ICC Eesti esimeste ettevõtlusreiside sihtkohaks oli Ida-Virumaa, sest see osa Eestimaast väärib ja vajab avastamist. Ent tegelikult tehakse kogu Eesti ettevõtluses palju huvitavat, edumeelset ja originaalset, millest laiem avalikkus teab vähe. Eriti vähe ollakse teadlikud ettevõtetest, mille toodang läheb põhiliselt ekspordiks. Innustamaks oma liikmeid ettevõtluse karmidel, aga huvitavatel radadel, edendamaks kodumaist koostööd ja avardamaks silmaringi, korraldame ettevõtlusreise kogu Eestis.
.
9. – 10. septembril oli sihtpaigaks Saaremaa. Küllakutsujad: ICC Eesti liikmesfirma Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk ning Saaremaa Arenduskeskuse juhataja Piret Pihel. Kohale sõideti liikmesfirma Kase Kaubandus OÜ luksusbussiga.
.
Saarlased on nutikalt spetsialiseerunud väikelaevaehitusele: enamus Eesti väikelaevaehitusest on koondunud Saaremaale. Saaremaa Arenduskeskuse andmeil teevad saarlased 85% kogu Eesti sektori käibest, 82% ekspordist ning 65% sektori tööhõivest. Sealne väikelaevaehitus on mitmekesine: ehitatakse puidust aeru-, mootor- ja purjepaate; alumiiniumist ja terasest lõbusõidu- ja töölaevu; klaasplastikust purje- ja mootorjahte ning kaatreid. Saaremaal tegutseb 15 väikelaevaehituse ettevõtet, millest kolme oli võimalik ka meil külastada.
.
Saaremaa ringreisi esimene peatuspaik oli Nasva sadam, kus asub saare suurim laevatehas Baltic Workboats AS. Seal ehitatakse ja konstrueeritakse töö-, piirivalve- ja parvlaevu. Kvaliteedijuht Kalle Aeg rääkis, et täistoodanguna valmistatakse nende tehases alumiiniumist kerega laevu, teraskerega laevade kered tuuakse küll Lätist, kuid täielikult valmis laevaks ehitatakse siiski Nasval. On märkimisväärne, et praegu ehitab Baltic Workboats uut Vormsi ja mandri vahel sõitma hakkavat reisiparvlaeva nimega Ormsö, mis peab vastavalt sõlmitud lepingule valmima 2015. aasta 1. maiks.
.
Ettevõtlusreisi avang oli muljetjättev – ettevõtlikud mehed on Nasva jõe suudmesse rajanud kaasaegse laevatehase ja koondanud sinna rahvusvahelise oskusteabe ja võimekuse. Külalistel tekkis kahtlus – äkki see ongi kõik? Ei olnud, positiivseid muljeid ja üllatusi jätkus sõidu lõpuni.
.
Teises suurimas väikelaevade ehituse ettevõttes AS Luksusjaht kohtuti tegevjuhi Andres Toomiga. Luksusjahi põhitegevusalaks on plastikjahtide ja -kaatrite valmistamine. 80% toodangust müüakse maailmasse läbi Rootsi. „Meid, külastajaid, köitis ka see laevatehas oma tehnoloogilise võimekuse poolest. Nimelt kasutatakse tehases freesi, millega töödeldakse väga suuremõõtmelisi plastmassdetaile. Samas oli näha, et ka töötajate töötervishoidu pole unustatud“ toonitas ICC Eesti peasekretär Tiit Tammemägi.
.
Eelkirjeldatud kaks ettevõtet moodustavad ligi 90% haru kogukäibest ja ekspordist ning annavad üle 200 töökoha. Ülejäänute hulka kuulub aga väikelaevatehas Alunaut OÜ. Seal kohtuti Saaremaa väikelaevanduse isa Mark Muruga. Ta juurutas alumiiniumkerede tehnoloogia eelnimetatud Baltic Workboatsis ja nüüd arendab enda ettevõtet, mille toodanguks on samuti alumiiniumist väikelaevad. Peaaegu kogu uute laevamudelite ja nutikate lahendustega Alunauti toodang eksporditakse. Võõramaistest brändidest ehitatakse Alunautis mootorpaate Vector ja Fred 25.
.
Saaremaa toiduainetetööstuse suurim tootmisharu on kalatööstus, järgnevad liha- ja piimatööstus.
.
Andi Saagpaki eestvedamisel tehti ringkäik uuendusmeelses Saaremaa Piimatööstuses, mis on üks kahest Saaremaa piimatööstuse turul tegutsevast ettevõttest. Konkurentsis püsimiseks ja suurema efektiivsuse saavutamiseks on nad eelkõige spetsialiseerunud juustu ja või tootmisele ning ekspordile. Põhiliseks sihtriigiks on olnud Venemaa, kuid tooteid eksporditakse ka Soome ning vähemal määral Lätti ja Leetu.
.
Köitis Andi Saagpaku rahulik meel. Ettevõte oli kandnud nimetamisväärset kahju Venemaa sanitaarpiirangutest, mis sulgesid Venemaa turu rohkem kui pooleks aastaks. Kui suve alguses Vene turg avanes, siis oli rõõmu ainult mõneks kuuks – kuni Venemaa kehtestatud embargoni. „Kuidagi ikka saab“ kinnitas Saagpakk elupõlise saarlase kombel.
.
Tutvuti ka Kõljala Põllumajanduslik OÜ Haeska farmiga, kus loomad elavad vabapidamislaudas. Külalisi võttis vastu farmi juht Tõnu Post. Just Saaremaal on Eesti kõrgeimad lüpsitulemused: Haeska farmi 520-pealise piimakarja suurim aastalüps on olnud 10 800 kilogrammi lehma kohta ning jõudluskontrolli keskuse edetabelis ollakse esikolmikus. Augustis saavutas Kõljala POÜ lehm Täpik kolmanda laktatsiooni toodanguks 19 059 kg, mis on Eesti lehmade läbi aegade suurim laktatsiooni piimatoodang.
.
Head lüpsitulemused on saavutatud mitte lausautomatiseerimise tulemusel, vaid Tõnu Post on oma südameasjaks võtnud piirkonna ja farmi rohelise ning säästva arengu.
.
Saaremaal tegutsevad kummi-, elektroonika ja kaablitööstuse ettevõtted on tulnud Saaremaale välisinvesteeringutena 1990-te lõpus. Tooted, mille arendus, strateegiline planeerimine ja turundus toimuvad suures osas emaettevõttes, eksporditakse peaaegu sajaprotsendiliselt. Kuressaares külastati Rootsi Trelleborg AB kontserni tütarettevõtet Trelleborg Industrial Products Estonia, kus valmistatakse erinevaid kummi- ja metallidetaile. Ettevõtte juht Peeter Tõniste sõnul on nende põhilisteks klientideks Põhjamaade autotööstused, nagu Volvo, Scania ja Saab.
.
Elektroonikatööstuse ettevõtetest käidi rahvusvahelisse kontserni Enerpoint (uue nimega Ouman) kuuluva Enerpoint Saare OÜ Kuressaare tehases. Ettevõtte juht Erik Keerberg tutvustas energiasäästlike termoregulaatoreid, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid ning LED valgustussüsteeme ning nende tootmist.
.
Käidi vaatamas ka Rootsi vanima ettevõtte Sporrong tootmistegevust. See on koondunud põhiliselt Saaremaale ja Soome. Sporrong Eesti OÜ juht Hendrik Karlson tutvustas nende disainitud ja valmistatud kingitusi ja meeneid, sealhulgas väärismetallist märke ja medaleid. Üllatav tõsiasi – Rootsis ja Soomes peetud jäähoki maailmameistrivõistluste medalid valmistati just Kuressaares Sporrongi tehases.
.
Terve Saaremaa ringreisi hingeks oli Saaremaa Arenduskeskus, mille juhataja Piret Pihel tõi välja, et Saare maakond on Eesti üks kõrgeima ettevõtlusaktiivsusega maakondi. Reisil osalenutele oli üllatuseks, et turism ei ole sugugi Saaremaa ettevõtluses nr 1 majandusharu. Sekundaarsektori (tööstus, ehitus) osatähtsus on kasvanud 40%-ni, mis on Eesti üldisel taustal (28,9%) kõrge näitaja – ollakse kolmandal kohal Eestis Ida- ja Lääne-Virumaa järel. 70% ekspordimahust on koondunud väikelaevaehituse, elektroonika-, kaabli- ja kummitööstuse ning toiduainetetööstuse ettevõtetesse, mille väikest osa oli au ka külalistel uudistada.
.
Olgugi, et ettevõtlusreisi programm oli tihe, ei saa Saaremaad külastades proovimata jätta kohalikku kala ja õlut. Nii söödi maitsev kalalõuna Tihemetsa talus Nasvas. Reisi lõpetuseks mekiti lonks rukkiõlut Kristel & Koit Kelderi Pöide Pruulikojas.
.
Äärmiselt huvitava ja inspireeriva Saaremaa ettevõtete külastuse tegid ICC Eesti liikmesfirmadest kaasa:
- Kai Amos (AB Amos OÜ)
- Tõnis Kaasik (Ecometal AS)
- Kaspar Kaldjärv (Kase Kaubandus OÜ)
- Helle Pärtel ja Ülo Pärtel (Kliko OÜ)
- Janek Reitalu (Janere OÜ)
- Madis Rätsep (AJ Tooted AS)
- Raigo Tammo (Estanc AS)
Kokku oli osalejaid 17. Peale Tallinna tuldi Sillamäelt, Tapalt, Tartust.
Saaremaa ettevõtlusreisil osalenud jagasid hiljem meeldivat tagasisidet.
AJ Tooted AS juhataja Madis Rätsep kommenteeris: „Täielik üllatus. Pidasin Saaremaad eelkõige puhkusepaigaks. Tegelikult tõsine tööstus- ja tootmismaa. Sõit oli väga õpetlik ja kasulik pealekauba – sain 9 tellimust.“
Advokaadibüroo Amos OÜ juht Kai Amos jäi samuti ringreisiga rahule: „Tänan teid suurepärase väljasõidu korraldamise eest. Kuigi sain olla vaid ühe päeva, oli seegi aeg sisukas ja huvitav.“
.
