ICC Eesti õhtuklubi eilsel (24.09) hooaja avaüritusel oli külalisesinejaks Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo.
Ta pidas köitva ettekande, andes ülevaate muutunud julgeolekukeskkonnast. Ettekande fookuses oli Eesti kaitsevõime süsteemne arendamine, mis tugineb nii sõjalistele võimetele, ühiskonna laiapõhjalisele valmisolekule kui ka selgele õigualusele.
Kindralleitnant Merilo alustas esinemist geopoliitilise olukorra analüüsiga, viidates varasematele sündmustele Gruusias, Krimmis ja Ukrainas kui märkidele muutunud julgeolekukeskkonnast Euroopas. Ta tõi esile ka hiljutise Eesti õhuruumi rikkumise kui näite piirkonna püsivatest julgeolekuväljakutsetest. Merilo sõnul on Venemaa relvajõudude reform ning isikkoosseisu planeeritav kasv tegurid, millega Eesti peab oma kaitseplaneerimisel arvestama.
Kindralleitnant Merilo andis ka konkreetse ülevaate Kaitseväe arendusplaanidest aastani 2029, mille eesmärk on tugevdada Eesti heidutusvõimet. Peamised suunad on:
- Maaväes tulejõu suurendamine, sealhulgas kaugmaa võimekuse arendamine vastase tegevuse mõjutamiseks.
- Õhukaitses mitmekihilise kaitsesüsteemi loomine, milleks formeeritakse õhukaitsebrigaad.
- Mereväes laevastiku moderniseerimine, miinitõrje ja seirevõimekuse parandamine.
Ettevõtjatele suunatud sõnumis rõhutas kindralleitnant, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on tagada riigi iseseisvus, elanikkonna turvalisus ja ühiskonna stabiilne toimimine. Läbimõeldud ja süsteemne riigikaitse arendamine loob kindlustunnet ning stabiilse keskkonna, mis on vundamendiks ka majandusarengule.
Esinejale esitati hulgaliselt küsimusi. Vastused olid konkreetsed ja objektiivsed. Pudutati ka murekohti ja vajakajäämisi. Näiteks hiljuti meediast avalikkuseni jõudnud fakt, et Eestis on kõigest 4000 tegevväelast, kordades vähem kui meie Läti või Leedu naabritel. Merilo sõnul on pilt hoopis teine kui arvesse võtta Kaitseliit ja reservväelased. Nii kaitseliidu kui reservväe arendamisele on pööratud tõsist tähelepanu.
Kõneks oli ka tsiiviilkaitse olukord. Siin on kahjuks väga palju arenguruumi. See on ka kaitseväe mure, kuid elanikonna tsiviilkaitse küsimused peab lahendama riik, omavalitsused ja tsiviilühiskond. Kaitseväel ei ole selleks jõudu.
Hooaja avaüritus läks igati korda: suurepärane esineja, päevakohane teema ja arvukalt klubilisi osalemas.
ICC Eesti õhtuklubid toimuvad kord kuus kuni maini.