President Arnold Rüütel lõpetas oma maised tegemised aasta viimasel päeval. See on väga tema
moodi – kasutada antud aeg ära ja lõpetada siis, kui asi korrektselt tehtud. Seda on ICC Eesti saanud
mitmel korral vahetult kogeda.
2009. a aprillis juhtis president Arnold Rüütel Eesti Väliskaubanduse Liidu (ICC Eesti eelkäija)
delegatsiooni Gruusias. Meenub millise siira lugupidamisega suhtusid vastuvõtjad presidenti, kes ei
jätnud sooja vastuvõttu oma pärusmaaks vaid delegeeris kogu delegatsioonile. Ta vältis isiklikku
eriprogrammi. Siiski üks erand oli.
President Rüütel külastas Eduard Ševardnadzet (Gruusia president 1995-2003). Ševardnadze oli
Rüütli eakaaslane (suri 86 aastaselt), NLKP poliitbüroo liige, NSVL välisminister, kes sai kuulsaks
oma 1990.a avaldusega diktatuuriohust ja tagasiastumisega välisministri kohalt. Sellest Arnold Rüütli
visiidist ei tehtud saladust, aga detailidest rääkis president meile mitu kuud hiljem, kui asi oli kaotanud
meie meedia jaoks uudisväärtuse. Pealkirjad á la „Rüütel külastas NL esikommunisti“ jäid ilmumata.
Ka 2016. a septembris juhtis president ICC Eesti Gruusia äridelegatsiooni. Veel kord oli võimalus kogeda presidendi väärikust ja lugupidamist, mida ta isik tekitas. Tal oli siis juba 88 a turjal, aga see ei olnud takistuseks kogu programmis osalemast. Siiski jäi silma tema soov tahapoole hoida. Veel üks meenutus. Olime ametliku programmi välisel õhtusöögil. Mängis valju muusika. Ütlesin kelnerile, et minu kõrval istub Eesti president, kas saaks muusikat maha keerata, president tahab meile paar sõna öelda.
Kelner noogutas ja läks asja korraldama. Möödusid minutid, muusika endiselt vali …. ja siis kõlas ruumis Eesti hümn eestikeelse tekstiga. Püsti tõusid kõik restorani külalised. Väga liigutav hetk oli.
Arnold Rüütel ei jätnud meie visiite poolikuks. Ta korraldas oma Kadrioru ametiruumides sõidujärgseid kohtumisi ja tundis heameelt kui meie Gruusia delegatsioonidest kasvas välja tervelt kolm arenguabi projekti.
Presidendi 90. a juubelit 2018. a kevadel tähistas ICC Eesti tamme kinkimisega. Puu sai väljavalitud Karukäpa puukoolist Luual ja toodud Rüütlite suvekodusse Saaremaal Tulitul. Tamme istutamisel võttis president labida kätte ja lõi töös nagu mees muiste täie jõuga kaasa!
Viimane meenutus pärineb 2022. aasta augustist. Kavas oli ICC Eesti ettevõtlusreis Saaremaale. Tavapäraselt oli meie reisikavas üllatusvisiit, mida osavõtjate eest hoiame salajas. Presidendiga oli asi aegsasti kooskõlastatud. Paar päeva enne visiiti helistas president ja ütles, et nii tema ise kui abikaasa Ingrid on Covidis. „Kas sobib, kui me hoiame distantsi ja tervitame teid rõdult, aga meie tütrepoeg Sander Laumets näitab teile kuidas teie kingitud tamm on kasvanud ja teeb ringkäigu?“ Loomulikult olin pakutud lahendusega nõus.
See oli väga president Rüütli moodi – leida lahendus igale olukorrale olgu see suveräänsus-deklaratsioon, Eesti iseseisvuse taastamine või üllatusvisiidike Tulitul.
Mälestades president Arnold Rüütlit avaldame siirast kaastunnet pr Ingrid Rüütlile, kõigile lähedastele,
Eesti rahvale, rahvusvahelisele üldsusele!
Elagu Eesti!
ICC Eesti liikmeskonna nimel
Tiit Tammemägi, auesimees
Gruusia äridelegatsioon 2016 september
Tamm presidendi 90. a juubeliks 2018 mai
ICC Eesti ettevõtlusreis Saaremaal. Tulitu üllatusvisiit 2022 august
Austatud härra President!
Kauem elab see, kes andes teistele, iseennast unustab. Me oleme kaotanud 21. sajandi Eesti suurmehe kelle sarnast teist on raske leida. Tulevaste põlvede ajaloolased suudavad kõige paremini hinnata Teie panust meie riiklusele ja rahvuse püsimajäämisele.
Maani kummardus, head teed ja valgust Teile Teie tulevastel radadel.
Jaanus Benjamin
WINDLINE OÜ
Tere Tiit,
President Arnold Rüütel väärib kindlasti laia mälestust ja tema tegevust meenutavaid järelhüüdeid. Tore, et seda korraldate-võimaldate.
Oma igapäevase ettevõtlusega tegeldes ei ole meil tavaliselt mahti korraks ennast tagasi mõelda sellesse NL lõpuaega, kus otsustati paljuski Eesti saatust (1988-1991). Minule on juuratudengina meelde jäänud see, kui julgelt ja kindlalt Arnold Rüütel kaitses Moskvas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi istungil 1988 aasta novembris või detsembris (siis ei olnud veel Gorbatšovi loodud Rahvasaadikute Kongressi) meie 16. novembri 1988 iseseisvusdeklaratsiooni, kasutades ära ka legaalsed põhjendused, et sellise otsuse tegemiseks andis Eestile õiguse ka kehtiv Eesti NSV konstitutsioon (praegu nimetame seda põhiseaduseks). Kuna see istung kanti TV-s üle, siis võis aru saada, kui vastukarva see oli tolleaegsele NSV Liidu ja ka teiste liiduvabariikide juhtkondadele, Rüütlit rünnati sõnadega pidevalt ja rängalt. Edasised arengud oleksid võinud olla väga erinevad võrreldes sellega, mida me teame praegu, kuidas ajalugu läks.
Arnold Rüütel jäi alati Eestiga!
Tervitades Asko Pohla
Tere koolipapa Tiit!
Väga oleks tahtnud tulla Arnoldi mälestusõhtule aga mõned rootslased tahavad Setomaa businessiga tutvust teha nii et lükkub Tallinna tulek jälle edasi.
Aga 50 aastat tagasi andis ta mulle EPA aulas üle üliõpilaspileti!
See käepigistus on mul meeles siiani!
Tervitustega Aivo Kalle
President Arnold Rüütel jääb meelde kui riigimees, kelle südameasjaks oli Eesti tulevik. Tema tasakaalukus oli võtmetähtsusega ajal, mil meie omariikluse idee alles tärkas. Võib kindlalt öelda, et härra Presidendil olid suured teened selles, et Eesti pääses vabaiks ilma verevalamiseta. Ka hiljem, kui riik vajas väärikat ja selget visiooni Euroopa Liidu ja NATOga liitumisel oli Presidendil suured teened selles osas rahvale selgitustöö tegemisel. President muretas oma südant ja osales aktiivselt poliitikas ühiskonna võrdsema kohtlemise eest. Tema panus Eesti arengusse on hindamatu ja mälestus temast jääb alati meiega.