Selle sügise esimese Kella Kuue Klubi külalisesineja oli hinnatud ajaloolane Ott Sandrak, keda avalikkus tunneb ka kui muinsuskaitse spetsialisti, mälumängurit ning ajalooliste ja dokumentaalfilmide nõustajat. Tema põhjatud teadmised ja kogemused on aidanud meil mõista mitmetel ICC Eesti äridelegatsiooni visiitidel kultuuri, rahvast jpm.
Pärast viimast, augustikuu Läti ärivisiiti tekkis soov ka Tallinna ajaloost rohkem teada saada. Nii alustasimegi seekord klubihooaega omnibussis, võttes suuna aina populaarsemaks kujunevale Kopli poolsaare kunagisele tööstuskvartalile. Nagu on Ott Sandrakule omane, avas ta paljudele Tallinna ühe vanima eeslinna uue nurga alt, juhtides tööstushoonete kõrval tähelepanu ka elamutele, kunagistele kalmistutele ja ahhetama panevatele lahtedele, mille vaated poolsaart kaunistavad.
Esimese hooga mäletatakse linnaosa kui endist tööstushoonete ja tehaste piirkonda ning nõukogude ajast on asumil suisa kurikuulsalt hirmutav maine. Ent veelgi varajasematel aegadel oli Kopli lahe äärne ala koht, kus karjatati hobuseid ning kuhu linnarahvas tuli rohelust nautima. Sõidul nii-öelda täidetud merel ehk Paljassaare poolsaarel võis kunagist baltisakslaste grüünetamist tõesti ette kujutada.
Tallinn hakkas aga tööstuslinnana täiskäigul arenema 19. sajandi lõpus pärast raudtee rajamist. Poolsaarel on täiuslikud tööstuskompleksid, alustades omaaegsest tekstiilitööstusest ja lõpetades laevaehitustehastega. Seepärast alustasimegi ringsõitu ärimeeste Emanuel Nobeli ja Gustav Lessneri allveelaevade ehitamisalalt – Noblessneri sadamast. Täna on näha, kuidas tehase territooriumile ehitatakse elamukvartalit ning kasutusel on juba ka üksikud kontoripinnad.
Võttes seejärel suuna TTÜ peahoonele, kus loomulikult on suurem osa klubiõhtul osalejatest õppinud, silmitsesime nii Volta, Arsenali kui ka Krulli tootmishooneid. Ent helge moment saabus siiski siis, kui tipikad oma koolimaja hoovile astusid ning tudengipõlve lood kõlama hakkasid. Klubiõhtu „kirsiks tordil“ olid omapärane Sirbi tänavajupp ja Herbert Johansoni Maisi tänava elamuhooned-ehitismälestised, mille arhitektuurilised lahendused osalejaid võlusid. Mõlemad on elamukompleksid, mille sarnaseid teisi Tallinnas pole.
Klubihooaja avamine osutus eriti menukaks ja edukaks: kõik kohad olid välja müüdud ning osalejaid valdas absoluutne rahulolu. Kõige kaugemalt tuldi klubiõhtule Valgast.
