Kas Eesti ettevõtetel on asja Hiina turule?

.
Jah, on! Paljude kaubagruppide ja teenustega on isegi lihtsam ning kasumlikum pääseda Hiina turule, kui küpsetele Skandinaavia või Soome turgudele.
.
.
Hiinast ja hiinlastest ei saa just väga palju head meie pressist lugeda. Poliitiliselt on meile Hiina Rahvavabariigi riigikord vastuvõetamatu. Majanduslikult on Hiina kaupadel odav ja ebakvaliteetne maine küljes ning räägitakse kopeerimisest ja autorikaitse puudumisest. Hoopis vähe on aga lugeda-kuulda Eesti kaupade ekspordivõimalustest Hiinasse. Põhjuseks on Hiina kaugus, suurus, turu teistsugusus ja palju muid takistusi vastastikuse kasuliku ekspordi arendamisel. Paljudele kaupadele on kehtestatud tollimaksud või arvatakse, et ärisuhete loomine ei ole usaldusväärne. Mõtiskleme veidi selle üle, kas Hiinasse kauba või teenuste müümine on tõesti nii lootusetu või on ikkagi kuidagi võimalik.
.
Väide 1: Hiina on kaugel ja transpordikulu on suur. Endiselt sõidavad laevad Euroopast Hiinasse pooltühjalt. Transport Eestist Hiinasse ei pruugi olla kallim kui Eestist Saksamaale või Norrasse. Kõik suuremad lennukompaniid lendavad mitmetesse Hiina sihtpunktidesse, kaasa arvatud meile lähim Finnair. Viimane lausa reklaamib õhuteed Helsinki kaudu kiireimaks Euroopast Aasiasse. Lend Hiinasse kestab 8 – 10 tundi ja kasvõi järgmine päev on võimalik tagasi tulla, et oma koduseid asju edasi ajada. Hiina siseselt on edasireisimiseks olemas suurepärane võrgustik. Tihedad lennugraafikud, uued kiirraudteed, paremad autoteed kui Saksamaal, metroo, takso jne. Tänapäeval ei ole enam kaugus argument.
.
Väide 2: Hiina on liiga suur, et nõutud koguseid toota. Selliseid suurkorporatsioone on maailmas vähe, kes suudaksid kogu Hiina turu katta. Ka sellistel on hoopis lugematu arv tehaseid Hiinas kohapeal ja keegi ei vea kaupa tuhandete kilomeetrite kauguselt. Et väiksem ettevõte oleks võimeline Hiina suurel turul tegutsema, tuleb valida mõni kitsam piirkond või nišš, näiteks mõne keskmise suurusega linna üks linnaosa. See tähendab mitut miljonit tarbijat, mis ei pruugi olla oma ostujõult üldsegi mitte halvem, kui Soome või Rootsi. Hiina ei ole üks terviklik turg. Hiina on oma pindalalt, rääkimata rahvaarvust, suurem kui Euroopa ning oleks vale arvata, et lõuna-, põhja, ida- ja läänepiirkonnad on sarnase kultuuri, arengutaseme või tarbimisharjumustega. Hiina linnad võib jagada kolme kategooriasse. Esimese moodustavad teada-tuntud Peking, Shanghai, Guangzhou, Pärlijõe ja Jangtse jõe delta alad. Teine liin koosneb suurtest kirde tööstuslinnadest Shenyangist, Dalianist, Tianjinist, Harbinist, Lääne-Hiina suurtest metropolidest Chongqingist, Chengdust, Wuhanist ning Idaranniku suurlinnadest, nagu Nanjing, Suzhou, Hangzhou, Ningbo. Kolmas liin on kümned Hiina mõistes väikelinnad läänes ja keskosas. Kui kaubaks on B2B tooted, tuleb vaadata, millistesse Hiina piirkondadesse on vastavad tarbijad koondunud. B2B kaupade puhul veel enamgi ei mängi Hiina pindala või rahvaarv mingit rolli, need tooted on sihitud nii või naa kitsale sihtgrupile.
.
Väide 3: Hiinas on tarbimisbuum. Kes pole Hiinas käinud, ei oska ette kujutada, et nädalavahetustel tuleb kaubandustänavatel ja ülisuurtes kaubanduskeskustes trügida, et edasi liikuda. Et ühest niisugusest kaubanduskeskusest aimu saada, tuleb liita meie Ülemiste, Rocca Al Mare, Kristiine ja Lõunakeskuse ostukeskused kokku ning veel viiega korrutada. Ja neid ehitatakse aina juurde: iga nädal avatakse kuskil midagi. Hiinlased on hakanud reisima, sest mitukümmend aastat suletud riigipiirid on nüüdseks avatud. Takistuseks on jäänud ainult rahakoti paksus. Hiinlased on head tarbijad ka välismaal. Nad eelistavad vastupidiselt kuvandile, mis meil hiinlaste kohta on, kallimaid ja kvaliteetsemaid kaupu. Eestis on ju maailma puhtaim õhk, Pekingis maailma saastatuim. Kuidas saaks Pekingisse õhku eksportida? Vist ainult turismiteenuseid või hoopis ventilatsioonisüsteeme koos „targa“ maja lahendustega müües.
.
Väide 4: Ühe lapse poliitika tagajärjed ja lõpp. Veel hiljutine suure madalapalgaliste tööliste armeega „maailma tehas“ hakkab tänu ühe lapse poliitikale oma odavat olemust kaotama. Juba 2012 aastal oli tööealisi inimesi 3,45 miljonit vähem kui aasta varem. Alates 2025. aastast prognoositakse töötajaskonna vähenemist 10 miljonit aastas. See on omakorda toonud kaasa üle tüki aja tööjõupuuduse tekkimise ja palkade tõusu. Eriti drastiliselt on palgatase tõusnud Ida-Hiina tõmbekeskustes, kus elukallidust tõukab tagant ka tarbimis- ja kinnisvarabuum ning suurlinnade totaalne ülerahvastatus. Valitsus astub esimesi samme ühe lapse poliitikalt eemale keeramiseks. Räägitakse kahe lapse poliitikast ja soovitakse piirata abortide tegemist. Kuid täna valitsevad Hiina perekonda ikkagi veel kaks bossi – otsene ülemus töökohast ja pere ainuke laps. Teise bossi (lapse) heaks tehakse peaaegu kõike. Emal-isal pole kahju poja heaolu, hariduse, meelelahutuse ja elukvaliteedi nimel pingutada ja raha kulutada. Kiiresti kasvavad tööstusharud on meelelahutus, haridus, turismitööstus, pulmatööstus, kinnisvaraarendus, tervishoid ja fitness.
.
Väide 5: Lääne kaup on popp. Soome jääkohvik, Kanada puitmajad, Tianzifangi eri riikide suveniiributiigid, Prantsuse ja Austraalia vein, Norra lõhe, kolmekorruselised Apple’i poed, Nokia sildid asendatud Angry Birds’iga, Itaalia lauanõud ja Saksa autod – need on mõned näited Lääne imidžikaupadest, mille tarbimine on moes. Olen isegi oma silmaga näinud Shanghais Soome moderntantsu külalisetenduste piletijärjekorras seismas sama palju inimesi, kui mõne uue LV butiigi avamisel. Need järjekorrad on pikad, sest välismaal toodetud kaup on moes. Justnimelt, see peab olema toodetud välismaal!
.
Väide 6: Uus juhtkond, uus poliitika. Hiina peaminister Wen Jiabao on hiljuti kinnitanud, et Hiina uue majanduspoliitika peaeesmärk on pöörata ära ekspordi ja investeeringute tormiliselt kasvult kvaliteetmajandusele, mille liikumapanev jõud on sisetarbimine, inimeste heaolu ja kaasaegne teadmiste- ja teenustepõhine majandusmudel. Kas see ei ole vesi ka meie veskile? Maailma suuruselt teine ja rikkuselt kolmas turg tunneb huvi teadmistemahukate, intelligentsete, kõrgkvaliteediliste ja uute kaupade vastu. Kas see ei ole mitte pöördvõrdeline meie soovidega oma eksporti ja investeeringuid arendada? On küll. See on võimalus kõigile Eesti väiksematele ja suurematele nišitoodete valmistajatele ja tarkade teenuste eksportijatele.
.
Väide 7: RMB rahvusvahelistumine. Kui veel paar aastat tagasi ei olnud lubatud Hiina rahvusvaluutaga (heal lapsel mitu nime – yuan, renmimbi, RMB) rahvusvaheliselt arveldada, siis pärast RMB kursi liberaliseerimist on sellest saanud Hiinas juba 13. enamkasutatav valuuta välimaksetes ja üllatus – täna juba mahtudelt teine valuuta Hiinast lähtuvas kaubandustehingutes USD järel (euro on löödud kolmandale kohale). RMB-des arveldamine on võimalus Hiina väiksemate firmadega otsetehinguid teha, kasutamata väga levinud valuutalitsentsi omavaid vahendajaid. Kuid tehinguid natuke keerulisemaks ajades on kohalikku raha võimalik kasutada erineva allhanke finantseerimiseks väikeste tundmatute kohalike tootjate juures, kellel puudub rahvusvahelise äri kogemus.
.
Väide 8: E-äri. Hiinas on portaalid Youtube ja Facebook blokeeritud, rääkimata parteivastasest propagandast ja ajaloo analüüsimisest. Kuid vaatamata interneti piirangutele, on Hiinas maailma suurim arvuti- ja internetikasutajate arv. Inimesed näpivad oma nutitelefone ja tahvelarvuteid nii metroos, bussis kui ka tänaval. Kui me Eestis arvame, et oleme suur IT ja e-teenuste rahvas, siis hiinlased on seda kindlasti palju rohkem. IT sektor on koht, kust meil on palju hiinlastelt õppida ja nendega koostööd teha. Aga E-kaubandus on müügikanal, mida ei tohi alahinnata.
.
Väide 9: Hiinlased on vaesed. Hiina ei ole enam neto välisinvesteeringute saaja, vaid suur tegija ja investeerija üle terve maailma. Hiinal on maailma suurimad välisvaluutareservid, mis vajavad pidevat investeerimist ja majandamist. Hiina ettevõtted on riigi taganttõukamisel võtnud ette suure ekspansiooni maailma. Jah, tihti on Hiina riiklike suurfirmade välisinvesteeringutel ekspansiivne ja röövellik maik juures ning ega Aafrikas ja vähem arenenud Aasia riikides väga hästi Hiina investorite peale enam ei vaadata. Kuid teisest küljest on jällegi asutud Hiina majandusministeeriumi ja keskkonnakaitseministeeriumi näpunäidete saatel investeeringute imagot parandama. Meie regioonis, Euroopas, Põhja-Euroopas, on hiinlased juba ennegi lisaks infrastruktuuri projektidele jätkusuutlikke uue majanduse ja keskkonnahoiu investeeringuid teinud. Kuidas saaksime mõne investeeringu Eestisse? Silmas ei peeta klassikalist greenfield’i mõnda tööstusparki või sadama-ala. Hiina kapital ei tule Eestisse mitte seda tegema, vaid sild- ja positsiooni investeeringuid Eesti ekspordivõimelistesse ettevõtetesse. See oleks võti mitte ainult Hiina enda turule, vaid ka näiteks Skandinaaviasse.
.
Väide 10: Keda huvitavad nišitooted, täiendavad tooted, eriotstarbelised tooted? Need huvitavad Hiina suurtööstusi, kes peavad siseriiklikus ja rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks tegutsema ja globaalselt mõtlema. Suure nõudluse rahuldamiseks on alati puudus toorainest või pooltoodetest. Isegi siis, kui Hiina firmad ostavad maailmaturult enamiku mingist tootest kokku, võib neil olla sellest puudus ja nad on huvitatud ka igasugustest väiksematest tarnijatest. On see siis masinaehituse-, puidu- või toiduainete vallas ning rääkimata omapäraga toodetest, kus kasumit teenitakse mitte koguste, vaid know-how, teadmiste ja unikaalsusega.
.
Väide 11: Hiinlased kopeerivad ja varastavad ju kõik meie head kaubad. Jah, kui tegu on väga lihtsa tarbekaubaga, siis võib nii juhtuda. Põhjuseks on tavaline kasuahnus, sest lihtsate asjade tootmiseks on Hiinas teatavasti suurepärased võimalused olemas. Kui aga kauba turundus, tootearendus ja bränding on korralikult paigas, kaob ka hiinlastel majanduslik huvi seda toodet kopeerida, sest rohkem teenib originaali müües.
.
.
Need olid mõned väited ja näited. Kindlasti on tooteid ja teenuseid, mida on võimatu Hiinasse müüa, kuid on ka väga palju kaupu, mida saab müüa, aga eestlased pole söandanud proovida. On ajajärk, mil võiks revideerida enda arusaamasid Hiinaga äri ajamisest. Hiinast odava ja ebakvaliteetse kauba ostmine on eilne päev. Hiina soovib nüüd hoopiski ise osta, mitte küll alati odavat, aga kindlasti mitte ka ebakvaliteetset kaupa.
.
Vastne Hiina Rahvavabariigi president XI JINPING on kuulutanud välja uue üldriikliku kampaania: vaja on määratleda ja seejärel saavutada „Hiina unelm“ („Chinese dream“). Mis see on ja kuidas selleni jõuda, veel täpselt keegi ei tea. Kuid kindel on, et see on märksõna millest ei saa Hiinas keegi üle ega ümber, kes soovivad seal edukad olla. Kuid ka vanad tõekspidamised on endiselt elus – et Hiina turul edukas olla ja kasumit teenida, tuleb tutvuda turu omapäradega, austada hiinlaste ärikultuuri ja mängida nende reeglitega, mis erinevad meie omadest!
.
.
Tambet Made
.
ettevõttemaakler
finantsnõustaja
rahvusvahelise äri nõustaja
.