10 aastat ICC Eestit

Alates 1. oktoobrist asub ICC Eesti tegevjuhiks Aare Mihelson.

Senine volikogu esimees Tiit Tammemägi loobus kandideerimast ning pärast 7 aastat peasekretärina ja 3 aastat volikogu esimehena ICC Eesti juhtimist, jätkab auesimehe rollis. Vastavalt põhikirjale, saab senisest auesimehest Andres Tammest ICC Eesti auliige.

15. septembril toimunud üldkoosolekul valiti ICC Eestile uus volikogu.

ICC Eesti uue volikogu koosseis:

Volikogu esimees
Aare Mihelson

ICC Eesti auesimees
Tiit Tammemägi

Esimehe asetäitjad
Jaanus Benjamin
Raigo Tammo

Esimehe nõunik
Raivo Vasnu (NPM Silmet OÜ)

Volikogu liikmed
Jaanus Benjamin (Windline OÜ)
Tõnis Hintsov (Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing OÜ)
Jüri Külvik (Lemeks AS)
Aare Mihelson (individuaalliige)
Ülo Pärtel (Kliko OÜ)
Jelena Rootamm-Valter (Visiit Primo OÜ)
Raigo Tammo (Estanc AS)
Raivo Vasnu (NPM Silmet OÜ)
Rein Viilu (Revala OÜ)

Volikogu asendusliikmed

Christina Jörg (Schöttli Keskkonnatehnika AS)
Taimo Kaldma (K-Wooden Production Grupp OÜ)

Tähistamaks ICC Eesti 10. sünnipäeva, toimusid esimesed ICC Eesti meistrivõistlused golfis. Ilmaga meil vedas, sest erinevalt eelmisest päevast, mil vihma kallas nagu oa varrest, oli võistlusepäeval ilm välisporti soosiv ja kuiv. Võistlus toimus 27. augustil meie liikmesfirma Saare Golf OÜ huvitava arhitektuuri ning silmale kaunil 18 rajalisel  golfiväljakul (par 72). Samal kuupäeval oli mitu varem väljakuulutatud golfivõistlust nii meil kui välismaal, kuhu meie liikmesfirmade golfarid olid juba registreerunud.

Seetõttu oli meil osalejaid napilt, küll aga jagus kiibitsejaid ja harjutajaid, kel golfiga kokkupuude oli esmakordne või vähene. Sissejuhatava treeningu tegi Saare Golfi müügi- ja teenindusjuht Rein Raudsepp. Golfipallid lendasid kõrge kaarega ja ehk nii mõnigi sai endale golfipisiku külge.

Esimeseks ICC Eesti meistriks tuli Windline OÜ partner Jaano Jänes. Palju õnne!!!

Kavatseme golfiga tõsiselt jätkata. Meie liikmeskonnas on kaks kõrgetasemelist golfiklubi- Pärnu Bay Golf Links ja Saare Golf, kus ICC Eesti kaasliikmetele pakutakse soodushinnaga teenuseid. Samas on liikmeskonnas päris arvukalt golfareid.

2022. aasta meistrivõistlused peame kahes osas. Mai keskel Saaremaal ja septembris Pärnus. Kuupäevad paneme paika võimalikult kohe.

Kaunist sügist kõigile!

Eilsed kaadrid Kabuli lennuväljalt – meeleheitel inimesed klammerdumas õhkutõusva lennuki külge avavad olukorra õuduse.

Meil on põhjust muretseda oma kollegide saatuse pärast. ICC Afganistanis töötab 20 inimest, kes kõik on Kabulis. Ainsana on pääsenud Türki oma perekonna juurde ICC juhatuse liige Zabihulla Zirmal.
Loe ICC peasekretär John W.H Dentoni eilset pöördumist. Ka ICC Eesti saatis Afganistani kolleegidele edasi toetusavaldused: 

Dear Abdul, Dear Muhammad and the entire ICC Afghanistan family,

In joining John Denton’s letter, please accept ICC Estonia’s sincere statement of support.
We are deeply concerned about your future. We support you with all our thoughts. We believe that the near future will be much better than the current situation allows.

On behalf of all ICC Estonia members,
Sincerely yours
Tiit

Siinkohal tasub meenutada, et ICC Eesti liikmeskonnas on tõlkebüroo Refiner OÜ, kelle juhilt (Michael Haagensen) on vajaduse korral võimalik tellida professionaalset inglisekeelset kvaliteettõlget emakeelselt kõnelejalt.

Kes ICC Eestiga Saaremaa ettevõtlusreisile ei tule, on oodatud osalema äridiplomaatia päeval.

Välisministeerium korraldab 27. augustil välisesinduste juhtide konverentsi raames äridiplomaatia päeva. Üritus toimub Proto Avastustehases (Peetri 10, Noblessner, Tallinn).

Päevakava:

12.00 Kantsleri tervitus
12.15 Äridiplomaatia sõnumid
12.30 Paneelarutelu: Eesti ettevõtlus koroonajärgsel ajal
14.00 Ärilõuna, suursaadikute ja ettevõtjate kahepoolsed kohtumised

Korraldajad paluvad sündmusele saabuda kell 11:30.

Sisenemisel kontrollivad korraldajad  covid tõendeid.

Ka tänavu valitseb äridiplomaatia päeva vastu elav huvi. Igast ettevõttest oodatakse maksimaalselt ühte esindajat. Osalemine toimub first come, first served põhimõttel, osalejate arv on piiratud. Välisministeerium jälgib epidemioloogilist olukorda ning vajadusel kohendab plaane.

Loe edasi ja registreeru siin

Tee seda kohe

Ajal kui tarnehäired on saanud normiks, on Incotermsi tarnetingimuste tundmine ja oskuslik kasutamine muutunud suisa obligatoorseks.
Eile teatas Rahvusvaheline Kaubanduskoda, et valminud on Incoterms® 2020 mobiilirakenduse uus versioon.

See on endisest tunduvalt täiuslikum ja kasutajasõbralikum. Ta võimaldab kiiresti saada olulist teavet (kasutussoovitusi) iga üksiku tarneklausli kohta.
NB! Ta siiski ei asenda Incoterms® 2020 autentset täisteksti (ICC Publication 723)

Rakenduses saate: Ülevaate sellest, mida Incoterms® 2020 võimaldab ja mida ei võimalda. Kõigi 11 tarneklausli kirjeldused koos kasutussoovitustega Üleilmse ICC sertifitseeritud Incoterms® 2020 ekspertide nimed ja kontaktandmed. Nimekirjast leiate ka ICC Eesti volikogu esimehe Tiit Tammemägi, PhD. Kuulata podcaste, kus osalevad professionaalid käsitlevad Incotermsi tarneklauslite kasutusvõimaluste eri aspekte. Ligipääsu tasulistele ja tasuta täiendavatele materjalidele.

Mobiilirakenduse uuendusi tutvustab ICC Emily O’Connor

Rakenduse saate tasuta allalaadida:
Apple App Store 
Google Play

Hommikuklubis andis ICC Eesti esimees Tiit Tammemägi ülevaate meie senistest tegevustest ja tulevastest sündmustest. Veebikohtumisel vestlesime järgmistel teemadel:

• hiljutistest virtuaalüritusestest, kus ka ICC Eesti on osalenud või korraldajana abiks olnud
• ettevõtlusreisidest augustis ja septembris Saaremaale ja Pärnusse
• Covidist põhjustatud tarnehäiterest ja ICC tööriistadest
• Kella Kuue Klubi taaskäivitamisest 15. septembril dr Arkadi Popoviga
• NBF 2021-st Helsingis ja muust eesootavast

Huvitavaid jututeemasid oli palju, kuid suutsime tunniga kõike käsitleda, mis vajasid teavitamist/tutvustamist.
Mõneks ajaks jätame ICC hommikuklubid pooleli, et ise puhata ja ka klubilistel lasta meist puhata ning suve nautida. Seniks aga tasub vaadata hommikuklubide arhiivi, kus kõik toimunud veebikohtumised on salvestatud hilisemaks vaatamiseks. 

Viimast ICC Eesti hommikuklubi vaata järgi allpool. 

Eile kogunes Teamsi keskkonnas ICC kõrgeim juhtorgan- ICC Maailmanõukogu (ICC World Council). Tegemist oli 211. sessiooniga. ICC on 102- aastane. Seega keskmiselt on toimunud veidi üle 2 sessiooni aastas.
Traditsiooniliselt on ICC esimehe (Ajay Banga) avakõne ja päevakorra kinnitamise järel kavas valimised. Seekord nimetati ICC Rahvusvahelisele Arbitraažikohtule uus president, asetäitjad ja liikmed.
ICA uueks presidendiks valiti Claudia Salomon. 
Alates eelmisest koosseisust on Eestil ICC Arbitraažikohtu juhtorganis kaks esindajat: kohtuliige ja alternatiivliige. Järgnevaks kolmeks aastaks nimetati kohtuliikmeks Paul Keres ja alternatiivliikmeks Triinu Hiob. Palju õnne Paul ja Triinu!

Õigus Eesti esindajate esitamiseks Rahvusvahelise Arbitraaži juhtograni liikmeteks tekkis ICC Eesti asutamisega 10 aastat tagasi.
Esimeseks eestlasest ICC Rahvusvahelise Arbitraažikohtu liikmeks oli Asko Pohla. ICC Eesti esitas Asko ka teiseks perioodiks. Eelmisel perioodil oli kohtuliikmeks Leon Glikman ja alternatiivliikmeks Triinu Hiob. 

Rahvusvahelise Kaubanduskoja peasekretär John Denton kritiseeris G7 lubadust anda vaesematele riikidele miljard COVID-19 vaktsiinidoosi. Ta nimetas lubadust liiga väikseks ning kutsus G7 juhte tegema rohkem ja jagama kõiki olemasolevaid üleliigseid vaktsiine ning kaotama kaubandustõkked pandeemia lõpetamiseks. Lugege ICC avaldust siin.

Postiivse eeskujuna on erasektor alustanud mahukate vaktsiiniprogrammidega, üheks heaks näiteks võib lugeda Mastercard Foundationi eestvedamist „The Saving Lives and Livelihoods“

ICC WBO esimees ja endine kauaaegne Mastercardi juht Ajay Banga jagas Mastercard Foundationi teadet, et koostöös Aafrika Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskustega (Aafrika CDC) panustatatakse järgmise kolme aasta jooksul 1,3 miljardit dollarit, et päästa elusid ja toimetulekut miljonitel Aafriklastel ning kiirendada mandri majanduse taastumist pandeemiast.

„The Saving Lives and Livelihoods“ initsiatiiv võimaldab muretseda vaktsiine vähemalt 50 miljonile inimesele, toetada vaktsiinide tarnimist kogu kontinendil, ehitada alustalad vaktsiinide tootmiseks Aafrikas, keskendudes inimkapitali arengule ning Aafrika CDC-de tugevdamisele.

ICC on korduvalt hoiatanud rikkaid riike vaktsiini protektsionismi rakendamise eest ning selle suurest kahjust maailmamajandusele.

Kutsume osalema piirkondlikus ÜRO dialoogis „Väikeettevõtlus – kvaliteetne toit kõigile“ neljapäeval, 17. juunil 2021 kell 10:00 kuni 12:00 Zoomi keskkonnas. NB! Dialoog toimub vene keeles.

Teil on soodne võimalus esitada oma nägemus toiduvaldkonna probleemidest ja arenguvõimalustest.

Loe lähemalt ja registreeru siin.

Käesolev aasta septembris toimub ÜRO tippkohtumine toidusüsteemide teemal – UN Food Systems Summit 2021. Eesmärgiks anda otsustav tõuge liikumiseks uute, üleilmsete, jätkusuutlike, tevislike ja õiglaste toidusüsteemide suunas. Tippkohtumine on oluline osa säästva arengu eesmärkide – Sustainable Development Goals (SDGs) 2030 – kümmeaastaku tegevuskavast.

17. juuni dialoog haarab piirkonda, kus eeldatavalt osatakse vene keelt, so Venemaa ja selle naaberriigid Kesk-Euroopani välja. ICC osaleb ürituses aktiivselt, ICC Eesti ülesandeks on lüüa kaasa  17. juuni dialoogi korraldamisel. Piirkondlike dialoogidetulemused võtab kokku eel-tippkohtumine 26-28. juulil Roomas.

Kasutagem võimalust olla pildil ja lüüa kaasa toiduvaldkonna edendamisel.

Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC) ja ICC Saksamaa korraldavad juunist oktoobrini 2021. aastal foorumi “Rahvusvaheliste tarneahelate tulevik – jätkusuutlik, digitaalne, tark”.
16. juunil 2021 kell 11:00 (Eesti aja järgi) toimub foorumi avaüritus, kus osalevad rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, Saksamaa valitsusliikmed ja äriringkonnad. 

Pärast avaüritust toimuvad järgnevate kuude jooksul rida rahvusvahelisi töötubasid, mis käsitlevad tarneahela rahastamist, digiteerimist, rahvusvahelist kaubanduspoliitikat, ringmajandust, nõuetekohast hoolsust ja homset tarneahelat.

Detailne ülevaade üritusest

Osalemine on kõigile tasuta

Registreeruge siin

Dr Popovi koroona teemaliste esinemiste kokkuvõttev hommikuklubi toimus positiivsemas toonis.  Doktor oli optimistlikumaks muutunud võrreldes eelmise korraga. Seda toetasid statistilised näitajad. Vaktsineerimine on täies hoos ning nakatumisnäitajad vähenevad nii päevaste keskmiste nakatunute arvude (alla 200) kui ka positiivsete testide määra (4%) osas. Siiski tasub jätkuvalt olla ettevaatlik tuleviku osas ning tuleb valmis olla selleks, et Covid-19 viirus jääb ringlema veel vähemalt aastaks.
Kolmanda laine kõrgus oleneb aga sellest, milliseks areneb viirus ning kui suure osa elanikkonnast suudame ära vaktsineerida. Kui praegune vaktsiinide defitsiit Eestis peaks vähenema ja vaktsiinid muutuvad kõigile kättesaadavaks, nägi doktor ette tulevikus tekkivad vaktsineerimispassi suuremat tähtsust näiteks suurüritustel osalemiseks. See oli dr Popovi kuues esinemine meie hommikuklubilistele ja oleme tänulikud temale selle teavitustöö eest ning soovime rahulikku suve.

Hommikuklubis tuli põgusalt juttu veel IVEKiga  koostöös läbi viidud venekeelsest Incotermsi baaskursusest, Torinos toimunud Eestit tutvustavast üritusest ning tulisest olukorrast Valgevenes. 

Tasub vaadata ka meie varem toimunud hommikuklubisid.

Eile läks Torinost interneti avarustesse Eestit tutvustav üritus, mille korraldas Torino Kaubanduskoda koostöös Eesti Itaalia Suursaatkonna, Torino linnavalitsuse, ICC Eesti ja konsultatsioonifirmaga Euroleges.
Sihtgrupiks Põhja-Itaalia ettevõtjad. Ürituse initsiaatoriks oli ICC Eesti koostööpartner Itaalias Alessio Franconi (Euroleges). Ta on korduvalt Eestis käinud ning temast on saanud suur Eesti fänn.
Avasõnad ütlesid Torino Kaubanduskoja president Dario Gallina ja Eesti suursaadik Paul Teesalu.
Eesti võimaluste tutvustus Tambet Madelt (Intetrnational Trade Services) ja Alessio Franconilt. Alessio läks ärivõimalustest kaugemale – ta rääkis innukalt ka Eesti kultuurist, kaunist loodusest, turismist.
Oma tegevusvaldkonda tutvustasid Ats Albre (Nortal), Piret Mürk-Dubout (Tallink) ja Tiit Roosve (Alpi Eesti). 
Alpi on suur rahvusvaheline logistikakontsern peakorteriga Itaalias, Alpi Eesti on suure Itaalia logistikafirma sõsarettevõte. Arusaadavalt valitses kõrgendatud huvi meie liikmesfirma juhi Tiit Roosve esinemise vastu.
Kordaläinud üritus, huvilisi jätkus  – aga tibusid loetakse sügisel.

Eilses hommikuklubis oli esimeseks esinejaks Kaarlaid OÜ tegevjuht Andres Lampe. ICC Eesti liikmesfirma on spetsialiseerunud erivedudele, pakkudes teenuseid ka väljaspool Euroopa Liitu. Näiteks on käesoleval ajal suurema tellimusena käsil Lääne-Euroopas rekonstrueeritavate tuulegeneraatorite tiivikute vedu taaskasutamiseks Kasahstani.
Klubihommiku teemaks oli meedias palju kõlapinda leidnud suurprojekt: Estanc AS-s (ICC Eesti kuldliige) toodetud deaeraatori (kaal > 200 t, pikkus 40 m, läbimõõt 6 m) vedu Jürilt Paldiski Lõunasadamasse. Loe lähemalt 1.  aprilli ja 4. aprilli uudistest.

Kaarlaid OÜ oli selle veo projekti väljatöötaja, kooskõlastaja ja juht. Vedajaks Ahola Transport. Veovahend toodi kohale Soomest.
Klubilised said Andrese jooniste, fotode ja videotega ilustreeritud esitlusest autentse ülevaate kui keerukas, komplitseeritud ja töömahukas sellise veo projekteerimine , kooskõlastamine ja teostamine on.

Klubihommiku lõpetasid dr Arkadi Popovi “Rindeteated”, mis seekord olid läbinisti optimistlikud. Kogu ürituse salvestist saad vaadata siit.

Järgmine ICC Eesti klubihommik toimub maikuu teisel neljapäeval, 13.05. Viiendat korda tuleb esinema dr Arkadi Popov, kes arvas, et vajadus edasisteks esinemisteks langeb koroonatrendide positiivsete arengute tõttu ära. Meie kuldliikme – AS Estanc tegemistest tuleb rääkima firma juht Priit Haldma. Jutuks tuleb Uruguays ehitatatava tselluloositehase tarbeks valmistatud toitevee deaeraator, mille vedu eilses hommikuklubis käsitleti.

Kogu meie toimunud hommikuklubide arhiivi leiad siit

ICC publikatsioonid (tuntuim Incoterms) ja ICC tüüplepingud on läbi aegade olnud väliskaubanduse professionaali väärtuslikud tööriistad. Viimasel kümnendil on paberraamatute kõrvale jõuliselt asunud e-raamatud. Covid -19 on digiraamatute pealetungi järsult kiirendanud. Äsja teatas ICC peakorter, et on lõpetanud paberkandjal ICC publikatsioonide trükkimise ning alates 21. aprillist ka müügi! Ehk ICC publikatsioonide osas e-raamatute „seljavõit‟.

ICC Eesti jätkab paberraamatute müüki kuni varude lõppemiseni. Publikatsioonide loetelu leiad siit.

Dr Popov oli meie külalisesinejaks juba kolmandat korda. Eelmisest hommikuklubist kaks nädalat tagasi jäi õhku murelik noot. Nakatumiskordaja ja kõigi teiste mõõdikute tõus oli peatunud, kuid jäänud püsima kõrgel platool. Olukord erines trastiliselt teistest “rekordimaadest”. Nii Ühendkuningriigis kui Tšehhis algas järsk graafikute langus (näitajate paranemine) kohe kui tipp oli käes. 

Seekordsed “rindeteated” olid läbinisti optimistlikud. “Olukord läheb aina paremaks. Eesti hakkas ilusti alla tulema.” Olid dr Popovi avasõnad eile. 
Olukord on selgelt paranenud kõigi näitajate osas. Nakatumiskordaja on langenud 0.8 peale. Nakatumisprognoos nakatumiskordaja püsimise korral: mai alguseks 200 nakatunut 100 000 kohta. Praktiliselt puhtad (rohelised) on Kuressaare, Järva-Jaani ja Antsla. Kollete üldarv on aga langenud 206 lt 192 peale. Endiselt on esmasekse nakkuskoldeks töökoht ja lasteaed/kool
Suurbritannia mutatsiooniga tüvi on tõusnud 80,7% peale. Murekohaks võib lugeda LAV mutatsiooni leviku kasvu, mille vastu vaktsiinide efektiivsus on teadmata. Lisaks et LAV-i tüvi pole ohtlik, kui suudame üleüldise nakatumismäära alla suruda. 
Piirangute vähendamise küsimuses pidas dr Popov õigeks oodata nakatumisnäitajate langust 200-250 alla, mis tähendaks meie jaoks punasest tsoonist välja tulekut. Samuti tuleks silmas pidada positiivsete testide arvu, mille langemine alla 3% on märgiks, et levik on kontrolli all ja varjatud levikut ei ole.

Ka seekord on hommikuklubi salvestatud. Seda tasub järelvaadata nii dr Popovi kui ka järgmise külalisesineja osas.

Klubihommiku teine esineja oli Madis Võõras, EASi Kosmosebüroo ja Eesti delegatsiooni juht Euroopa Kosmose Agentuuri ESA juures. Eesti on olnud ESA liige juba kuuendat aastat. Madise esinemise teeb aktuaalseks äsja (31. märtsil) alanud astronautidee konkurs, kuhu ka eestlasi kutsutakse osalema ja ka see, et juba kolme päeva pärast (12. Aprillil) möödub 60 aastat esimese inimese kosmoselennust. 
ESA täisliikme staatus ei ole paljas au ja uhkuse asi. Eesti panus Euroopa Kosmoseagentuuri on 3,7 miljonit € aastas. See ei ole kadunud raha, sest ESA-s on aastaid järgitud printsiipi, et ESA teeb igast liikmesrtiigist tellimusi kuni liikmemaksu summa ulatuse. Eesti ettevõtted ja ülikoolid on olmnud ESA konkurssidel edukad, eriti küberkaitse ja digivaldkonnas. Praktiliselt iga ESA tellimus on avanud ukse rahvusvahelisse ärisse. ESA tellimus on ettevõttele usaldusväärsuse ja kvaliteedi märgiks. 
ESA hankijate andmebaasis on registreerunud 85 ettevõtet, möödunud aaastal võideti 22 hanget , kogusummas 4.4 milj €. Kui põhiosa lepinguid on digivaldkonnas, siis eraldi tuleks mainida Myoton AS loodud seadet Myometer, mis on puhtalt Eesti inimeste poolt välja mõeldud, arendatud ja loodud meditsiiniline testseade, mis mõõdab lihaspinget. Maa orbiidil, rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) tiirleb neid lausa 2.
Madis Võõras lõpetas oma huvitava esinemise astronauditeemaga. Seoses ESA Artemis programmiga on vaja täiendada astronautidse ridu. Avalduste vastuvõtmine ESA astronautide kutse raames algas 30. märtsil ja lõpeb 26. mail. Esimese valiku läbinud kandidaadid teevad läbi pika treeningprogrammi USA-s ja Venemaal. Lõplik valik kuulutatakse välja 2022 novembris. Kokku valitakse 6 karjääriastronauti, kes hakkavad alaliselt tööle erinevates programmides ning 20 projektiastronauti, kellest moodustatakse reserv ja kes hakkavad osalema üksikutes projektides. Meie inimestel on reaalne võimalus saada astronaudiks. Ka esimene eestlanna on programmis juba registreerunud. Tõsisel huvilisel tasub läbi lugeda: Tim Peake „Kas sinust võiks saada astronaut? Katsete raamat“.

Järgmine ICC Eesti hommikuklubi on neljapäeval, 22. aprillil algusega kell 10:00.

Eilse hommikuklubi salvestust vaata siit

Ka varasemad salvestused väärivad vaatamist

EAS pressiteade 31.03.2021

EAS pressiteade 31.03.2021 ESA Astronaut Call 2021 – Cover Letter 

ESA AstroSel 2021 – FAQ 

ESA_Astrosel_Handbook

ESA Astronaut Call 2021 – Cover Letter

1. aprilli uudises kirjeldatud lugu ei olnudki aprillinali. AS Estanci valmistatud toiteveemahuti jõudis õigeks ajaks Paldiski Lõunasadama kaile. 12-nädalane laevareis Uruguaysse on alanud.

50 km läbimiseks Jürist Paldiskisse kulus kokku kolm päeva. Vedu toimus ööseti kolmes etapis. Kokkuvõtted pole veel tehtud. Küll on võimalus kõigest lähemalt kuulda ICC Eesti hommikuklubis neljapäeval, 22. aprillil. Esinema on kutsutud peakangelased: suurtoote valmistaja AS Estanc juht Priit Haldma ja üleveoprojekti  üldjuhi Kaarlaid OÜ juhataja Andres Lampe. Kogu lugu on unikaalne ja väärib hommikuklubis vaatamist/kuulamist.

Mõlemad firmad on ICC Eesti ja ICC WBO liikmed. Palju õnne!

Uudisest loe lähemalt ka Estanci kodulehelt

Eesti meediakajastused veose teekonnast, loe ja vaata põnevaid pilte:
Delfi uudislink
Postimees uudislink1, uudislink2

 … Jürist teele oma ajaloo suurima toote -200 tonni kaaluva (pikkus 40 m läbimõõt 6 m) toiteveemahuti-deaeraatori

Toode on suur ja peabki olema, sest on tehtud Uruguais ehitatava maailma ühe suurema tselluloositehase tarbeks. Seadme on tellinud ehitise peatöövõtja Soome firma Andritz OY, ka omanikfirma Kymmene OY on Soomest. Mahuti on üks kolmekümnest seadmest, mida Estanc sama tehase tarbeks valmistab.

Hiidtoote valmistamiseks kulus 4200 projekteerimise ja valmistamise tundi. Lisandub veel paarikümne kõrgprofessionaalse inseneri ja spetsialisti eeltöö, et võita selline  superhange ning seejärel tagada õige materjal, toote kvaliteet, turvalisus, korrektne dokumentatsioon ja kõrgetasemeline projektijuhtimine

Kätte on jõudnud ürituse Le Grande Finale. Toiteveemahuti tuleb toimetada hiljemalt 4. aprilli varahommikuks Paldiski Lõunasadamasse, millega Estanci tarnekohustus on täidetud. 50 km ülevedu on omaette projekt, keerukuselt igati veose vääriline. Tavatingimustes kulub etttevalmistusteks kuid. Jälle saame uhkust tunda ICC Eesti liikmesfirma võimekuse üle. Keeruka projekti valmistas ette ja juhib selle teostust Kaarlaid OÜ – suure kogemusega eriveoste vedaja. Veovahendi (kokku 30 telge!) on Soomest kohale toonud Ahola Transport OÜ

Sõit algab täna õhtul kell 19:00.

Üritust saab vaatama tulla, kui tulete jalgsi ratta või tõuksiga ja jälgite suursündmust ohutult kauguselt!

Rahulikke pühi kõigile!

Tänasest liitus ICC Eesti kollektiiviga Aare Mihelson. Koroonaaeg tõi ta tagasi Venemaalt, kus Aare on edukalt tegutsenud alates 2007 aastast. Viimased 10 aastat Shipco Transport OOO / Scanway Shiping OOO peadirektorina Peterburis. Shipco Transport Inc (peakorter Chatam, NJ USA) on üks maailma juhtivatest logistikafirmadest multimodaalsete vedude vallas, pakkudes muu kõrval laeva mittekäitava avaliku vedaja (NVOCC) ja konteinervedude teenust. Meie liikmeskonna jaoks tähendab Aare nõunikuna tööleasumine ICC Eesti nõustamiskompetentsi laienemist transpordilogistika, aga ka Venemaa suunas. Tema 13 aastane staaž rahvusvahelise ettevõtte juhina teeb tast eriti hea nõustaja ka idasuunalise äri osas.

Enesetutvustamiseks on Aare kirjutanud järgmist: „Ma olen sündinud Tallinnas 1975. aastal. Kodulinnaks on Haapsalu kus olen koolis käinud ja üles kasvanud. Kõrghariduse omandasin Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis 2001 aastal ärijuhtimise vallas . Olen abielus ja mul on kaks last. 
Shipcosse sattusin juhuslikult 2001 aastal ja koos vahepealsete pausidega olen seal tegev olnud ligi 18 aastat. Mul on õnnestunud tõusta lihtsast müügikonsultandist harukontori direktoriks. Suurema osa oma professionaalsest karjäärist olen veetnud töötades ja elades Peterburis. Vähesel määral ka Moskvas, Odessas ja Riias. 
Olen olnud tegev ettevõtte Baltikumi haru arengute eri staadiumites ja protsessides. Mehitanud ja käima tõmmanud harukontoreid Riias ja Vilniuses. Lisaks olen osalenud Odessa, Peterburi ja Moskva harukontorite asutajana ja olnud tegev firma eri eesmärkide elluviijana.‟

Ka eilse, märtsikuu teise hommikuklubi külaliseks oli dr Arkadi Popov, kelle karismaatiline isik meelitas jällegi kohale arvukalt klubilisi.
Mis on kahe nädalaga koroonarindel juhtunud? Dr alustas positiivse subjektiivse hinnanguga – olukord on stabiliseerunud. Murelikuks teeb, et oleme erinevalt Ühendkuningriigist ja Leedust jäänud tipulähedasele platoole. Ilmselt on piirangud peatanud juurdekasvu. Meedikud hoiatavad, et stabiliseerumine kõrgel tasemel ei tähenda epideemia lõppu ega piirangute lõpetamist. Ka nakatumiskordaja on stabiliseerunud 1.05 ja 1.08 tasemel. Reoveekaart ei anna põhjust optimismiks – punased on endiselt Tallinn ja Harjumaa, Ida-Virumaa, Saaremaa.
Kui patsiendid hakkasid noorenema, siis 65+ osakaal on jälle tõusnud.
Arkadi Popovi esinemine oli seegikord Popovilik – selge, loogiline ja usaldusväärne ning illustreeritud ülevaatlike graafikutega. 
Klubis oli veel teinegi esineja, meie liikmesfirma Janere OÜ juht Janek Reitalu. Tema on korraldanud desovahendite tootmise, samuti realiseerib maske ja kiirteste.

Klubihommiku lindistuse leiad allpool. Tasub kuulata/vaadata!
Ka järgmises hommikuklubis tuleb dr Popov „rindeteateid‟  jagama. Klubi toimub korralisel ajal: kuu neljandal neljapäeval, algusega kell 10:00.

Töötasu hüvitise taotlusi saab märtsikuu eest esitada 1. aprillist kuni 30. aprillini 2021 ja aprillikuu eest 1. maist kuni 31. maini 2021 ainult e-töötukassas

Töötasu hüvitist makstakse töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud.

Tööandja saab taotleda töötajatele töötasu hüvitist, kui:

• tema käive või tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 50 protsendi võrra võrreldes

– perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tuluga või
​- perioodi 2020. aasta juuli kuni 2020. aasta detsember kuu keskmise käibe või tuluga;

• tal ei ole töötajatele kokkulepitud mahus tööd anda (kohaldab töölepingu seaduse § 35) või ta on töötajate töötasu vähendanud (kohaldab töölepingu seaduse § 37);
• tema suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotlemise ajal puuduvad maksuvõlad või need on ajatatud.

Töötasu hüvitist makstakse 2021. aasta märtsi ja aprilli eest töötajatele:

• kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud ning
• kelle tööle asumise kuupäev hüvitist taotleva tööandja juures on hiljemalt 1. jaanuar 2021 ja töösuhe kestab.

Töötukassa maksab töötajale hüvitist ühes kuus 60% töötaja keskmisest ühe kuu töötasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot (bruto).

Toetusmeetmest loe lähemalt siit

See ei olnud nii plaanitud, aga ICC Eesti eilne hommikuklubi dr Popoviga toimus päeval, mil Eesti lukku läks. Esineja avasõnum: vaatamata osapoolte (rahvas, riik, meedikud) pingutustele oleme jõudnud katastroofiolukorda. Kevadel toimunu oli võrreldes tänasega siiski puhang.

Eestis olid olemas riskianalüüsid, aga tehtud tehnogeensetele mõjuritele. Oleme elanud pikka aega illusioonis, et keerulised ja rasked epideemiad lähevad meist mööda. Omaette probleem on infektsioonipalatite arv. Kokku neli nakkushaiguste kliinikut, neist suurim Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa kliinik 72 voodikohaga, millest mehitatud 55%. Lisaks Ida-Virumaal 10, Pärnus 20, Tartus 11 ja ongi kõik. Ei ole mõeldav, et hoiaksime igaks juhuks valmis 600-800 infektsioonipalati voodikohta.

Dr Popov jätkab:”Täna oleme jõudnud epideemia staadiumisse. Toimub nakatumise kontrollimatu levik, nakkuskolded on kontrolli alt väljas, kontaksete jälgimist enam ei suudeta teha. Kui positiivsete analüüside ööpäevane arv on jõudnud 2000-ni ja osakaal 20%, siis tegelik nakatunute arv on 6-7 korda suurem”

Slaididega illustreeritud sisuka esitluse käigus andis esineja ülevaate haiguse sümptomitest, kulust (tsütokiinide torm) ja tüsistustest, võrdles vaktsiine ja lõpetas esinemise soovitusega ettevõtjatele:

1. Rakendage nii palju kaugtööd kui vähegi võimalik, jätke inimesed koju.
2. Kui kaugtöö pole võimalik, kasutage maske. Vältimatu tihedama kontakti korral tuleks kasutada FFP2 ventiilita respiraatoreid
3. Õpetage maskide kandmist, paljast jagamisest ei piisa. Visiir pole kaitsevõimelt maskiga võrreldav!
4. Ettevõte vajab infektsioonikontrolliga tegelevat isikut. Küsige nõu Terviseametilt ja paluge infektsioonivoliniku külaskäiku
5. Kui on raha ja soovi tulge appi riigile, nt vaktsineerimispunktide loomisel ja täiendavate vaktsiinikoguste muretsemisel. Viimase osas dr Popov lisas, et ta ei tea, kas see ka praktiliselt võimalik on

Huvi ürituse vastu oli suur. Arkadi Popov ei petnud osalejate ootusi!

Kogu üritust saab järelvaadata siit:

Eile sai meie büroo uus asukoht uksesildid ja tinglikult võib ligi kuu kestnud kolimise lõppenuks lugeda. Kui koroona meid jälle liikuma laseb, on meid meid kerge leida.

Asume endiselt Tammsaare Ärihoone Krõõda (keskmine) torni teisel korrusel senisest kohast kaks ust paremale.
Seega aadress on endine
A. H. Tammsaare 47, Tallinn 11316
telefon: 6841252
e-mail: icc@icc-estonia.ee
koduleht: www.icc-estonia.ee

Ainus muutus – ilusat klassiruumi meil enam ei ole. Koroonaaeg ju.

Juba üle aasta on ICC aktiivselt osalenud võitluses Covid-19 pandeemiaga. Peasekretär John Dentoni eestvedamisel on tehtud tihedat koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO). Aktiivne on oldud probleeme märkama ja vastuabinõusid rakendama. Nüüd, mil vaktsiinid on valminud on uuteks probleemideks tarneraskused, vaktsineerimise korraldus, ebaterve vastuseis vaktsineerimisele ja kõigele lisaks riikide protektsionism vaktsiini tarnimisel. Juhtimaks avalikkuse tähelepanu probleemile andis John Denton intervjuu CNNile, kus ta selgitas, kui tähtis on vaktsiinide õiglane jaotamine.

ICC peakorter kutsub kogu ICC globaalset liikmeskonda aktiivselt osalema Covid-19 pandeemiavastases võitluses. Panustada saab iga ICC liige, alustades selgitustööst, piirangute järgimisest kuni materiaalse või praktilise abini tarneprobleemide lahendamisel.

ICC üleilmse vaktsiinikampaania raames kogunes eile (Teamsis)  ICC 90 rahvuskomitee juhti. ICC Eestit esindas volikogu esimees Tiit Tammemägi.

Globaalselt on süvenemas trend, kus rikkad riigid on varunud kokku suurtes kogustes vaktsiine, jättes arengumaad ilma. Unustatud on, et viirused ei tunne riigipiire ja võttes arvesse hiljutisi uudiseid viiruse erinevate tüvede kohta, mis mõjutavad vaktsiinide efektiivsust, on selge, et me ei saa sellele terviseprobleemile läheneda riikide ja rahvuste keskselt, vaid vaja on rahvusvahelist koostööd ja vastutust.

WHO peadirektori vanemnõunik Dr. Bruce Aylward tutvustas rahvusvahellist koostööprojekti ACT-Accelerator (Access to COVID Tools Accelerator)  Selle koostööprojekti eesmärgiks on kindlustada Covid-19 testimise, diagnostika, ravimite ja vaktsiini kiire kättesaadavus üleilmselt. Süvenev rahvuslik vaktsiiniprotektsionism on vastuolus ACT-A eesmärkidega.

ICC teadusfondi värske uuring hoiatab, et kui arenenud riigid ei suuda tagada vaktsiini kättesaadavust arenguriikides ootab maailmamajandust kahju vähemalt 9,2 triljonit USD.

Sellelt taustalt on ICC, Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (ITUC) ja ühendus Maailmakodanik (World Citizen) kirjutanud ühispöördumise kõigile valitsustele:

“Now is the time for all leaders to honour and realise our shared commitment to leave no-one behind in this crisis. Right now, we consider that a critical way of achieving that is by working to ensure that all countries and populations have early, affordable and equitable access to the new vaccines, therapeutics and diagnostics made possible by ACT-A.”

Kohtumise lõpetuseks kutsus John Denton kõiki liikmeid osalema võimaluste piires Covid-19 vastases võitluses.

ICC Eesti pühendab küsimusele järgmise hommikulubi. Esinema on kutsutud Dr Arkadi Popov

Hoidkem tervist!

ICC Eesti hindab kõrgelt Eesti Töötukassa toetustegevust nii üksikisiku kui ettevõtte tasandil. Eile toimunud veebinaril tutvustati uusi võimalusi töötajate koolitamiseks.

Meie üks tähtsamaid ülesandeid on väliskaubanduses osalejate informeerimine, sellest tulenevalt teavitame, et on avanenud uued võimalused tööandjatele Eesti Töötukassa kaudu koolitustoetust taotleda. 

Koolitustoestust on võimalik taotleda järgmistel juhtudel

• Koolitustoetus töötajate värbamiseks
• Koolitustoetus muutuste olukorras
• Koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse arendamiseks
• Koolitustoetus töötaja informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks

Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul üle kõikide toetusvõimaluste (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele oskuse ja IKT alaste oskuste arendamine). 

Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale

• koolituskulu
• koolitusel osalemisega seotud sõidukulu, kui koolitus toimub väljaspool Eestit
• makstakse toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal.

Kulude kogusummast hüvitatakse üldjuhul kuni 80%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.  

Nii ICC kui ka ICC Eesti eesmärgiks on väliskaubanduses tegutsejate professionaalsete oskuste edendamine. Oleme valmis abistama oma liikmesfirmasid Eesti Töötukassa koolitustoetuste taotlemisel.

Vaata allpool Eesti Töötukassa 21.01.2021 toimunud veebinari koolitustoetustest.

Incoterms® 2020 on käigus olnud aasta. Pühendasime sellele alanud aasta esimese hommikuklubi.
Tiit Tammemägi, alias Doctor Incoterms Estonia 🙂 rääkis Incotermsi erilisest rollist müügitehingus aga ka tarnetes üldse.
Ta juhtis tähelepanu, et levinud arvamus sellest, et uus versioon midagi ei muutnud on ekslik. Olulisi muudatusi on mitmeid, need tuleb omandada ja tehingutes kasutusele võtta, sest Incoterms on väga tõhus tööriist ainult nende käes, kes seda tunnevad.
Tiit peatus eraldi ostja probleemidel. Incoterms on ostja kahjuks tugevalt kaldu, ent teadlikul ostjal on võimalik ennast kaitsta.

Millest täpsemalt räägiti, kuula/vaata salvestisest.

Meie veebikohtumiste esinejate nimekiri on olnud imetlusväärne.
Varasemates hommikuklubides on sõna saanud:
Erik Keerberg (Ouman Estonia OÜ), Rein Raudsepp (Saare Golf OÜ), Valdis Noppel (Saaremaa Piimatööstuse AS), Peeter Pärtel (Kliko OÜ), Ivo Rull,  Toomas Osvet (Antero OÜ), Ksenia Moskvina (Viru Keemia Grupp AS), Raivo Vasnu (NPM Silmet OÜ), Leon Glikman (Glikman Alvin Advokaadibüroo OÜ), Silvi Langus (Taarapõllu talu OÜ) , Peter- Johan Nyberg (Golfer OÜ),  Mait Nevalainen, Ivika Uusmaa ja Lasse Liukkonen (Dewdrops Group/Tarmo Group Limited OÜ), Jaanus Truu (Fleet Complete Eesti OÜ)

Viiendat aastat järjest korraldab Mind the Bridge Foundation’i poolt juhitud Euroopa komisjoni Euroopa idufirmade partnerlus (Startup Europe Partnership- SEP) populaarset üritust „Corporate Startup Stars‟. Selle raames valivad idufirmad välja kõige innovaatilisemad korporatsioonid. Tänavu kaasati protsessi ka ICC ja üritus muutus üleilmseks.
15. detsembril toimunud auhinnatseremoonial tõusid poodiumile Masterdcard, Boch ja British Petrolium. Top 25 Corporate Startup Stars’i hulka kuulus ka ABB kontsern, mida Eestis esindab meie liikmesfirma ABB AS. Palju õnne! Esindada ühte maailma innovaatilisemat, idufirmade poolt kõrgelt hinnatud korporatsiooni tähendab olla ka ise innovaatiline ja uuendusmeelne ettevõte.

„Edulugude tutvustamine ja oma klassi parimate jõupingutuste tunnustamine nende auhindade kaudu aitab kaasa idufirmade kasvule ja koostööle kogu maailmas“, ütles John Denton, Rahvusvahelise Kaubanduskoja peasekretär.

Loe lähemalt siit

Ettevõtted, kellel toimub kaubavahetus Ühendkuningriigi ettevõtetega või kes müüvad kaupu ÜK eraisikutele, ootavad ootavad ees muudatused käibemaksu osas.
Tutvustamaks Brexitiga kaasnevaid muudatusi käibemaksureeglites, pühendasime teise ICC Eesti ja EMTA ühisseminari käibemaksu teemale. Koolitajaks oli EMTA maksude osakonna peaspetsialist Ain Ulmre.

Seminaril käsitleti:

• Käibemaksuga maksustamine ja KMD täitmine kaubatehingute puhul Ühendkuningriigi firmadega
• Ühendkuningriigis tasutud käibemaksu tagastamise taotlemine
• Põhja-Iirimaale kehtestatud erandid
• Käibemaksuga maksustamine ja KMD täitmine Ühendkuningriigi firmadele teenuste osutamisel ja nendelt teenuste saamisel

Sellest, millest lähemalt juttu tuli, saate vaadata ühisseminari salvestisest allpool.

Neli põlvkonda. Vasakul seisavad Anti, Einike, Herty, istuvad Raigo ja Sebastian, paremal seisavad Anete ja Siimeon Elias. See on vaid väike osa kogu perest. Foto: Rauno Volmar

Raigo Tammo on ICC Eesti volikogu aseesimees, Estanc AS ICC Eesti kuldliige. Tammer OÜ – ICC Eesti liige ja Anti Tammo selle juht.
Reedel (13.11) ilmus Delfi Ärilehes Tanel Saarmanni sulest artikkel, mida tasub kindlasti lugeda. 
ICC Eesti on uhke oma liikmete üle. 

Loe lähemalt PEREETTEVÕTTED Tammode pere allkirjastas harta – ärileht.ee

Üleilmsete väärtustahelate tulevik on ICC virtuaalse ürituse nimi, mis eile algas. See on ICC egiidi all toimuv veebinaride nädal, mida viib läbi ICC Eesti sõsarorganisatsioon ICC UK.
Alates esmaspäevast (19.10.20) kuni reedeni toimub iga päev kaks reaalajas veebinari algusega kell 11:00 ja 16:00 (Eesti aja järgi), kestvusega kuni poolteist tundi.

5 päeva jooksul toimub 10 veebinari, igal päeval on oma teema. Esinejateks 40+ rahvusvahelist kõnelejat, kes pakuvad praktilisi teadmisi sellest, kuidas globaalsete väärtusahelate toel kriisist paremini taastuda.

• ICC Eesti liikmesfirmadele on üritus tasuta, (mitteliikmetele 50£ veebinari kohta).
• Ürituste sari on küll alanud, kuid veebinaridega on võimalik jooksvalt liituda.
• Esimesel päeval oli üle 300 osaleja.

Registreerumise ja ajakava koos esinejatega leiad siit

Eilne Incoterms 2020 baaskursus pidi algselt toimuma nagu tavaliselt – kontaktkoolitusena auditooriumis. Ent Kaia Oks ja Janika Sütt Solis Biodyne OÜst  Tartus teatasid, et soovivad kindlasti osaleda, aga saavad seda teha ainult interneti teel.

Ei ole ju probleem üks koolitus videosilla abil üle kanda. Ent praktika on näidanud, et veebinari pikkus ei tohiks ületada 4(5) akadeemilist tundi,  sest pikemate koolituste puhul kuulajad lihtsalt tüdinevad. Seega kliendi soovi rahuldamiseks tuli teha spetsiaalseid ettevalmistusi. Tehnika osas oli asi lihtne. Üllar Pauklin Datel AS-st soovitas kompakset videokonverentsi seadet Konftel C20Ego. Lihtne, aga unikaalne seade tõstmaks videokonverentis audiovisuaalset kvaliteeti. Rohkem tegemist oli koolitusmaterjali ettevalmistamisega. Vaja oli suurendada koolituse interaktiivsust. Lisaks lektorile oli vaja ka operaatorit. 

Ettevalmistused tehtud selgus, et distantsõpet eelistas enamik osalistest. Kaugeim Sillamäelt (NPM Silmet AS), aga ka Tallinnast (Liviko AS)

Esimene hübriidkoolitus on tehtud. Rahule jäid nii auditooriumis kui internetis õppinud. Päev oli pingeline, aga kõik pidasid vastu. Kindlasti on arenguruumi, aga asi väärib juurutamist.

Hübriidkoolitusena teeme nii venekeelse Incoterms 2020 baaskoolituse 30. oktoobril ning eestikeelse 19. novembril.

Uuele Incotermsi tootele – erikoolitus ostjale 12. novembril  on esimesed registreerunud juba valinud  distantsosalemise. 

Koroonaeelsete plaanide järgi oleks ICC Eesti äridelegatsioon sõitnud oktoobri alguses Kasahstani. Sõitu seekord ei tule. Küll toimus täna ICC Eesti büroos kohtumine Tallinas resideeruva Kasahstani suursaadiku Nurlan Seitimoviga. Ürituse algatajaks oli Heiti Mäemees, Eesti suursaadik Kasahstanis. Nur-Sultanis resideeruv Heiti Mäemees on ühtlasi Eesti suursaadikuks Kirgiisi Vabariigis, Tadžikistanis ja Türmkmenistanis.

ICC Eesti volikogu esimees Tiit Tammemägi andis ülevaate rahvusvahelise äri juhtorganisatsioni ICC ja selle Eesti rahvuskomitee ICC Eesti tegevusest. Muu hulgas ka kavandatud Kasahstani visiidist.  Lepiti kokku, et äridelegatsioon Kasahstani korraldatakse niipea, kui Covid-19 pandeemia laseb seda teha. Aga enne sõitu korraldatakse Tallinnas Eesti-Kasahstani ärifoorum.

Eelmine Kasahstani Eesti suursaadik resideerus Helsingis. Kasahstani presidendi 2019 a dekreediga laiendati riigi esindatust  Euroopa Liidus. Lisaks Tallinnale loodi saatkonnad  Bratislavas,  Belgradis, Lissabonis, Riias, Sofias.

Kohtumisel osalesid Marius Kutateladze (GoSwift), Raul Uus, kes juhib loodavat Balti – Kesk-Aasia Kaubanduskoda ja Jaan Hein (DefSecIntel Solutions). Jaan Hein on staažikas diplomaat, olnud Eesti suursaadikuks Kasahstanis, Ukrainas, Gruusias, Tadžikistanis ja mujal. Nii et kolm suursaadikut ICC Eesti büroos.

Asjalik kohtumine oli osavõtjate ühine arvamus

Täna, 27. augusti hommikul sajab Tallinnas paduvihma. See on nagu hüüumärk õnnestunud Hiiumaa ettevõtlusreisile, kust eile hilisõhtul saabuti. Kaks päikeselist päeva ja hulk positiivseid muljeid lisaks.
Ettevõtlusreisid Eestis on ICC Eesti pikaajaline ettevõtmine, kust osavõtjad on reeglina naasnud kõrgendatud meeleolus – Eestis on igal pool andekaid ja ettevõtlikkke inimesi, kelle tegevus väärib täit tunnustust. Hiiumaa ei olnud erand, pigem vastupidi – saar, selle inimesed ja nende tegemised jätsid eriti tugeva mulje.
Reisikava oli tõeliselt raske koostada, sest Hiiumaa ettevõtluses jätkub tutvumisväärset mitmeks -setmeks ajaks, rääkimata kultuuri- ja loodusobjektidest, millest ei saa kinnisilmi mööda sõita. Ent Ilmi Aksli, Hiiumaa Arenduskeskuse investor-konsultant koostas kava, mis haaras suurt ja väikest, uut ja vana ning kõike kaunist pealekauba.

Hiiumaa algas juba Rohukülast. Vastu oli tulnud Liina Siniveer, vallavalitsuse PR juht, et ülesõidu-aega ära kasutades esimene tutvustus ära teha. Kui Hiiumaal on suveti rahvarohke, siis tänavune tung on olnud eriti suur. Talveks kahaneb rahvaarv 6000 peale. Tundub, et koroonaaeg on aastaringseid elanikke 100 pere ringis juurde toonud.

Heltermaa sadam. Loomulikult Vanamees ja Kits. Ilus tervitus tulijaile ja põnev lugu sellest, kuidas Kambja mailt pärit vesiihiidlane Tõnu Otsasson ühest vanast Hiiu loost vahva tava tegi ning kuidas Aivar Simson alias Seaküla Simson selle pronksi valas.

Kogupere Elamuskeskus Tuuletorn Käina külje all. Juhataja Kristiina Halla tutvustamas. Tõesti elamuskeskus! Hiiumaale minnes tuleb kindlasti vaatama minna ja külastuseks läheb pool päeva ära. Maitsva lõuna saab kohvikust Ruudi ja kui julgust jätkub, siis on Baltimaade kõrgeim sise-ronimissein ka proovida. Pange tähele, Hiiumaalt hakkab Jaan Roosele köielkäimises kolleege tulema.

Samas , Tuuletorni naabruses on Dagöplast AS, tuntud biolagunevate kilede ja -toodete valmistaja. Peale ringkäiku tootmises võeti istet juhataja Kulvo Pendra kabinetis ja järgnes huvitav arutelu jäätmetest, plastikreostusest ja biolagunevatest kiledest. 

Dagöplasti moodsa tehnoloogia juurest keerati ajaratas 120 aastat tagasi. Hiiu Vill Vaemlas. Juhataja Mihkel Valdma oli ise masinate taga ja näitas, kuidas Hiiu lambavillast lõng sai. Näha sai ka kenasid valmiskudumeid. Sajanditagune villaliin ei olnud mingi turismilõks vaid reaalselt töötav tootmisliin. See on hea näide sellest, et ettevõtluses saab edukalt ära kasutada ka vana klassikat.

Orjaku Külaselts ja Sadam. Tegelikult on need kaks eri isikut, aga tegutsevad tihedas koostöös. Stiilne puitkonstruktsioonis külamaja asub suisa sadamas. Võeti istet, nauditi vaadet sadama akvatooriumile ja kuulati külaseltsi juhatuse liiget Margit Käärameest ning SA Hiiumaa Sadamad juhatajat Liina Härmi. Väga õpetlik lugu kohalikust initsiatiivist, koostööst ja projektirahastusest.

Öömajale Kassari puhkekeskuses. Moodne maja, meeldiv sisekujundus, mõnusad toad. Puhkekeskus on üks Mainegrupp OÜ majutus- ja toitlustusettevõtmistest Hiiumaal. Firma juht Sander Kopli jagas oma lugu õhtusöögil. Ta alustas oma ettevõtlusega mandril, aga kodusaare (Kassari) kutse tõi mehe Hiiumaale tagasi.

Päikeseloojang Kassari Sääretirbil lõpetas muljeterohke päeva.

Teine päev. Päev tuleb tihe. Juba 7:55 ootab Lemmena Mesindustalu tegevjuht Viive-Kai Rebane külalisi meetalu väravas. Isa Jüri tõi oma mesinikuoskused Hiiumaale 50 aastat tagasi. Inglismaal aretatud Buckfasti mesilased on sõbralikud sellid ja toodavad Hiiumaa toormest väärtuslikku mett.

Peatus Kalju Reiteli Leigeri kuju juures Sääretirbi teel ja edasi läbi Emmaste Sõru sadamasse. Siit käib Saarte Liinide parvlaev Triigi sadamasse Saaremaal.
SA Hiiu Maakonna Hooldekodu Tohvri. Sisse ei lähe, koroona ju. Juhataja Pirje Lehtmaa võtab külalised territooriumil vastu. Ta on mandrilt tulnud, juhuse tahtel Tohvrisse ametisse sattunud. Energiline ja optimistlik. Nagu juba reegliks saanud jätab ka Tohvri hooldekeskus ja selle juhataja väga hea mulje. 

Suund Kõpu poolsaarele, Kalana sadamasse. Siin, Kõpu poolsaare tipus on Ristna neemed oma kaunite randadega, Paap Kõlari Surfiparadiis ja Hõbekala, stiilne majutuskoht metsa all. Perenaine Kätlin Kiisk räägib, kuidas koos kaasaga sai Hiiumaale tuldud, Kalanas kohvikut pidama hakatud ning 2017 aastal puhkemaja käiku lastud. Ilus koht, tasub meelde jätta ja tagasi tulla.

Edasi Hirmuste poole. Buss keerab taluteele. Kõrge kuusemets taandub ja keset metsa avaneb avar taluõu. Õuel peremees ja perenaine. „See on ju Erkki-Sven Tüür!“ hüüab keegi bussis. Ongi, tegemist on korraldajate üllatuskülastusega, mida osavõtjad ei teadnud. Oleme jõudnud Tõrvaahju tallu, Tüüride pere Hiiumaa kodu- ja töökohta.

Maestro kutsub kaasa. „See on minu töölemineku tee.“ Minna on oma 300 m majani metsaservas. „Siin on minu stuudio, ma näen, et arhitekt Anu Tammemägi, kes selle maja projekteeris on ka teie hulgas.“ Kõrge viillae ja puitvoodriga ruum meenutab väikest kaasaegset maakirikut. Siin on Erkki-Sveni töölaud arvutitega, tiibklaver, trummikomplekt. Avaratest akendest vaade välule ja seda piiravale kõrgele metsale. Selles ruumis sünnivad maestro maailmakuulsad helitööd, siit suhtleb ta maailmaga. Tegelikult on Erkki-Sven peale kõige muu ka kaugtöö pioneer Eestis. Ammu-ammu enne koroonaaega on ta siit interneti abil teinud oma tööd, mis on talle maailmakuulsuse toonud. Siiski, ta pole sellest ruumist, Kõpu poolsaare põlismetsas, seni veel mõne oma teose maailmaesiettekandel virtuaalselt osalenud. „Aga see pole sugugi võimatu“ kinnitab Erkki-Sven Tüür.

Tee viib edasi Kõpu tuletorni. Ent äsjase üllatuskülastuse muljeid jagatakse innukalt. Kohtuda maailmakuulsa heliloojaga tema loomeköögis – seda ei juhtu iga päev. Näe, Hiiumaal juhtub!

Kaunis ilm laseb Kõpu tuletornist kaugele vaadata. Aeg ei anna asu, edasi Kärdla suunas.

COOP Hiiumaa ja Hiiumaa Köök ja Pagar. Vastuvõtjaks Kaja Antons, Hiiumaa Tarbijate Ühistu juhataja. Külalistele pakutakse degusteerimislõunat Köök ja Pagar toodetest. Kaja Antons annab ülevaate Hiiumaa suurima jaekaubandusketi ja selle tütarettevõtte Köök ja Pagar tegemistest, aga ka COOP Eesti Keskühistust, COOP brändi kasutuselevõtust ja selle positiivsest mõjust ühistu rahvusvahelisele tegevusele. Eraldi käsitlemist leidis Hiiumaa Köök ja Pagar uus brändidisain, mis sai kuldauhinna ADC Eesti 2019 disainikonkursil. Oli väga informatiivne kohtumine, sest ega põlised linnamehed COOP-st liiga palju ei tea.

M ja P Nurst AS – Hiiumaa suurim tootmisettevõte. Nõukogu esimees Mati Nurs räägib perefirma tekkeloost ja juhuslikust kohtumisest, millest kõik alguse sai. Alustati pereringis, praegu on töötajaid kaks ja pool sada, toodanguks survevalu plasttooted, elektimaterjalid, kaabliköidikud ja elektroonika-seadmete koostamine. Nomenklatuur on pikk aga kordades arvukam on koostematerjalide ja detailide nimekiri. See nõuab tasemel varude- ja kogu tootmise juhtimist. Saareline asukoht lisab tarneprobleeme. Nii toorme- kui valmistoodangu tarnekindluse tagamiseks on loodud oma logistikaüksus, kus kolm rekkat on pidevalt rakkes.
Firma tegevjuhtimine on läinud isalt pojale. Agur Nurs tegi külalistele ringkäigu tootmises ja vastas arvukatele küsimustele. Tehases valitses kord ja puhtus. Jätkuvat edu soovisid külalised.

Hiiumaa Ametikool ja Suuremõisa loss. Tööpäev oli lõppenud, ent ametikooli direktor Ivo Eesmaa ja arendusjuht Signe Leidt ootasid tulijaid lossitrepil. Ametikool töötab Hiiumaa ettevõtluse vajadusi silmas pidades. Siin valmistatakse ette plastitöötluse seadistajaid, väikesadama spetsialiste, palkmaja ehitajaid, ehitiste restauraatoreid, floriste, maastikuehitajaid jt.
Suuremõisa lossis, kus ametikool pesitseb on palju restaureeritud. Tasub kindlasti tagasi tulla, õppima või vähemalt lossi ja parki vaatama.

Kokkuvõttes täitis ICC Eesti ettevõtlusreis oma eesmärgi. Nähti kaunist saart, kohati ettevõtlikke ja külalislahkeid hiidlasi, innustati vastuvõtjaid ja saadi ise innustust segasel koroonaajal hakkama saamiseks.
ICC Eestil seni Hiiumaal liikmeid pole. Küll on olemas kompetens Hiiumaa välisäris osalevate ettevõtete toetamiseks. Eelkõige nõustamises tehingu- ja tarneküsimustes.
ICC Eesti jätkab ettevõtlusreiside korraldamist. Järgmine on juba 14. -15. septembril Saaremaale.

Hiiumaa ettevõtlusreisi galerii

Eile, 26. juunil avaldasid ülipopulaarse Nordic Business Forum’i korraldajad tähtsa otsuse: lükata üritus aasta võrra edasi. Niisiis NBF 2021 – 29-30. septembril Helsingis. Foorumi teema jääb samaks, ent Rethinking Business omandab koroonaaja tingimustes erilise tähenduse.

Kõik tänavuseks foorumiks soetatud piletid on kehtivad. Piletiomanikele on aasta võrra pikenenud ooteaeg täidetud huvitava sisuga: avatud on ligipääs live.nbforum.com platvormile, intervjuudele, veebinaridele ja varasemate sündmuste lindistustele, tulemas on ridamisi põnevaid reaalajas tooteid.

ICC Eesti osaleb maailmaklassi tõusnud Nordic Business Forumil kaheksandat korda. Oleme loonud oma liikmetele ülaltoodust osasaamiseks väga soodsad tingimused

Hetke soodushind on 850€ + 20 % Eesti käibemaksu.
Hind kehtib piletite jätkumise korral 31. juulini 2020
Korraldajate soodushind on praegu 990€+24% Soome käibemaksu, kokku 1227.60€
ning normaalhind on 1290€+24% Soome käibemaksu, kokku 1599.60 €

Teoreetiline võimalus on korraldajatelt ostes Soome käibemaks tagasi saada, kuid meie kogemusel võtab see ligi aasta aega, kui saab. 

Huvi korral võta meiega kindlasti ühendust +372 6841252, icc@icc-estonia.ee või registreeru siin!

29.- 30. septembril 2021 toimuv Nordic Business Forum on vaieldamatult Euroopa ärimaastiku üks tippsündmus, koondades ettevõtjaid ja tippjuhte rohkem kui 50 riigist üle maailma. NBF on ülemaailmselt tuntud silmapaistvate esinejate, innovatiivsuse ja viimseni lihvitud detailide poolest, mistõttu on piletid igal aastal välja müüdud.

Praegu käib programmi korrigeerimine, et mitte öelda ümbermõtestamine ja esinejate taaskooskõlastamine.

Tänaseks on kooskõlastatud:                       

Yuval Noah Harari Ajaloolane, filosoof, bestselleri autor	Lloyd Blankfein Endine Goldman Sachsi tegegvjuht	Björn Wahlroos Sampo Grupi nõukogu esimees

Lisaks veel Francesca Gino, Zoe Chance ja paljud teised. Tutvu kõikide esinejatega NBF 2021 kodulehel

Seekordne hommikuklubi toimus suvistel teemadel, ehk siis läksime kaunitele golfiradadele ning videosilla vahendusel ka maasikapõllule. Ka seekord sai kuulda-näha meie liikmesfirmade tegemistest ja väljakutsetest koroonaajal. Esinejateks olid  Peter- Johan Nyberg  Pärnu Bay Golf Linksist ja  Silvi Langus Taarapõllu talust. 

Vaatajatele tegi virtuaalse tuuri igas mõistes maailmaklassi kuuluvas golfiklubis Pärnu Bay Links Peter- Johan Nyberg, kes on firmajuht mõlemas ICC Eesti liikmeks olevas golfifirmas Pärnu Bay Linksis ja Saare Golfis. Peter rääkis sellest kuidas meie enda kaunil Pärnumaa rannikul asub maailma 30. parimaks pärjatud golfirada. Eesti tagasihoidlikule golfimängijate arvule vaatamata (2000 harrastajat, võrdluseks Rootsi 600 000) on saavutatud võimas tulemus, on ju maailmas ca 35 000 golfirada.
Kurbusega pidi Peter tõdema, et olukorras kus 80% klientuurist on välismaised turistid, ei ole võimalik kriisiajal golfiklubi täismahus üleval pidada. Oldi sunnitud koondama 55st töötajast 25. Siiski suudavad nad opereerida ka rasketes tingimustes ning juba on näha esimesi märke turismi taastumisest ja keskendutakse eelkõige aastale 2021. Juttu tuli ka Peteri tublist abist ja paremast käest Kaire Kongasest , kes on Pärnu Bay Linksi perenaine ehk  ametlikult müügi- ja teenindusjuht.
Omalt poolt soovitame Pärnu Bay Linksi ka neile, kes tahavad niisama kaunis looduses jalutada või nautida tippklassi kulinaariat nende kõrgelt auhinnatud restoranis. ICC Eesti liikmetele kehtib 15% soodustust. Nüüd, kui suuri rahvamasse golfiradadel enam pole, on parim aeg selle spordiga alustamiseks.

Hommikuklubi teises osas tegime ülekande otse päikseliselt põllumaalt Võrumaal, kus Taarapõllu talu perenaine Silvi Langus tegi meile huvitava ekskursiooni, näidates ja tutvustades oma põllumaid ja ka tootmishooneid ning tooteid. Silvi rääkis Taarapõllu ajaloost, mis algas marjakasvatusest ning sealt edasi mahlade tegemisest. Nad olid üks esimesi, kes koduköögi toodetega said ametlikult loa turule tulla. Hetke seisuga on neil aiandi suuruseks 13,35 hektarit ning sortimendis on praktiliselt kõik koduaia marjad: maasikas, vaarikas, punane ja must sõstar, rabarber, astelpaju, õunad ning põhjamaine vitamiinipomm ebaküdoonia.
Piiride sulgemise tõttu tekkinud ukrainlaste tööjõupuudus neid mõjutanud pole, kuna välistööjõudu pole nad kunagi kasutanud ja läbi on saadud oma jõudude ning sugulaste abiga. Abiks on kindlasti olnud ka võimalikult suur masinate integreerimine tootmisprotsessidesse. Aiandis töötavad lisaks Silvi perele vaid 2 palgalist tootmistöölist. Silvi ei pidanud odaval võõrtööjõul ja PRIA toetustel põhinevat ettevõtlust jätkusuutlikuks, mis kriisioludes on ka ilmsiks tulnud. Positiivse külje pealt tõi Silvi välja, et mahlamüük on tervisekriisi ajal tõusnud 60%, sest inimesed on aina enam hakanud tähelepanu pöörama naturaalsetele ja looduslähedastele toodetele.
Nende tooteid leiab Selveritest ja Rimi talu toidab müügialadelt, lisaks ekspordivad nad oma tooteid Belgiasse ning Riia Stockmanni ja eritellimustel müüvad ka kuivatatud marju. Leia endale lähim Taarapõllu tooteid müüv pood siit. Ka ICC Eesti on oma üritustel osavõtjaid kostitanud Taarapõllu marjakrõpsudega .

Kontaktid:

Vaata ka hommikuklubi järelvaatamist

Eilne hommikuklubi oli pühendatud hädaolukorra õigusruumile.  Peaesinejaks vandeadvokaat Leon Glikman. Leoni taust on muljetavaldav. Ent ICC Eesti aspektist tuleb rõhutada, et Glikman on teise eestlasena ICC Rahvusvahelise Arbitraažikohtu liige, st ta kuulub selle väärika asutuse juhtorganisse. Teiselt poolt ei saa jätta mainimata, et Leoni advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ on ICC Eesti kuldliige.

Glikman alustas sellest, et erinevalt eriolukorrast on hädaolukord kummaline õigusmoodustis, millele põhiseadusest katet ei leia. Samas rakendatakse hädaolukorras piiranguid, millest mõnigi on naeruväärne, nt restoranide lahtiolekuaeg kella kümneni.  Kohtupraktika puudub ja oma  aruteludes lähtus Glikman pigem õigusteooriast. 

Kõlama jäi, et võlgnikel vääramatu jõu (VÕS §103) toele eriti loota pole, siis kui asi puudutab maksekohustusi. Küll võiks vääramatule jõule tugineda kaubatarnete häirete puhul. ICC-l on äsja ilmunud vääramatu jõu ja kitsikuse tingimuste uus redaktsioon. Seda tuleks lepingutes just eritingimusena kasutada.

Küll võiks kaubanduskeskuste üürilepingute puhul abi otsida VÕS §§ 97; 278 ja 296 ning taotleda üüri alandamist. Kontoripindade puhul oleks see kaheldav, lisas Glikman.

Repliigi korras puudutas moderaator ka Leoni büroo partnerit vandeadvokaat Paul Kerest, suurmeister Paul Kerese pojapoega. 5. juunil möödus 45 aastat kogu Eesti rahva leinapäevast, mil suurmeister Paul Kerese süda tagasiteel võiduga lõppenud Vancouveri turniirilt Helsingis seiskus.

Hommikuklubi teine pool oli pühendatud petturlusele ja kommertskuritegevusele. Tiit Tammemägi: “ICC on läbi aegade  pühendunud kommertskuritegevuse vastu võitlemisele…” Londonis asub spetsiaalne üksus ICC Commercial Crime Services, millel on kolm allüksust:
International Maritime Bureau (IMB) 
Financial Investigatioon Bureau (FIB)
Counterfeiting Intelligence Bureau (CIB)
Sellega on kaetud piraatlus, finantspettused, sh rahapesu ning  võltsingud ja intellektuaalse omandi kaitse. Lisaks hallatakse  ärikuritegevusele spetsialiseerunud õigusbüroode võrku Fraudnet 
Reaalajas näeb piraatluse pilt maailmameredel välja selline
Soovi korral on võimalik astuda ICC Commercial Crime services liikmeks.
ICC CCS annab välja igakuist bülletääni Commercial Crime International. Juuninumbri avaartikkel vaatab tagasi möödunud kriisiaegadele. Kõik nad on toonud kaasa (kommerts)kuritegevuse kasvu ja ka oma spetsiifikat. Praegune kriis on järsult suurendanud kommertskuritegevust ja toonud esimesel etapil just suuri pettusi või nende katseid just kaitsevahendite vallas. 
Tammemägi rõhutas, et kommertskuritegevuse ja -petturluse vohamisel kannatab usaldus ja ICC liikmelisus on kindlasti üks võimalik väliskaubanduse osaleja usaldusväärsuse tunnistus.
Hommikuklubi ettekannetele järgnes osalejate aktiivne arutelu. Oli huvitav infovahetus. Käivita salvestus ja veendu

Aeg lendab kiirelt ja täna toimus juba neljas hommikuklubi. Seekord heitsime pilgu itta, täpsemalt Ida-Virumaale.
ICC Eestil on Ida-Virumaal 3 unikaalset liikmesfirmat: AS Ecometal, NPM Silmet AS ja Viru Keemia Grupi VKG Oil AS  Klubisse olid tulnud kaks viimast. 

Viru Keemia Grupi töökeskkonnajuht Ksenia Moskvina oli klubihommikuks hästi ettevalmistunud ja slaidide pealt võis näha täpset sündmuste kronoloogiat sellest, kuidas 2 kriisi (tervisekriis ja naftakriis) jõudsid peaaegu üheaegselt VKG-sse ja kuidas nendega organiseeritult hakkama saadi. Ta rääkis, milliste meetmetega reageeris VKG, kui kollektiivis keegi haigena tööle tuli, maskide muretsemise raskustest ja 70 000st maskitagavarast. Erilist muret pidi tundma kaevurite pärast. Paljud ei tea, et VKG suudab põlevkivist peale kütteõli ka tervet nimekirja peenkeemia tooteid valmistada. VKG Oilile on eluliselt tähtis toornafta mõistlik hind. Kui mujal rõõmustatakse nafta hinna alanemise üle, siis VKG-le algavad katsumused, mis viivad õlitootmise peatamiseni ja töötajate vallandamiseni. Varasemate toornafta suurodavnemiste ajal on peatunud  ka peenkeemia toodete valmistamine. Seekord seda juhtunud pole.

NPM Silmeti peadirektor Raivo Vasnu rääkis värvikalt sellest, kuidas neil algas karm koroonaaeg juba enne eriolukorra väljakuulutamist, erinõuded ja -režiim jõudis Silmetisse nende sõsarfirmast Hiinas. Kuidas tehase hiinlasest kvaliteedijuht paaniliselt põgenes. Tal oli varasem sarsiohvri kogemus. Kuidas tehasesse sisenemisel rakendati laus- temperatuurikontroll, mis naistöötajate “normaalseks” kehatemperatuuriks 27 kraadi. Maskid jätsid liiga vähe näopinda vabaks kõrgema näidu saamiseks.  Tooraine tuleb kaugelt ja varud hakkavad otsa saama. Üks tarnija asub  Amasoonas dzunglis, Manause lähedal. Seal nakatus 40% töötajatest ja tarned on peatunud. Tarned Lääne-Aafrikast on aga täielikult ära jäänud. Klubilised kuulsid veel palju huvitavat ka Sillamäe linnast. Kõike seda võib allolevalt lingilt lingilt järelkuulata

Täname esinejaid ja vaatajaid huvitava neljapäevase hommikupooliku eest ja kohtume jälle järgmisel neljapäeval, 11. juunil. 
Lisame siia ka hommikuklubi salvestise järelvaatamiseks neile, kes ei saanud seekord osaleda.

Kuna esimesele hommikuklubile oli tagasiside positiivne ning huvilisi jagus, korraldasime ka teise ICC Eesti hommikuklubi. Teise klubihommiku teemaks oli „Eriolukord lõppes, hädaolukord jätkub“. Esinesid meie liikmesfirma juht, Saaremaa Piimatööstuse juht Valdis Noppel ja Eesti staažikaim e-koolitaja ja finants- ning kriisinõustaja Peeter Pärtel.

Valdis Noppel rääkis Saaremaa Piimatööstuse katsumustest kriisiajal ja ka vastutusest, kus ka piimatootjate pinnalpüsimine sõltub paljugi just töösturite suutlikusest toorpiima vastu võtta, Saaremaa Piimatööstusel umbes mahus 140 miljonit tonni päevas. Käsitlusele tulid ka ekspordiraskused välisturgudel, kus näiteks Kreeka hindade kukkumise tõttu teeniti 4 päevase töö eest 40 000 eurot kahjumit. Nüüd on küll kahjumid vähenenud, kuid karm reaalsus on see, et üleilmsed trendid jõudsid ka Eestisse.
Teiseks esinejaks oli Peeter Pärtel, kes arutles suurest pildist majanduses ja viiruse teise laine võimalikkusest. Huvitav oli kuulata alahinnatud hõbeda hinnast, sealt edasi Hiina ja Venemaa mahukatest kulla ostudest kui ka IMF SDRi arveldusühiku võimalikust muutumisest valuutaks. Jutuks tuli ka aina enam majandusse stiimuleid süstivad keskpangad(USA föderaalreserv on printinud rohkem raha 2 kuuga, kui terve 2008 finantskriisi ajal) ja börside ning reaalmajanduse irdumine üksteisest rahatrüki ajastul.

Hommikuklubi on järelvaadatav. Huvitavat vaatamist!

Koroonakriis tõi muu hulgas kaasa arvukalt tarnehäireid erinevates tarneahelates. Tihenenud on
nõuküsimised Incotermsi kasutusküsimustes, millega ICC Eesti kontorisse pöördutakse. Meilt on
küsitud ka kirjalikke õiendeid tarnekausleid puudutavate vaidluste tarbeks. 

20. märtsil sooritas ICC Eesti esimees Tiit Tammemägi ICC Akadeemias (asub Singapuris) ICC
kvalifitseeritud Incotermsi treeneri eksami ning omandas asjakohase ICC sertifikaadi. Seoses sellega
oleme asunud väljastama kirjalikke eksperthinnanguid Incotermsi kasutusküsimustes. Õiend on Incoterms 2020 koolitusel osalenule tasuta.

Endiselt on käigus Incotermsi avatud- ja sisekoolituste program, mis toimuvad auditoorimukoolituste kui ka veebinaridena. 

Saadaval on ka ICC Publication 723. Incoterms® 2020 inglise keeles.

Omalt poolt saame kinnitada, et Incotermsi hea tundmine on hindamatuks abinõuks
tarneprobleemide efektiivsel lahendamisel.

Koroona lõpetas meie kevadised Kella Kuue Klubi üritused. Loodus tühja kohta ei salli ja panime käima ICC hommikuklubi KKKH, ehk Kella Kümne Klubi hommikuversiooni Zoomi keskkonnas. Need on tasuta veebikohtumised, kus liikmesfirmad jagavad oma võlu ja valu, kus arutleme päevakajalistel teemadel ja jagame praktilist teavet.

Hommikuklubi avaüritus kandis pealkirja „Koroonakogemus Saaremaalt“. Esinema kutsusime ICC Eesti Saaremaa liikmesfirmade juhid ja võtmeisikud: Erik Keerberg Ouman Estonia OÜ, Rein Raudsepp Saare Golf OÜ ja Moonika Kivi Saaremaa Piimatööstuse AS. 

Vestlusring oli huvitav ning kuulajatel küsimusi jagus. Saime teada kuidas me liikmesfirmad kriisi ajal toimisid (kõik töötasid), ettevõtete hetkeolukorrast ja lähituleviku plaanidest, ülevaate üldisest seisust ning võimalikest koroonajärgsetest  muutustest Saaremaal. Tallinlastel tasuks õppust võtta: Kuressaare kauplustes kannavad nii müüjad kui ostjad eranditult maske! Lisaks sellele, jagati golfi kohta palju huvitavaid fakte ja ka raamatusoovituse karmist 1944.a sõjasügisest Saaremaal. Kahjuks jäi kommunikatsioonihäirete tõttu Saaremaa Piimatööstuse sõnum napiks. Ka Saaremaa Piimatööstus on kriisis vapralt vastu pidanud ja neil on mida laiemalt jagada. Teeme uue katse.

Järgmine ICC hommikuklubi on neljapäeval, 21. mail. Esinema oleme kutsunud AS Selveri juhi Kristi Lombi ja Saaremaa Piimatööstuse juhi Valdis Noppeli. Valdis on oma esinemist kinnitanud, loodame et saame kinnituse ka Kristi Lombilt. Räägime ka ICC Eesti uutest tegemistest.

ICC Eesti esimene hommikuklubi läks ilusti korda. Kuulamist ja vaatamist oli küllaga, kui ei usu, vaadake ise allolevalt lingilt.