MTÜ ICC Eesti põhikiri
ICC Eesti põhikiri
I ÜLDSÄTTED
A r t i k k e l 1 – Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing ICC Eesti (edaspidi ICC Eesti), inglise keeles ICC Estonia, on vabatahtliku liikmeksoleku alusel tegutsev mittetulundusühing. ICC Eesti on välja kujunenud Eesti Väliskaubanduse Liidust. MTÜ Eesti Väliskaubanduse Liit asutati 1991 a MTÜ Eesti Ekspordinõukogu nime all.
1.2. ICC Eesti omandas Rahvusvahelise Kaubanduskoja (edaspidi ICC) rahvusliku komitee (ICC NC) õigused Rahvusvahelise Kaubanduskoja Maailmanõukogu (ICC World Council) 11.juuni 2011 otsusega.
1.3. ICC Eesti on ICC ainuesindaja Eestis. Tal on järgmised õigused seoses ICC’ga:
1.3.1. Kasutada ICC ametlikku logo oma kirjablanketil, kodulehel jm;
1.3.2. Esindada ICC positsiooni ja seisukohti Eesti valitsuse ja teiste ametiasutuste ees
1.3.3. Omada täit hääleõigust ICC kõrgemas juhtorganis – ICC Maailmanõukogus (ICC World Council);
1.3.4. Avaldada oma arvamust, vaateid ja positsiooni ICC tegevuse arendamises, kaasaarvatud rahvusvahelise kaubandusreeglite ja –poliitika osas;
1.3.5. Esitada kandidaate ICC Rahvusvahelise Vahekohtu liikme kohale, samuti arbiitreid konkreetsete kaasuste lahendamiseks kui ICC Rahvusvahelisel Vahekohtul selline vajadus tekib;
1.3.6. Nimetada liikmeid osalemiseks ICC komisjonide töös;
1.3.7. Kasutada igakülgselt ICC üleilmse võrgustiku võimalusi;
1.3.8. Olla ICC publikatsioonide levitaja Eestis.
1.4. ICC Eestil on ICC rahvusliku komitee rollis järgmised kohustused
1.4.1. Järgida ICC põhikirja ja eesmärke
1.4.2. Igakülgselt realiseerida p 1.3 loetletud õigusi
1.4.3. Tasuda ICC liikmemaksu
1.4.4. Suurendada eelkõige Eesti majandusringkondade teadlikkust ICC tööst ja rollist rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute ning maailmamajanduse edendamisel
1.4.5. Kaitsta ICC intellektuaalset omandit Eestis, informeerides täheldatud rikkumistest ICC rahvusvahelist sekretariaati.
1.5. ICC Eesti põhikirjaline eesmärk ega põhitegevus ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. ICC Eesti ei jaota kasumit oma liikmete vahel. ICC Eesti kasutab oma vahendeid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.6. ICC Eesti on iseseisev eraõiguslik juriidiline isik, tal on iseseisev bilanss ning arvelduskontod Eesti ja välisriikide pangaasutustes.
1.7. ICC Eesti juhatuse asukohaks on Tallinn.
1.8. ICC Eesti juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, ICC’ga sõlmitud kokkulepetest ning käesolevast põhikirjast.
1.9. ICC Eesti ei vastuta oma liikmete kohustuste eest, samuti ei vastuta ICC Eesti liikmed ICC Eesti kohustuste eest.
II ICC Eesti EESMÄRGID
A r t i k k e l 2 – Eesmärgid
2.1. ICC Eesti eesmärkideks on kaasa aidata:
- rahvusvahelise kaubanduse ja -investeeringute edendamisele vastavalt ICC põhikirjas püstitatud eesmärkidele;
- Eesti väliskaubanduse edendamisele ja tõhustamisele ja Eesti firmade ekspordivõime tõstmisele.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks ICC Eesti:
2.2.1. Esindades oma liikmeskonna huve kasutab ja järgib kõiki ICC rahvusliku komitee õigusi ja kohustusi;
2.2.2. kogub ja analüüsib ettevõtluse ning ärialast informatsiooni, peab vastavaid registreid ja andmebaase ning osutab informatsioonialaseid teenuseid;
2.2.3. osutab ettevõtjatele kaasabi partnerite leidmisel ja turuuuringute teostamisel;
2.2.4. organiseerib ettevõtete ärikontaktüritusi ja presentatsioone, ekspordisuunitlusega kaubandusnäitusi ja Eesti firmade osavõttu rahvusvahelistest näitustest ja messidest ja muudest kontaktüritustest;
2.2.5. esindab oma liikmeskonna huve Eesti välismajanduspoliitika kujundamisel, esitab riigivõimu- ja valitsemisorganitele ettepanekuid seadusandluse täiustamiseks;
2.2.6. loob ja arendab sidemeid välisriikide organisatsioonide ja üksikisikutega, võtab osa rahvusvaheliste organisatsioonide tööst, esindab oma liikmeskonda Eesti, välisriikide ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning asutustes;
2.2.7. korraldab informatsiooni-, reklaami- ja õppematerjalide kirjastamist;
2.2.8. osutab väliskaubandusalaseid koolitus- ja konsultatsiooniteenuseid;
2.2.9. korraldab muud rahvusvahelise kaubanduse ja -investeeringute edendamisele suunatud tegevust.
III ICC Eesti LIIKMED
A r t i k k e l 3 – Liikmed
3.1. ICC Eesti liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, juriidiliste isikute ühendused ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on kehtestatud korras registreeritud Eesti Vabariigis või teistes riikides, ning järgivad ICC Eesti põhikirja ning osalevad ICC Eesti tegevuses ja maksavad liikmemaksu.
3.2. Kõik ICC Eesti liikmed on automaatselt ka ICC liikmed.
3.3. Igal ICC Eesti liikmel on üldkoosolekul üks hääl.
A r t i k k e l 4 – Liikmeks vastuvõtmine
4.1. ICC Eesti liikmeks vastuvõtmise otsustab ICC Eesti juhatus oma sellekohase otsusega ICC Eesti liikmeks astuda sooviva isiku vastava kirjaliku avalduse alusel. ICC Eesti juhatusel on vajaduse korral õigus nõuda sooviavaldajalt lisainformatsiooni.
4.2. ICC Eesti liikme õigused ja kohustused omandab isik peale juhatuse sellekohase otsuse tegemist ning liitumis- ja liikmemaksu tasumist.
4.3. ICC Eesti liikmeks astumise päevaks loetakse ICC Eesti juhatuse otsuse tegemise päeva.
A r t i k k e l 5 – Liikmete õigused
ICC Eesti liikmetel on õigus:
5.1. osaleda ICC Eesti üldkoosolekul hääleõigusega, valida ja olla valitud ICC Eesti juht- ja kontrollorganitesse;
5.2. osaleda volikogu ja juhatuse koosolekutel ilma hääletamisõiguseta, selleks eelnevalt registreerida oma osalemissoov 7 päeva enne koosoleku toimumist;
5.3. esitada ICC Eesti üldkoosolekule, volikogule ja juhatusele arutamiseks ettepanekuid ICC Eesti tegevust puudutavates küsimustes. Üldkoosolekul arutamiseks esitatavad küsimused esitatakse juhatuse kaudu;
5.4. vähemalt ühe viiendiku ICC Eesti liikmete poolt esitatud nõudmisel nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, kusjuures vastav nõudmine tuleb esitada kirjalikult näidates ära üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuse;
5.5. esitada üldkoosolekule kaebusi volikogu, volikogu esimehe, revisjonikomisjoni ning juhatuse tegevuse peale;
5.6. saada soovi korral ICC Eesti elektroonilise aastaaruande koopia;
5.7. olla käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras kaitstud ja esindatud ICC Eesti poolt ning kasutada muid käesoleva põhikirjaga ettenähtud hüvesid;
5.8. kasutada soodustingimustel ICC Eesti teenuseid vastavalt juhatuse poolt kinnitatud teenuste hinnakirjale;
5.9. astuda ICC Eestist välja.
A r t i k k e l 6 – Liikmete kohustused
6.1. ICC Eesti liikmed on kohustatud:
6.1.1. järgima käesolevat põhikirja ning täitma üldkoosoleku, juht- ja kontrollorganite otsuseid;
6.1.2. tasuma tähtajaliselt ettenähtud suuruses ICC Eesti liikmemaksu;
6.1.3. andma enda kohta tõest informatsiooni;
6.1.4. hoiduma igasugusest tegevusest, mis kahjustab ICC Eesti mainet;
6.1.5. aitama kaasa ICC Eesti eesmärkide saavutamisele, osutades kaasabi ICC Eesti ülesannete ja funktsioonide täitmisel;
6.1.6. liikme-juriidilise isiku ümberkujundamise, ühinemise, jaotamise või lõpetamise korral, viivitamatult informeerima sellest juhatust.
6.2. Eelpoolnimetatud kohustuste mittetäitmisel võib juhatus oma sellekohase otsusega ICC Eesti liikme käesoleva põhikirjaga punktis 5.8. ettenähtud õigusi piirata või ICC Eesti liikmeskonnast välja arvata.
A r t i k k e l 7 – Liikmelisuse lõppemine
7.1. Liikmelisus lõpeb:
7.1.1. liikme omal soovil välja astumisega;
7.1.2. füüsilisest isikust liikme surma korral, juriidilisest isikust liikme lõpetamise korral, samuti juriidilisest isikust liikme ühinemise või jagunemise korral;
7.1.3. liikme välja arvamisega.
7.2. ICC Eesti liikmelisuse lõppemise otsuse seoses liikme väljaastumise või surma (füüsilisest isikust liige), liikme lõpetamise, ühinemise või jagunemisega teeb juhatus.
7.3. Liikmelisuse lõppemise korral kalendriaasta kestel ei teki õigust tasutud liikmemaksu tagasi saada.
7.4. Liikme väljaastumine.
7.4.1. ICC Eesti liige esitab ICC Eesti väljaastumiseks juhatusele vastavasisulise avalduse. Otsuse ICC Eesti liikmeskonnast väljaarvamise kohta teeb juhatus.
7.5. Juriidilisest isikust liikme lõpetamise, ühinemise või jagunemise korral esitab ta ICC Eesti juhatusele sellekohase teatise koos ärakirjaga vastavast otsusest. Juhatuse otsuse alusel loetakse teatise esitanu liikmelisus ICC Eesti lõppenuks.
7.6. Liikme välja arvamine.
7.6.1. Liikmeskonnast väljaarvamine toimub ICC Eesti juhatuse poolt kinnitatud korras.
7.6.2. Kui ICC Eesti liige ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi, või kahjustab ICC Eestit olulisel määral, võib ta juhatuse otsusega ICC Eesti liikmeskonnast välja arvata, informeerides sellest väljaheidetut kirjalikult viivitamatult pärast otsuse vastuvõtmist.
7.6.3. Juhatuse otsusega liikmeskonnast välja arvatud isikul on õigus nõuda väljaarvamise arutamist järgmisel korralisel üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsus on lõplik.
7.6.4. Juhul kui üldkoosolek tühistab juhatuse otsuse väljaheitmise kohta loetakse vastav isik ICC Eesti liikmeks alates üldkoosoleku vastavast otsusest.
7.6.5. ICC Eesti liige loetakse väljaarvatuks juhatuse sellekohase otsuse tegemise päevast.
IV ICC Eesti JUHTIMINE
A r t i k k e l 8 – Juhtorganid
8.1. ICC Eesti juhtorganid on: liikmete üldkoosolek, volikogu, juhatus.
8.2. ICC Eesti kõrgeim juhtorgan on liikmete üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek).
8.3. Üldkoosolekute vahelisel ajal on kõrgeim juhtimisorgan üldkoosolekul määratud volikogu, mille tegevust juhib volikogu esimees.
8.4. ICC Eesti esindab suhetes teiste isikutega volikogu esimees, volikogu esimehe asetäitjad ja juhatuse liikmed ilma volikirjata, volikogu esimehe või juhatuse poolt volitatud isikud, volikirja alusel.
8.5. ICC Eesti igapäevast majandustegevust juhib ja korraldab juhatus, kes allub vahetult volikogu esimehele.
A r t i k k e l 9 – Üldkoosolek
9.1. ICC Eesti liikmete korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolek on õiguspädev, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/5 liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud vähemalt 1/5 liikmetest, kutsub juhatus kolme (3) nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.
9.2. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku omal algatusel või volikogu või revisjonikomisjoni või vähemalt ühe viiendiku ICC Eesti liikmete kirjalikult põhjendatud nõudmisel.
9.3. Üldkoosolekul arutamisele kuuluvad küsimused esitab volikogu. ICC Eesti liikmete, juhatuse ja revisjonikomisjoni poolt üldkoosolekule küsimuste arutamiseks esitamine toimub juhatuse kaudu.
9.4. Juhatus saadab ICC Eesti liikmetele vähemalt 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise kuupäeva kirjalikud eelteated, milles on näidatud: – üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; – arutusele tulevad küsimused.
9.5. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
9.5.1. ICC Eesti põhikirja kinnitamine, täiendamine ja muutmine;
9.5.2. ICC Eesti eesmärgi muutmine, arengukavade ja tegevussuundade määramine;
9.5.3. Otsustab ICC Eesti volikogu, volikogu asendusliikmete ja kontrollorganite (revisjonikomisjon või audiitor) arvkoosseisu ja isikute määramise;
9.5.4. ICC Eesti juhatuse aruande ärakuulamine, aastaaruande ja kontrollorganite aruande kinnitamine;
9.5.5. ICC Eesti volikogu ja revidendi tagasikutsumine;
9.5.6. ICC Eesti sisseastumis- ja liikmemaksude määrade kinnitamine;
9.5.7. ICC Eesti reorganiseerimine või likvideerimine.
9.6. Hääletamine.
9.6.1. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ICC Eesti liikmetest või nende esindajatest, väljaarvatud ICC Eesti põhikirja muutmine, täiendamine ja kinnitamine ning ICC Eesti lõpetamine, ühinemine või jaotamine, kus on nõutav 2/3 üldkoosolekul esindatud liikmete häälest.
9.6.2. Üldkoosoleku otsuse põhjal on hääletamine kas avalik või salajane.
A r t i k k e l 10 – Volinike koosolek
10.1. Volinike koosolek, mida käesolevas põhikirjas nimetatakse ka volikoguks, on käesolevas põhikirjas sätestatud ulatuses üldkoosoleku ülesandeid täitev vähemalt üheksast liikmest koosnev organ.
10.2. Volikogu liikmed valitakse ICC Eesti liikmete poolt ja nende esindajate hulgast kolmeks aastaks. Volikogu liikmeks võib kandideerida üksnes ICC Eesti liikme juhtorgani liige. ICC Eesti liige võib saada volikogusse mitte rohkem kui ühe koha.
10.3. Volikogu liikmeteks saavad need kandidaadid, kes on saanud valimistel enim hääli. Muud valimiste korra ja tingimustega seotud küsimused otsustab ICC Eesti üldkoosolek.
10.4. Üldkoosolek valib oma koosolekul vähemalt kolm volikogu asendusliiget, kes asendavad ICC Eesti üldkoosolekute vahelisel perioodil väljalangenud volikogu liikmeid.
10.5. Volikogu liikme volitused lõppevad ennetähtaegselt, kui ta arvatakse välja ICC Eesti liikme juhtorganist, mille esindajana ta volikogusse valiti või kui vastav ICC Eesti liige on ICC Eestist välja astunud või välja arvatud.
10.6. Volikogu liikmed valivad endi hulgast volikogu volituste ajaks volikogu esimehe ja vähemalt ühe volikogu aseesimehe. Volikogu liikmetel on õigus volikogu esimeest ja selle aseesimeest tagasi kutsuda.
10.7. Volikogu pädevusse kuulub:
10.7.1. ICC Eesti tegevuskava ja eelarve kinnitamine ja selle täitmise kontroll;
10.7.2. juhatuse liikmete, sealhulgas ka selle esimehe – ICC Eesti peasekretäri määramine ja tagasikutsumine;
10.7.3. juhatuse liikmetele ja juhatuse esimehele makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
10.7.4. järelevalve ICC Eesti juhatuse tegevuse üle;
10.7.5. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ICC Eesti esindaja määramine
10.7.6. volikogu liikmete määramine volikogu asendusliikmete hulgast;
10.7.7. moodustab ja lõpetab ICC Eesti komisjone või töögruppe ja määrab nende esimehed;
10.7.8. kinnitab ICC Eesti nõukoja liikmed mitte ICC Eesti kuuluvate isikute esindajate hulgast;
10.7.9. kinnitab ICC Eesti liikmeks vastuvõtmise ja liikmeskonnast väljaarvamise korra;
10.7.10.otsustab ICC Eesti kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise;
10.7.11. otsustab ICC Eesti igapäevasest tegevusest ja eelarvest väljuvate tegevuste ja tehingute tegemise;
10.7.12. otsustab vajadusel muid küsimusi, mille otsustamist taotleb juhatus või ICC Eesti muud organid.
10.8. Koosolekud.
10.8.1. volikogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas.
10.8.2. Erakorraline istung kutsutakse kokku volikogu esimehe otsusel juhatuse, revisjonikomisjoni või 1/3 volikogu liikmete kirjalikul nõudmisel 20 päeva jooksul, alates nõudmise esitamise päevale järgnevast päevast.
10.8.3. Koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul üks nõukogu esimehe asetäitjatest, teatades nõukogu liikmetele istungi toimumisaja ja koha ning arutamisele tulevad küsimused vähemalt 10 päeva enne istungit.
10.9. Hääletamine. ICC Eesti volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole volikogu hääleõigusega liikmetest, sealhulgas volikogu esimees või vähemalt üks volikogu esimehe asetäitja. Volikogu otsus võetakse vastu kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud volikogu liikmetest.
A r t i k k e l 11 – Juhatus
11.1. ICC Eesti tegevuse igapäevaseks juhtimiseks määrab ICC Eesti volikogu juhatuse tähtajaga kolm aastat. Juhatusel on üks kuni kolm liiget. Juhatuse esimehe ametinimetus on ICC Eesti peasekretär.
11.2. Juhatuse liikmed peavad olema teovõimelised füüsilised isikud, kusjuures vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
11.3. ICC Eesti juhatus esindab ICC Eestit suhetes teiste isikutega.
11.4. Funktsioonid.
11.4.1. juhatus korraldab oma pädevuse piires volikogu ja üldkoosoleku otsuste elluviimist, juhindudes oma tegevuses käesolevast põhikirjast, üldkoosoleku ja volikogu otsustest ja volitustest, Eesti Vabariigi seadustest, ICC’ga sõlmitud kokkulepetest ning muudest õigusaktidest;
11.4.2. juhatus korraldab igapäevase majandustegevuse, milleks ta kasutab ja käsutab ICC Eesti põhi- ja käibevahendeid ja muud vara, kusjuures volikogu otsusega võidakse kehtestada piiranguid vara käsutamiseks;
11.4.3. Juhatus esitab volikogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate ICC Eesti majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatab koheselt ICC Eesti majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ICC Eesti majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
11.4.4. Kutsub kokku ICC Eesti üldkoosoleku;
11.4.5. Esitab ICC Eesti üldkoosolekule majandusaasta aruande (raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne);
11.4.6. Otsustab ICC Eesti uute liikmete vastuvõtmise, liikmeskonnast väljaarvamise või liikmelisuse ajutise peatamise.
11.4.7. Otsustab ICC Eesti liikme käesoleva põhikirjaga ettenähtud õiguste piiramise.
11.4.8. Määrab kindlaks ICC Eesti sisseastumis- ja liikmemaksude tasumise korra ja tähtajad;
11.4.9. Kinnitab ICC Eesti poolt osutavate teenuste hinnakujunduse põhimõtted ja hinnad.
11.5. Koosolekud.
11.5.1. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis.
11.5.2. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku juhatuse esimehe otsusel, revisjonikomisjoni või 1/3 juhatuse liikmete kirjalikul nõudmisel 10 päeva jooksul, alates nõudmise esitamise päevale järgnevast päevast.
11.5.3. Koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või tema äraolekul üks juhatuse esimehe asetäitjatest, teatades juhatuse liikmetele istungi toimumisaja ja koha ning arutamisele tulevad küsimused vähemalt 10 päeva enne istungit.
11.5.4. Kui juhatus koosneb ühest liikmest, võetakse otsused vastu juhataja otsusega.
11.6. Hääletamine.
11.6.1. ICC Eesti juhatuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse hääleõigusega liikmetest, sealhulgas juhatuse esimees või vähemalt üks juhatuse esimehe asetäitja. Juhatuse otsus võetakse vastu kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.
V ICC Eesti KONTROLLORGANID
A r t i k k e l 12
12.1. ICC Eesti finants- ja majandustegevuse revideerimiseks määrab üldkoosolek ICC Eesti liikmete hulgast kolmeks aastaks ICC Eesti revisjonikomisjoni või audiitori, kusjuures revisjonikomisjoni ei tohi kuuluda volikogu ega juhatuse liikmed.
12.2. ICC Eesti revisjonikomisjon.
12.2.1. ICC Eesti revisjonikomisjoni esimehe valib ICC Eesti revisjonikomisjon oma liikmete hulgast.
12.2.2. ICC Eesti revisjonikomisjon revideerib ICC Eesti finants- ja majandustegevust.
12.2.3. ICC Eesti revisjonikomisjon esitab aruanded juhatuse ja töö kohta üldkoosolekule, üldkoosolekute vahelisel ajal esitab oma seisukohad volikogule.
12.2.4. ICC Eesti revisjonikomisjoni koosolekud kutsub kokku ICC Eesti revisjonikomisjoni esimees mitte harvem kui üks kord aastas.
VI ICC Eesti MUUD ORGANID
Artikkel 13
13.1. ICC Eesti üldkoosolek võib moodustada ICC Eesti alalisi muid organeid ja ICC Eesti volikogu ajutisi muid organeid.
13.2. ICC Eesti alaliseks organiks on ICC Eesti nõukoda.
13.2.1. ICC Eesti nõukoja tegevuse eesmärgiks on läbi töötada Eesti väliskaubanduse jaoks olulisi küsimusi ning teavitada selle valdkonnaga seotud riiklikke institutsioone sellealastest probleemidest ning saada teada nende institutsioonide plaanidest ja ootustest väliskaubanduse arengu valdkonnas.
13.2.2. ICC Eesti nõukoja liikmeteks on ICC Eesti volikogu liikmed ja lisaks väljastpoolt ICC Eesti liikmeskonda määratud riiklike institutsioonide või muude organisatsioonide esindajad-eksperdid, kes on seotud riigi välikaubandusalase tegevuse korraldamisega.
13.2.3. Nõukoja koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
13.3 ICC Eesti üldkoosolek võib moodustada ka muid alalisi nõukodasid või komisjone.
13.4. ICC Eesti ajutisi muid organeid moodustab ICC Eesti volikogu konkreetsete küsimuste läbitöötamiseks.
13.4.1. ICC Eesti ajutiste nõukodade või komisjonide liikmed määratakse ICC Eesti juhatuse, ICC Eesti volikogu, ICC Eesti liikmete seast ja teiste väliskaubandusalaste ekspertide hulgast nende nõusolekul.
13.4.2. ICC Eesti ajutise komisjoni tegevus lõpeb pärast püstitatud ülesannete täitmist ja vastava raporti esitamist ICC Eesti volikogule.
13.4.3. Väljastpoolt ICC Eesti liikmeskonda kaasatud ekspertide tööd võib ICC Eesti juhatuse otsuse alusel tasustada.
Artikkel 13¹
13¹.1. ICC Eesti volikogu võib moodustada ICC Eesti osakondi (üksusi), mis ei ole juriidilised isikud.
13¹.2. ICC Eesti osakonnad (üksused) moodustakse väliskaubanduse konkreetsete valdkondade töö korraldamiseks või koostööks konkreetsete riikidega.
13¹.3. Osakondadel (üksustel) võib olla oma liikmeskond, üldkoosolek ja juhatus ning nendele kohaldatakse sel juhul Mittetulundusühingute seaduses §-des 18-22, 24-26, 28-30 ja 32 sätestatut.
13¹.4. Osakondade (üksuste) liikmed on samaaegselt ka ICC Eesti liikmed
13¹.5. Osakondade (üksuste) pädevus määratakse kindlaks nende põhimäärustega, mis kinnitatakse osakondade (üksuste) üldkoosoleku ja ICC Eesti volikogu poolt.
13¹.6. Osakonnad (üksused) on isemajandavad ja neil on oma eelarve.
13¹.7. Osakondade (üksuste) vahendid moodustuvad liikmemaksudest ja osutatavatest teenustest ning muudest laekumistest.
13¹.8. Osakondade (üksuste) lõpetamine toimub selle üldkoosoleku ja ICC Eesti volikogu poolt.
VII ICC Eesti VARA
A r t i k k e l 14
14.1. ICC Eesti vara moodustub:
14.1.1. sisseastumismaksudest;
14.1.2. iga-aastastest liikmemaksudest;
14.1.3. subsiidiumitest ning igat liiki kingitustest ja annetustest;
14.1.4. ICC Eesti omandist ja väärtpaberitest laekuvatest vahenditest;
14.1.5. põhikirjalistest ICC Eesti laekuvatest vahenditest;
14.1.6. muudest põhikirjalistest laekumistest.
14.2. ICC Eesti vahendeid kasutatakse ICC Eesti liikmete hüvanguks, ICC Eesti tegevuse tagamiseks ja arendamiseks.
14.3. ICC Eesti majandusaastaks on kalendriaasta.
14.4. ICC Eesti lõpetamise korral jaotatakse ICC Eesti vara vastavalt seadusele, kusjuures üldkoosoleku otsusega võib määrata õigustatud isikud ICC Eesti varale.
VIII ICC Eesti LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
A r t i k k e l 15
15.1. ICC Eesti lõpetatakse:
15.1.1. üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
15.1.2. kohtu otsusega seaduses sätestatud juhtudel (sundlõpetamine).
15.2. Likvideerimiskomisjoni liikmed määratakse üldkoosoleku või kohtu otsusega.
A r t i k k e l 16 – ICC Eesti ühinemine, reorganiseerimine ja jagunemine
16.1. ICC Eesti ühinemine, reorganiseerimine või jagunemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel seaduses ettenähtud korras.
Põhikirja redaktsioon on kinnitatud ICC Eesti liikmete üldkoosoleku poolt 21. mail 2013. aastal.