Maikuu ja ühtlasi selle hooaja viimase Kella Kuue Klubi külalisesineja oli Eesti Teaduste Akadeemia president, Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi juhtivteadur, mereteadlane Tarmo Soomere.
President Tarmo Soomere klubiõhtul jagatud mõtted toetusid suures osas maapõue strateegia konverentsil peetud ettekandele “Rikkus maapõues: esivanemate pärandus või laen lastelt”. Sama pealkirjaga on tal ilmunud kaastöös akadeemik Urmas Varblasega ka Postimehes artikkel, mida saate lugeda SIIT.
Ettekande esimeses pooles pani Tarmo Soomere kuulajad mõtlema küsimustele “Kas oleme rikkad või vaesed?” ja “Miks oleme rikkad või vaesed?” Jah, maavarade poolest oleme rikkad, alustades kasvõi puhtast põhjaveest ning lõpetades põlevkivi- ja fosforiidivarudega. Ent tegelikult meil ei teata, kus meie rikkus on, st millised mikroelemendid on meie maapõues. Professor Soomere arvates ei ole maavara lihtsalt maa sees vedelev väärtus, vaid ressurss, mida peab oskama kasutada.
Kuidas aga laias maailmas ausa tööga rikkaks saada? Tarmo Soomere sõnul paiknevad maavarade kaevandamine ja esmane väärindamine väärtusahela alumises osas. Kaasaegses ühiskonnas luuakse suurem osa lisandväärtusest teadmuspõhise tegutsemisega, mitte lihtsalt tootes. Tulevikus saab Eestile määravaks, kuidas meil õnnestub maapõuevara kasutamisel jõuda väärtusahela nendesse otstesse, kus tootlikkus ja lisandväärtus on suurimad.
Suurimaks probleemiks on aga inimressursi vähesus. Professor Soomere sõnul on teadmusmajanduse olulisim sisend kõrgelt haritud inimeste hulk ning nende teadmiste ja oskuste kvaliteet. Nii tutvustaski Tarmo Soomere kuulajatele nn teemapõhise uurija-professori või laenu-professori ideed, mille järgi rakendatakse tipptegijaid mõistlikult. Tippteadlasi “renditakse” ettevõtetele ajani, mil protsess on käivitunud ja on näha, et uued turud avanevad. Hiljem saab teadlane tagasi ülikooli naasta. Tarmo Soomere sõnul on väga oluline, et eksperdid suunatakse oma teadmiste ja oskustega just sinna, kus neid on väga vaja.
President Tarmo Soomere ettekanne lõppes huvitavate näidetega 3-minuti loengutest. Kolmeminutiliste loengute konkurss on mõeldud noortele teadlasele oma teadustegevuse tutvustamiseks laiemale sihtgrupile. Niisuguste konkursside läbiviimine kinnitab veelgi ka akadeemia seisukohta, et teadus on uute oluliste teadmiste saamine ja nende kommunikeerimine teistele nii, et need saavad omaseks ja kujunevad tarkuseks.
Klubiõhtu toimus Neitsitorni Muuseumkohvikus. Järgmine Kella Kuue Klubi toimub septembrikuus ja siis juba uues kohas!
