenev bürokraatia, ametnikkonna liigne püüdlikkus euronõuete järgimisel. Kõik see lööb kõige valusamalt väikeettevõtlust, mida maailmas on asutud otsustavalt toetama. Nii peaks olema ka Eestis.
Vaatamata kõigele on Eesti inimesed andekad, töökad, ettevõtlikud ja leidlikud. Minge ja saage tuttavaks! 

Kogu reisigaleriid vaata siit

Osalejate tagasiside:

“Oli vägev ja hariv ringreis: hingele ja ihule ning meelele ja mõistusele. “ A.M.
“Vähemalt pooleks aastaks eredaid muljeid! Millal tuleb järgmine ettevõtlusreis?” J.B.
“Mart Muru rääkis meile väga spetsiifilistest katsetest, mida näiteks Hollandi laevastikule tellitud kaatripartii puhul tuleb teha. Nüüd on need katsed edukalt tehtud. Palun vaadake ja imestage: link üks ja link kaks.” A.K.