Juba üle aasta on ICC aktiivselt osalenud võitluses Covid-19 pandeemiaga. Peasekretär John Dentoni eestvedamisel on tehtud tihedat koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO). Aktiivne on oldud probleeme märkama ja vastuabinõusid rakendama. Nüüd, mil vaktsiinid on valminud on uuteks probleemideks tarneraskused, vaktsineerimise korraldus, ebaterve vastuseis vaktsineerimisele ja kõigele lisaks riikide protektsionism vaktsiini tarnimisel. Juhtimaks avalikkuse tähelepanu probleemile andis John Denton intervjuu CNNile, kus ta selgitas, kui tähtis on vaktsiinide õiglane jaotamine.

ICC peakorter kutsub kogu ICC globaalset liikmeskonda aktiivselt osalema Covid-19 pandeemiavastases võitluses. Panustada saab iga ICC liige, alustades selgitustööst, piirangute järgimisest kuni materiaalse või praktilise abini tarneprobleemide lahendamisel.

ICC üleilmse vaktsiinikampaania raames kogunes eile (Teamsis)  ICC 90 rahvuskomitee juhti. ICC Eestit esindas volikogu esimees Tiit Tammemägi.

Globaalselt on süvenemas trend, kus rikkad riigid on varunud kokku suurtes kogustes vaktsiine, jättes arengumaad ilma. Unustatud on, et viirused ei tunne riigipiire ja võttes arvesse hiljutisi uudiseid viiruse erinevate tüvede kohta, mis mõjutavad vaktsiinide efektiivsust, on selge, et me ei saa sellele terviseprobleemile läheneda riikide ja rahvuste keskselt, vaid vaja on rahvusvahelist koostööd ja vastutust.

WHO peadirektori vanemnõunik Dr. Bruce Aylward tutvustas rahvusvahellist koostööprojekti ACT-Accelerator (Access to COVID Tools Accelerator)  Selle koostööprojekti eesmärgiks on kindlustada Covid-19 testimise, diagnostika, ravimite ja vaktsiini kiire kättesaadavus üleilmselt. Süvenev rahvuslik vaktsiiniprotektsionism on vastuolus ACT-A eesmärkidega.

ICC teadusfondi värske uuring hoiatab, et kui arenenud riigid ei suuda tagada vaktsiini kättesaadavust arenguriikides ootab maailmamajandust kahju vähemalt 9,2 triljonit USD.

Sellelt taustalt on ICC, Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (ITUC) ja ühendus Maailmakodanik (World Citizen) kirjutanud ühispöördumise kõigile valitsustele:

“Now is the time for all leaders to honour and realise our shared commitment to leave no-one behind in this crisis. Right now, we consider that a critical way of achieving that is by working to ensure that all countries and populations have early, affordable and equitable access to the new vaccines, therapeutics and diagnostics made possible by ACT-A.”

Kohtumise lõpetuseks kutsus John Denton kõiki liikmeid osalema võimaluste piires Covid-19 vastases võitluses.

ICC Eesti pühendab küsimusele järgmise hommikulubi. Esinema on kutsutud Dr Arkadi Popov

Hoidkem tervist!

ICC Eesti hindab kõrgelt Eesti Töötukassa toetustegevust nii üksikisiku kui ettevõtte tasandil. Eile toimunud veebinaril tutvustati uusi võimalusi töötajate koolitamiseks.

Meie üks tähtsamaid ülesandeid on väliskaubanduses osalejate informeerimine, sellest tulenevalt teavitame, et on avanenud uued võimalused tööandjatele Eesti Töötukassa kaudu koolitustoetust taotleda. 

Koolitustoestust on võimalik taotleda järgmistel juhtudel

• Koolitustoetus töötajate värbamiseks
• Koolitustoetus muutuste olukorras
• Koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse arendamiseks
• Koolitustoetus töötaja informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks

Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul üle kõikide toetusvõimaluste (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele oskuse ja IKT alaste oskuste arendamine). 

Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale

• koolituskulu
• koolitusel osalemisega seotud sõidukulu, kui koolitus toimub väljaspool Eestit
• makstakse toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal.

Kulude kogusummast hüvitatakse üldjuhul kuni 80%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.  

Nii ICC kui ka ICC Eesti eesmärgiks on väliskaubanduses tegutsejate professionaalsete oskuste edendamine. Oleme valmis abistama oma liikmesfirmasid Eesti Töötukassa koolitustoetuste taotlemisel.

Vaata allpool Eesti Töötukassa 21.01.2021 toimunud veebinari koolitustoetustest.

Incoterms® 2020 on käigus olnud aasta. Pühendasime sellele alanud aasta esimese hommikuklubi.
Tiit Tammemägi, alias Doctor Incoterms Estonia 🙂 rääkis Incotermsi erilisest rollist müügitehingus aga ka tarnetes üldse.
Ta juhtis tähelepanu, et levinud arvamus sellest, et uus versioon midagi ei muutnud on ekslik. Olulisi muudatusi on mitmeid, need tuleb omandada ja tehingutes kasutusele võtta, sest Incoterms on väga tõhus tööriist ainult nende käes, kes seda tunnevad.
Tiit peatus eraldi ostja probleemidel. Incoterms on ostja kahjuks tugevalt kaldu, ent teadlikul ostjal on võimalik ennast kaitsta.

Millest täpsemalt räägiti, kuula/vaata salvestisest.

Meie veebikohtumiste esinejate nimekiri on olnud imetlusväärne.
Varasemates hommikuklubides on sõna saanud:
Erik Keerberg (Ouman Estonia OÜ), Rein Raudsepp (Saare Golf OÜ), Valdis Noppel (Saaremaa Piimatööstuse AS), Peeter Pärtel (Kliko OÜ), Ivo Rull,  Toomas Osvet (Antero OÜ), Ksenia Moskvina (Viru Keemia Grupp AS), Raivo Vasnu (NPM Silmet OÜ), Leon Glikman (Glikman Alvin Advokaadibüroo OÜ), Silvi Langus (Taarapõllu talu OÜ) , Peter- Johan Nyberg (Golfer OÜ),  Mait Nevalainen, Ivika Uusmaa ja Lasse Liukkonen (Dewdrops Group/Tarmo Group Limited OÜ), Jaanus Truu (Fleet Complete Eesti OÜ)

Viiendat aastat järjest korraldab Mind the Bridge Foundation’i poolt juhitud Euroopa komisjoni Euroopa idufirmade partnerlus (Startup Europe Partnership- SEP) populaarset üritust „Corporate Startup Stars‟. Selle raames valivad idufirmad välja kõige innovaatilisemad korporatsioonid. Tänavu kaasati protsessi ka ICC ja üritus muutus üleilmseks.
15. detsembril toimunud auhinnatseremoonial tõusid poodiumile Masterdcard, Boch ja British Petrolium. Top 25 Corporate Startup Stars’i hulka kuulus ka ABB kontsern, mida Eestis esindab meie liikmesfirma ABB AS. Palju õnne! Esindada ühte maailma innovaatilisemat, idufirmade poolt kõrgelt hinnatud korporatsiooni tähendab olla ka ise innovaatiline ja uuendusmeelne ettevõte.

„Edulugude tutvustamine ja oma klassi parimate jõupingutuste tunnustamine nende auhindade kaudu aitab kaasa idufirmade kasvule ja koostööle kogu maailmas“, ütles John Denton, Rahvusvahelise Kaubanduskoja peasekretär.

Loe lähemalt siit

Ettevõtted, kellel toimub kaubavahetus Ühendkuningriigi ettevõtetega või kes müüvad kaupu ÜK eraisikutele, ootavad ootavad ees muudatused käibemaksu osas.
Tutvustamaks Brexitiga kaasnevaid muudatusi käibemaksureeglites, pühendasime teise ICC Eesti ja EMTA ühisseminari käibemaksu teemale. Koolitajaks oli EMTA maksude osakonna peaspetsialist Ain Ulmre.

Seminaril käsitleti:

• Käibemaksuga maksustamine ja KMD täitmine kaubatehingute puhul Ühendkuningriigi firmadega
• Ühendkuningriigis tasutud käibemaksu tagastamise taotlemine
• Põhja-Iirimaale kehtestatud erandid
• Käibemaksuga maksustamine ja KMD täitmine Ühendkuningriigi firmadele teenuste osutamisel ja nendelt teenuste saamisel

Sellest, millest lähemalt juttu tuli, saate vaadata ühisseminari salvestisest allpool.

Neli põlvkonda. Vasakul seisavad Anti, Einike, Herty, istuvad Raigo ja Sebastian, paremal seisavad Anete ja Siimeon Elias. See on vaid väike osa kogu perest. Foto: Rauno Volmar

Raigo Tammo on ICC Eesti volikogu aseesimees, Estanc AS ICC Eesti kuldliige. Tammer OÜ – ICC Eesti liige ja Anti Tammo selle juht.
Reedel (13.11) ilmus Delfi Ärilehes Tanel Saarmanni sulest artikkel, mida tasub kindlasti lugeda. 
ICC Eesti on uhke oma liikmete üle. 

Loe lähemalt PEREETTEVÕTTED Tammode pere allkirjastas harta – ärileht.ee

Üleilmsete väärtustahelate tulevik on ICC virtuaalse ürituse nimi, mis eile algas. See on ICC egiidi all toimuv veebinaride nädal, mida viib läbi ICC Eesti sõsarorganisatsioon ICC UK.
Alates esmaspäevast (19.10.20) kuni reedeni toimub iga päev kaks reaalajas veebinari algusega kell 11:00 ja 16:00 (Eesti aja järgi), kestvusega kuni poolteist tundi.

5 päeva jooksul toimub 10 veebinari, igal päeval on oma teema. Esinejateks 40+ rahvusvahelist kõnelejat, kes pakuvad praktilisi teadmisi sellest, kuidas globaalsete väärtusahelate toel kriisist paremini taastuda.

• ICC Eesti liikmesfirmadele on üritus tasuta, (mitteliikmetele 50£ veebinari kohta).
• Ürituste sari on küll alanud, kuid veebinaridega on võimalik jooksvalt liituda.
• Esimesel päeval oli üle 300 osaleja.

Registreerumise ja ajakava koos esinejatega leiad siit

Eilne Incoterms 2020 baaskursus pidi algselt toimuma nagu tavaliselt – kontaktkoolitusena auditooriumis. Ent Kaia Oks ja Janika Sütt Solis Biodyne OÜst  Tartus teatasid, et soovivad kindlasti osaleda, aga saavad seda teha ainult interneti teel.

Ei ole ju probleem üks koolitus videosilla abil üle kanda. Ent praktika on näidanud, et veebinari pikkus ei tohiks ületada 4(5) akadeemilist tundi,  sest pikemate koolituste puhul kuulajad lihtsalt tüdinevad. Seega kliendi soovi rahuldamiseks tuli teha spetsiaalseid ettevalmistusi. Tehnika osas oli asi lihtne. Üllar Pauklin Datel AS-st soovitas kompakset videokonverentsi seadet Konftel C20Ego. Lihtne, aga unikaalne seade tõstmaks videokonverentis audiovisuaalset kvaliteeti. Rohkem tegemist oli koolitusmaterjali ettevalmistamisega. Vaja oli suurendada koolituse interaktiivsust. Lisaks lektorile oli vaja ka operaatorit. 

Ettevalmistused tehtud selgus, et distantsõpet eelistas enamik osalistest. Kaugeim Sillamäelt (NPM Silmet AS), aga ka Tallinnast (Liviko AS)

Esimene hübriidkoolitus on tehtud. Rahule jäid nii auditooriumis kui internetis õppinud. Päev oli pingeline, aga kõik pidasid vastu. Kindlasti on arenguruumi, aga asi väärib juurutamist.

Hübriidkoolitusena teeme nii venekeelse Incoterms 2020 baaskoolituse 30. oktoobril ning eestikeelse 19. novembril.

Uuele Incotermsi tootele – erikoolitus ostjale 12. novembril  on esimesed registreerunud juba valinud  distantsosalemise. 

Koroonaeelsete plaanide järgi oleks ICC Eesti äridelegatsioon sõitnud oktoobri alguses Kasahstani. Sõitu seekord ei tule. Küll toimus täna ICC Eesti büroos kohtumine Tallinas resideeruva Kasahstani suursaadiku Nurlan Seitimoviga. Ürituse algatajaks oli Heiti Mäemees, Eesti suursaadik Kasahstanis. Nur-Sultanis resideeruv Heiti Mäemees on ühtlasi Eesti suursaadikuks Kirgiisi Vabariigis, Tadžikistanis ja Türmkmenistanis.

ICC Eesti volikogu esimees Tiit Tammemägi andis ülevaate rahvusvahelise äri juhtorganisatsioni ICC ja selle Eesti rahvuskomitee ICC Eesti tegevusest. Muu hulgas ka kavandatud Kasahstani visiidist.  Lepiti kokku, et äridelegatsioon Kasahstani korraldatakse niipea, kui Covid-19 pandeemia laseb seda teha. Aga enne sõitu korraldatakse Tallinnas Eesti-Kasahstani ärifoorum.

Eelmine Kasahstani Eesti suursaadik resideerus Helsingis. Kasahstani presidendi 2019 a dekreediga laiendati riigi esindatust  Euroopa Liidus. Lisaks Tallinnale loodi saatkonnad  Bratislavas,  Belgradis, Lissabonis, Riias, Sofias.

Kohtumisel osalesid Marius Kutateladze (GoSwift), Raul Uus, kes juhib loodavat Balti – Kesk-Aasia Kaubanduskoda ja Jaan Hein (DefSecIntel Solutions). Jaan Hein on staažikas diplomaat, olnud Eesti suursaadikuks Kasahstanis, Ukrainas, Gruusias, Tadžikistanis ja mujal. Nii et kolm suursaadikut ICC Eesti büroos.

Asjalik kohtumine oli osavõtjate ühine arvamus

Täna, 27. augusti hommikul sajab Tallinnas paduvihma. See on nagu hüüumärk õnnestunud Hiiumaa ettevõtlusreisile, kust eile hilisõhtul saabuti. Kaks päikeselist päeva ja hulk positiivseid muljeid lisaks.
Ettevõtlusreisid Eestis on ICC Eesti pikaajaline ettevõtmine, kust osavõtjad on reeglina naasnud kõrgendatud meeleolus – Eestis on igal pool andekaid ja ettevõtlikkke inimesi, kelle tegevus väärib täit tunnustust. Hiiumaa ei olnud erand, pigem vastupidi – saar, selle inimesed ja nende tegemised jätsid eriti tugeva mulje.
Reisikava oli tõeliselt raske koostada, sest Hiiumaa ettevõtluses jätkub tutvumisväärset mitmeks -setmeks ajaks, rääkimata kultuuri- ja loodusobjektidest, millest ei saa kinnisilmi mööda sõita. Ent Ilmi Aksli, Hiiumaa Arenduskeskuse investor-konsultant koostas kava, mis haaras suurt ja väikest, uut ja vana ning kõike kaunist pealekauba.

Hiiumaa algas juba Rohukülast. Vastu oli tulnud Liina Siniveer, vallavalitsuse PR juht, et ülesõidu-aega ära kasutades esimene tutvustus ära teha. Kui Hiiumaal on suveti rahvarohke, siis tänavune tung on olnud eriti suur. Talveks kahaneb rahvaarv 6000 peale. Tundub, et koroonaaeg on aastaringseid elanikke 100 pere ringis juurde toonud.

Heltermaa sadam. Loomulikult Vanamees ja Kits. Ilus tervitus tulijaile ja põnev lugu sellest, kuidas Kambja mailt pärit vesiihiidlane Tõnu Otsasson ühest vanast Hiiu loost vahva tava tegi ning kuidas Aivar Simson alias Seaküla Simson selle pronksi valas.

Kogupere Elamuskeskus Tuuletorn Käina külje all. Juhataja Kristiina Halla tutvustamas. Tõesti elamuskeskus! Hiiumaale minnes tuleb kindlasti vaatama minna ja külastuseks läheb pool päeva ära. Maitsva lõuna saab kohvikust Ruudi ja kui julgust jätkub, siis on Baltimaade kõrgeim sise-ronimissein ka proovida. Pange tähele, Hiiumaalt hakkab Jaan Roosele köielkäimises kolleege tulema.

Samas , Tuuletorni naabruses on Dagöplast AS, tuntud biolagunevate kilede ja -toodete valmistaja. Peale ringkäiku tootmises võeti istet juhataja Kulvo Pendra kabinetis ja järgnes huvitav arutelu jäätmetest, plastikreostusest ja biolagunevatest kiledest. 

Dagöplasti moodsa tehnoloogia juurest keerati ajaratas 120 aastat tagasi. Hiiu Vill Vaemlas. Juhataja Mihkel Valdma oli ise masinate taga ja näitas, kuidas Hiiu lambavillast lõng sai. Näha sai ka kenasid valmiskudumeid. Sajanditagune villaliin ei olnud mingi turismilõks vaid reaalselt töötav tootmisliin. See on hea näide sellest, et ettevõtluses saab edukalt ära kasutada ka vana klassikat.

Orjaku Külaselts ja Sadam. Tegelikult on need kaks eri isikut, aga tegutsevad tihedas koostöös. Stiilne puitkonstruktsioonis külamaja asub suisa sadamas. Võeti istet, nauditi vaadet sadama akvatooriumile ja kuulati külaseltsi juhatuse liiget Margit Käärameest ning SA Hiiumaa Sadamad juhatajat Liina Härmi. Väga õpetlik lugu kohalikust initsiatiivist, koostööst ja projektirahastusest.

Öömajale Kassari puhkekeskuses. Moodne maja, meeldiv sisekujundus, mõnusad toad. Puhkekeskus on üks Mainegrupp OÜ majutus- ja toitlustusettevõtmistest Hiiumaal. Firma juht Sander Kopli jagas oma lugu õhtusöögil. Ta alustas oma ettevõtlusega mandril, aga kodusaare (Kassari) kutse tõi mehe Hiiumaale tagasi.

Päikeseloojang Kassari Sääretirbil lõpetas muljeterohke päeva.

Teine päev. Päev tuleb tihe. Juba 7:55 ootab Lemmena Mesindustalu tegevjuht Viive-Kai Rebane külalisi meetalu väravas. Isa Jüri tõi oma mesinikuoskused Hiiumaale 50 aastat tagasi. Inglismaal aretatud Buckfasti mesilased on sõbralikud sellid ja toodavad Hiiumaa toormest väärtuslikku mett.

Peatus Kalju Reiteli Leigeri kuju juures Sääretirbi teel ja edasi läbi Emmaste Sõru sadamasse. Siit käib Saarte Liinide parvlaev Triigi sadamasse Saaremaal.
SA Hiiu Maakonna Hooldekodu Tohvri. Sisse ei lähe, koroona ju. Juhataja Pirje Lehtmaa võtab külalised territooriumil vastu. Ta on mandrilt tulnud, juhuse tahtel Tohvrisse ametisse sattunud. Energiline ja optimistlik. Nagu juba reegliks saanud jätab ka Tohvri hooldekeskus ja selle juhataja väga hea mulje. 

Suund Kõpu poolsaarele, Kalana sadamasse. Siin, Kõpu poolsaare tipus on Ristna neemed oma kaunite randadega, Paap Kõlari Surfiparadiis ja Hõbekala, stiilne majutuskoht metsa all. Perenaine Kätlin Kiisk räägib, kuidas koos kaasaga sai Hiiumaale tuldud, Kalanas kohvikut pidama hakatud ning 2017 aastal puhkemaja käiku lastud. Ilus koht, tasub meelde jätta ja tagasi tulla.

Edasi Hirmuste poole. Buss keerab taluteele. Kõrge kuusemets taandub ja keset metsa avaneb avar taluõu. Õuel peremees ja perenaine. „See on ju Erkki-Sven Tüür!“ hüüab keegi bussis. Ongi, tegemist on korraldajate üllatuskülastusega, mida osavõtjad ei teadnud. Oleme jõudnud Tõrvaahju tallu, Tüüride pere Hiiumaa kodu- ja töökohta.

Maestro kutsub kaasa. „See on minu töölemineku tee.“ Minna on oma 300 m majani metsaservas. „Siin on minu stuudio, ma näen, et arhitekt Anu Tammemägi, kes selle maja projekteeris on ka teie hulgas.“ Kõrge viillae ja puitvoodriga ruum meenutab väikest kaasaegset maakirikut. Siin on Erkki-Sveni töölaud arvutitega, tiibklaver, trummikomplekt. Avaratest akendest vaade välule ja seda piiravale kõrgele metsale. Selles ruumis sünnivad maestro maailmakuulsad helitööd, siit suhtleb ta maailmaga. Tegelikult on Erkki-Sven peale kõige muu ka kaugtöö pioneer Eestis. Ammu-ammu enne koroonaaega on ta siit interneti abil teinud oma tööd, mis on talle maailmakuulsuse toonud. Siiski, ta pole sellest ruumist, Kõpu poolsaare põlismetsas, seni veel mõne oma teose maailmaesiettekandel virtuaalselt osalenud. „Aga see pole sugugi võimatu“ kinnitab Erkki-Sven Tüür.

Tee viib edasi Kõpu tuletorni. Ent äsjase üllatuskülastuse muljeid jagatakse innukalt. Kohtuda maailmakuulsa heliloojaga tema loomeköögis – seda ei juhtu iga päev. Näe, Hiiumaal juhtub!

Kaunis ilm laseb Kõpu tuletornist kaugele vaadata. Aeg ei anna asu, edasi Kärdla suunas.

COOP Hiiumaa ja Hiiumaa Köök ja Pagar. Vastuvõtjaks Kaja Antons, Hiiumaa Tarbijate Ühistu juhataja. Külalistele pakutakse degusteerimislõunat Köök ja Pagar toodetest. Kaja Antons annab ülevaate Hiiumaa suurima jaekaubandusketi ja selle tütarettevõtte Köök ja Pagar tegemistest, aga ka COOP Eesti Keskühistust, COOP brändi kasutuselevõtust ja selle positiivsest mõjust ühistu rahvusvahelisele tegevusele. Eraldi käsitlemist leidis Hiiumaa Köök ja Pagar uus brändidisain, mis sai kuldauhinna ADC Eesti 2019 disainikonkursil. Oli väga informatiivne kohtumine, sest ega põlised linnamehed COOP-st liiga palju ei tea.

M ja P Nurst AS – Hiiumaa suurim tootmisettevõte. Nõukogu esimees Mati Nurs räägib perefirma tekkeloost ja juhuslikust kohtumisest, millest kõik alguse sai. Alustati pereringis, praegu on töötajaid kaks ja pool sada, toodanguks survevalu plasttooted, elektimaterjalid, kaabliköidikud ja elektroonika-seadmete koostamine. Nomenklatuur on pikk aga kordades arvukam on koostematerjalide ja detailide nimekiri. See nõuab tasemel varude- ja kogu tootmise juhtimist. Saareline asukoht lisab tarneprobleeme. Nii toorme- kui valmistoodangu tarnekindluse tagamiseks on loodud oma logistikaüksus, kus kolm rekkat on pidevalt rakkes.
Firma tegevjuhtimine on läinud isalt pojale. Agur Nurs tegi külalistele ringkäigu tootmises ja vastas arvukatele küsimustele. Tehases valitses kord ja puhtus. Jätkuvat edu soovisid külalised.

Hiiumaa Ametikool ja Suuremõisa loss. Tööpäev oli lõppenud, ent ametikooli direktor Ivo Eesmaa ja arendusjuht Signe Leidt ootasid tulijaid lossitrepil. Ametikool töötab Hiiumaa ettevõtluse vajadusi silmas pidades. Siin valmistatakse ette plastitöötluse seadistajaid, väikesadama spetsialiste, palkmaja ehitajaid, ehitiste restauraatoreid, floriste, maastikuehitajaid jt.
Suuremõisa lossis, kus ametikool pesitseb on palju restaureeritud. Tasub kindlasti tagasi tulla, õppima või vähemalt lossi ja parki vaatama.

Kokkuvõttes täitis ICC Eesti ettevõtlusreis oma eesmärgi. Nähti kaunist saart, kohati ettevõtlikke ja külalislahkeid hiidlasi, innustati vastuvõtjaid ja saadi ise innustust segasel koroonaajal hakkama saamiseks.
ICC Eestil seni Hiiumaal liikmeid pole. Küll on olemas kompetens Hiiumaa välisäris osalevate ettevõtete toetamiseks. Eelkõige nõustamises tehingu- ja tarneküsimustes.
ICC Eesti jätkab ettevõtlusreiside korraldamist. Järgmine on juba 14. -15. septembril Saaremaale.

Hiiumaa ettevõtlusreisi galerii

Eile, 26. juunil avaldasid ülipopulaarse Nordic Business Forum’i korraldajad tähtsa otsuse: lükata üritus aasta võrra edasi. Niisiis NBF 2021 – 29-30. septembril Helsingis. Foorumi teema jääb samaks, ent Rethinking Business omandab koroonaaja tingimustes erilise tähenduse.

Kõik tänavuseks foorumiks soetatud piletid on kehtivad. Piletiomanikele on aasta võrra pikenenud ooteaeg täidetud huvitava sisuga: avatud on ligipääs live.nbforum.com platvormile, intervjuudele, veebinaridele ja varasemate sündmuste lindistustele, tulemas on ridamisi põnevaid reaalajas tooteid.

ICC Eesti osaleb maailmaklassi tõusnud Nordic Business Forumil kaheksandat korda. Oleme loonud oma liikmetele ülaltoodust osasaamiseks väga soodsad tingimused

Hetke soodushind on 850€ + 20 % Eesti käibemaksu.
Hind kehtib piletite jätkumise korral 31. juulini 2020
Korraldajate soodushind on praegu 990€+24% Soome käibemaksu, kokku 1227.60€
ning normaalhind on 1290€+24% Soome käibemaksu, kokku 1599.60 €

Teoreetiline võimalus on korraldajatelt ostes Soome käibemaks tagasi saada, kuid meie kogemusel võtab see ligi aasta aega, kui saab. 

Huvi korral võta meiega kindlasti ühendust +372 6841252, icc@icc-estonia.ee või registreeru siin!

29.- 30. septembril 2021 toimuv Nordic Business Forum on vaieldamatult Euroopa ärimaastiku üks tippsündmus, koondades ettevõtjaid ja tippjuhte rohkem kui 50 riigist üle maailma. NBF on ülemaailmselt tuntud silmapaistvate esinejate, innovatiivsuse ja viimseni lihvitud detailide poolest, mistõttu on piletid igal aastal välja müüdud.

Praegu käib programmi korrigeerimine, et mitte öelda ümbermõtestamine ja esinejate taaskooskõlastamine.

Tänaseks on kooskõlastatud:                       

Yuval Noah Harari Ajaloolane, filosoof, bestselleri autor	Lloyd Blankfein Endine Goldman Sachsi tegegvjuht	Björn Wahlroos Sampo Grupi nõukogu esimees

Lisaks veel Francesca Gino, Zoe Chance ja paljud teised. Tutvu kõikide esinejatega NBF 2021 kodulehel

Seekordne hommikuklubi toimus suvistel teemadel, ehk siis läksime kaunitele golfiradadele ning videosilla vahendusel ka maasikapõllule. Ka seekord sai kuulda-näha meie liikmesfirmade tegemistest ja väljakutsetest koroonaajal. Esinejateks olid  Peter- Johan Nyberg  Pärnu Bay Golf Linksist ja  Silvi Langus Taarapõllu talust. 

Vaatajatele tegi virtuaalse tuuri igas mõistes maailmaklassi kuuluvas golfiklubis Pärnu Bay Links Peter- Johan Nyberg, kes on firmajuht mõlemas ICC Eesti liikmeks olevas golfifirmas Pärnu Bay Linksis ja Saare Golfis. Peter rääkis sellest kuidas meie enda kaunil Pärnumaa rannikul asub maailma 30. parimaks pärjatud golfirada. Eesti tagasihoidlikule golfimängijate arvule vaatamata (2000 harrastajat, võrdluseks Rootsi 600 000) on saavutatud võimas tulemus, on ju maailmas ca 35 000 golfirada.
Kurbusega pidi Peter tõdema, et olukorras kus 80% klientuurist on välismaised turistid, ei ole võimalik kriisiajal golfiklubi täismahus üleval pidada. Oldi sunnitud koondama 55st töötajast 25. Siiski suudavad nad opereerida ka rasketes tingimustes ning juba on näha esimesi märke turismi taastumisest ja keskendutakse eelkõige aastale 2021. Juttu tuli ka Peteri tublist abist ja paremast käest Kaire Kongasest , kes on Pärnu Bay Linksi perenaine ehk  ametlikult müügi- ja teenindusjuht.
Omalt poolt soovitame Pärnu Bay Linksi ka neile, kes tahavad niisama kaunis looduses jalutada või nautida tippklassi kulinaariat nende kõrgelt auhinnatud restoranis. ICC Eesti liikmetele kehtib 15% soodustust. Nüüd, kui suuri rahvamasse golfiradadel enam pole, on parim aeg selle spordiga alustamiseks.

Hommikuklubi teises osas tegime ülekande otse päikseliselt põllumaalt Võrumaal, kus Taarapõllu talu perenaine Silvi Langus tegi meile huvitava ekskursiooni, näidates ja tutvustades oma põllumaid ja ka tootmishooneid ning tooteid. Silvi rääkis Taarapõllu ajaloost, mis algas marjakasvatusest ning sealt edasi mahlade tegemisest. Nad olid üks esimesi, kes koduköögi toodetega said ametlikult loa turule tulla. Hetke seisuga on neil aiandi suuruseks 13,35 hektarit ning sortimendis on praktiliselt kõik koduaia marjad: maasikas, vaarikas, punane ja must sõstar, rabarber, astelpaju, õunad ning põhjamaine vitamiinipomm ebaküdoonia.
Piiride sulgemise tõttu tekkinud ukrainlaste tööjõupuudus neid mõjutanud pole, kuna välistööjõudu pole nad kunagi kasutanud ja läbi on saadud oma jõudude ning sugulaste abiga. Abiks on kindlasti olnud ka võimalikult suur masinate integreerimine tootmisprotsessidesse. Aiandis töötavad lisaks Silvi perele vaid 2 palgalist tootmistöölist. Silvi ei pidanud odaval võõrtööjõul ja PRIA toetustel põhinevat ettevõtlust jätkusuutlikuks, mis kriisioludes on ka ilmsiks tulnud. Positiivse külje pealt tõi Silvi välja, et mahlamüük on tervisekriisi ajal tõusnud 60%, sest inimesed on aina enam hakanud tähelepanu pöörama naturaalsetele ja looduslähedastele toodetele.
Nende tooteid leiab Selveritest ja Rimi talu toidab müügialadelt, lisaks ekspordivad nad oma tooteid Belgiasse ning Riia Stockmanni ja eritellimustel müüvad ka kuivatatud marju. Leia endale lähim Taarapõllu tooteid müüv pood siit. Ka ICC Eesti on oma üritustel osavõtjaid kostitanud Taarapõllu marjakrõpsudega .

Kontaktid:

Vaata ka hommikuklubi järelvaatamist

Eilne hommikuklubi oli pühendatud hädaolukorra õigusruumile.  Peaesinejaks vandeadvokaat Leon Glikman. Leoni taust on muljetavaldav. Ent ICC Eesti aspektist tuleb rõhutada, et Glikman on teise eestlasena ICC Rahvusvahelise Arbitraažikohtu liige, st ta kuulub selle väärika asutuse juhtorganisse. Teiselt poolt ei saa jätta mainimata, et Leoni advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ on ICC Eesti kuldliige.

Glikman alustas sellest, et erinevalt eriolukorrast on hädaolukord kummaline õigusmoodustis, millele põhiseadusest katet ei leia. Samas rakendatakse hädaolukorras piiranguid, millest mõnigi on naeruväärne, nt restoranide lahtiolekuaeg kella kümneni.  Kohtupraktika puudub ja oma  aruteludes lähtus Glikman pigem õigusteooriast. 

Kõlama jäi, et võlgnikel vääramatu jõu (VÕS §103) toele eriti loota pole, siis kui asi puudutab maksekohustusi. Küll võiks vääramatule jõule tugineda kaubatarnete häirete puhul. ICC-l on äsja ilmunud vääramatu jõu ja kitsikuse tingimuste uus redaktsioon. Seda tuleks lepingutes just eritingimusena kasutada.

Küll võiks kaubanduskeskuste üürilepingute puhul abi otsida VÕS §§ 97; 278 ja 296 ning taotleda üüri alandamist. Kontoripindade puhul oleks see kaheldav, lisas Glikman.

Repliigi korras puudutas moderaator ka Leoni büroo partnerit vandeadvokaat Paul Kerest, suurmeister Paul Kerese pojapoega. 5. juunil möödus 45 aastat kogu Eesti rahva leinapäevast, mil suurmeister Paul Kerese süda tagasiteel võiduga lõppenud Vancouveri turniirilt Helsingis seiskus.

Hommikuklubi teine pool oli pühendatud petturlusele ja kommertskuritegevusele. Tiit Tammemägi: “ICC on läbi aegade  pühendunud kommertskuritegevuse vastu võitlemisele…” Londonis asub spetsiaalne üksus ICC Commercial Crime Services, millel on kolm allüksust:
International Maritime Bureau (IMB) 
Financial Investigatioon Bureau (FIB)
Counterfeiting Intelligence Bureau (CIB)
Sellega on kaetud piraatlus, finantspettused, sh rahapesu ning  võltsingud ja intellektuaalse omandi kaitse. Lisaks hallatakse  ärikuritegevusele spetsialiseerunud õigusbüroode võrku Fraudnet 
Reaalajas näeb piraatluse pilt maailmameredel välja selline
Soovi korral on võimalik astuda ICC Commercial Crime services liikmeks.
ICC CCS annab välja igakuist bülletääni Commercial Crime International. Juuninumbri avaartikkel vaatab tagasi möödunud kriisiaegadele. Kõik nad on toonud kaasa (kommerts)kuritegevuse kasvu ja ka oma spetsiifikat. Praegune kriis on järsult suurendanud kommertskuritegevust ja toonud esimesel etapil just suuri pettusi või nende katseid just kaitsevahendite vallas. 
Tammemägi rõhutas, et kommertskuritegevuse ja -petturluse vohamisel kannatab usaldus ja ICC liikmelisus on kindlasti üks võimalik väliskaubanduse osaleja usaldusväärsuse tunnistus.
Hommikuklubi ettekannetele järgnes osalejate aktiivne arutelu. Oli huvitav infovahetus. Käivita salvestus ja veendu