“Eestlast iseloomustab vähene turustamisoskus,” on ajakirjanik Kaire Uusen kirjutanud ühes oma arvamusloos. Novembrikuu Kella Kuue Klubis lisas ta, et nii on ka meedia valdkonnas. Tiheda konkurentsi ja pideva kiiruse juures pääsevad nii-öelda areenile just head müügimehed ehk need, kes suudavad teemat lihtsalt ja atraktiivselt esitleda.

“Kõik sõltub ajakirjanduses ka ajastusest ehk sellest, millised on antud hetkel teised teemad,” selgitas Uusen, miks vahel ei ilmutata kohe mõnda arvamuslugu. Kui parasjagu on aktuaalne üks väga “kõva” teema, võib juhtuda, et toimetus jääb pakutud artikli avaldamiseks sobilikumat hetke ootama.

Põnev jututeema ärgitas aktiivselt kaasa rääkima kuulajadki. Klubilised mainisid tähelepanekuna, et olulistel teemadel on igapäevases ajakirjanduses vähe sügavat analüüsi. Murekohana toodi välja ka faktitäpsuse puudumine. Ettevõtjatest koosnev kuulajaskond oli ühisel arvamusel, et ajakirjanduses kirjutatakse majanduse teemadel vähe.

Kaire Uusen ärgitas klubilisi meedias kindlasti sõna võtma. Siinkohal on välja toodud paar punkti, millele tasuks arvamuslugu kokku pannes ja ajakirjanduslikule väljaandele saates mõelda:

• Õige pealkiri peab olema lugejat “tõmbav”, kuid mitte eksitav.
• Tekst peab olema sihtgruppi kõnetav.
• Artikli avaldamise seisukohast on oluline jälgida teema aktuaalsust ja üldist ajastatust.

Kaire Uusen on aga enda artiklites põhiliseks teemaks võtnud eestluse ja eestluse mainekujunduse – selle, kuidas välja paistame, ja kuidas võiksime välja paista. Oma lugudes kirjeldab ta eestlasi väga värvikalt ja ausalt ning seda just nii meie endi kui ka välismaalaste silme läbi:

• 10 asja, mis vähendavad Eesti väärtust
• Ma armastan eestlast
• Eesti keel näitab taandumise märke
• Kuidas parandada eestlase mainet?

Kaire Uusen (MA) on lõpetanud TTÜ, töötanud meediavaldkonnas 14 aastat, sh ajakirjaniku ja toimetajana ajalehes Postimees ja selle online-portaalides, Äripäeva kontsernis erialaajakirjade vanemtoimetaja-projektijuhina ja ajakirja Mari tegevtoimetajana. Alates 2015. aastast teeb ta koostööd erinevate meediaväljaannetega ja korraldab kirjutamise koolitusi.

Ajakirjandusest, meedia murekohtadest ning eestlusest vesteldi Kaire Uuseniga novembrikuu Kella Kuue Klubi kogunemisel. Järgmine, sedapuhku jõuluteemaline klubiõhtu toimub 20. detsembril Pirita kloostri külalistemajas.

Aprillikuise KKK külaliseks oli Peeter Smitt, kel on arvutiteaduse kraad ja IT tehnoloogia rakendamise taust. Peale tarkvarainsenerina töötamist liikus ta edasi nõustamise ja juhtimise valdkonda, vastutades Nortali avaliku sektori nõustamise ja tehnoloogia rakendamise eest peamiselt Lähis-Idas. Tal on ligi 10 aastane töökogemus tipptaseme klientidega Pärsia lahe piirkonnas. Nortali edulugu Omaani Sultanaadis on suuresti Peetri isikliku panuse tulemus.

Sealsetele inimestega äriläbirääkimisteni jõudmiseks tuleb läbida mitmeid ja väga aeganõudvaid „tutvusastmeid“. Parimal juhul võib „kuhugi välja jõuda“ poole aastaga ja mitmekümne kohtumisega, kus on räägitud palju „tühja juttu“. Peeter alustas Qataris, kus tuli paljuski õppida oma vigadest, sekka juhtus ka selliseid, mille parandamine on väga keeruline.

Mida teada:

• tervitamine ja silmavaatamine on kohustuslik;
• midagi ei öelda otse, räägitakse vaid kaude ning arusaamise kohustus ja õige interpreteerimine jäetakse teisele poolele;
• uksi ei lukustata, sest vargus praktiliselt puudub, aga äris petta püüdmine on tavaline, et mitte öelda obligatoorne;
• edukaks äriks kalifadega on vaja kannatlikkust, otsustajate mõjutajate usalduse võitmist ja muidugi pisut õnne.

Sealne riigi- ja otsustuskord on on tõenäoliselt efektiivseim valitsemisvorm, kusjuures Omaani sultan on näide valgustatud monarhist, kelle kohalik populaarsus põhineb mõne aasta jooksul u 150 hõimu (klanni) lepitamisel.

Nortali e-riigi arendamise äri koosneb vaid u kümnendikus IT lahendustest. Ülejäänud 90% seisneb olemasolevate protsesside, sh seaduste ja tavade muutmise vajaduse väljaselgitamise ja muutuste suunamise oskusteabes. Muutusi peavad toetama vähemasti ministri tasemel juhid.

Klubis räägitu salvestist saab vaadata SIIT

Märtsikuise KKK külaliseks oli IT-visionäär ja –guru Linnar Viik. Ta selgitas laiemalt tundmata otsustusprotsesside tagamaid ja viise kuidas e-Eesti jõudis siia, kus me praegu oleme ning millised on meie edasised võimalused pöörase kiirusega kihutavas e-maailmas.

IT- arengu tsükkel kestab 2,5 – 3 aastat, seega ei tohiks ükski selle valdkonna juurutamine kesta üle kolme kuu – muidu on  (lõpuks) juba selle elutsüklist liiga vähe järgi jäänud. Endale tuleb tunnistada, ja vastavalt ka käituda „no legacy“ põhimõttel. Olemaks mõistlik ja jätkusuutlik, tuleb ja tark- ja riistvara, sh tootmisotstarbeline, välja vahetada ülimalt 8-10 aasta jooksul.

Eesti mure on „mugavustsoonis“ viibimine – muutuste edasilükkamine või vältimine ja seda nii riigi kui sisseharjunud ettevõtluse tasemel. Innovatsioon sünnib ja areneb siiski nutikates ettevõtetetes. Näiteks võib prügifirma teha koostööd kullerteenusega, et sõidu mõlemad „otsad“ oleksid kasu(m)likud. Tavanditeenuse osutamine netipoe kaudu on diskreetsem ja kaasavam kui niigi raskel ajal „surnumatja“ juurde minemine jne.

e- Eesti arenguhüppeks on vaja „paralleeluniversumi kooli“, kus 12-17 aastased õpetavad teisi omaealisi. Vaid nii saame taas lisa oma 25%lt 5le % kahanenud inseneriala omandada soovijate hulgale. Need vähesed noored insenerid toovad sellegipoolest  iduettevõtete läbi Eestisse aastas u 100 M€ erainvesteeringuid, ent ülikoolid u 100 x vähem.

Üldistest trendidest maailmas:

• Toimub kahekiiruseline areng: tavaehitused, -masinad ja –asjad vs ITga seotu. Mõlemaid pidurdab inimeste soovimatus muutusteks. Sellepärast ja sellegipoolest väheneb pidevalt inimeste hulk, kes on suutelised olemasolevat ja tulevat tehnoloogiat haldama.
• Isesõitvad ja omavahel kommunikeeruvad sõidukid vähendavad sõiduaega linnades u 50% võrra.
• Andmemassiivid koonduvad ja neid kasutatakse edukalt ja kasumlikult kolmes-neljas eraettevõttes -Google, Amazon, IBM, Facebook poolt, USA on riigina alles viies.

2017. aasta esimese Kella Kuue Klubi külalisesineja oli Vabariigi Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur. Arutleti, kes me eestlastena oleme, miks oleme sellises hetkeseisus ning millised võiksid olla tulevikuvaated.

„Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta,“ kõlavad kirjaniku Juhan Liivi sõnad. Nii alustas ka Heido Vitsur klubiõhtu sõnavõttu vihjates ajaloole ja tuletades meelde, milline on muistse eestlase loomupärane natuur. Kaugest minevikust kaasa tulnud metsainimese individualism, vähene koostöötahe ja usalduse puudumine on just need tegurid, mis takistavad Heido Vitsuri meelest Eesti edasiminekut.

Majanduse edendamise seisukohast on aga koostöö tegemine olulise tähtsusega. Heido Vitsuri sõnavõtust jäi kõlama, et välisturgudele minekuks on vaja suurust, ent selle saavutamiseks on tarvis konsolideeruda. Ühistegevust peaksid tegema sama valdkonna ettevõtted, aga miks mitte ka erinevate profiilidega firmad, kui see võimsust „maailma vallutamiseks“ suurendab.

Koostöö on ka üks 1.-2. veebruaril toimuva ICC rahvusvahelise ekspordikonverentsi Tartu 2017 läbiv teema. Koostöö edendamiseks ja teiste kogemustest õppimiseks on heade mõtete linnas ideaalsed tingimused. “Ka need, kes koduturul on konkurendid, peaksid välisturgusid vallutama minnes kokku hoidma,” on öelnud ICC Eesti peasekretär Tiit Tammemägi. Väitega nõustub ka Suurbritannia ekspordiinstituudi juht Lesley Batchelor: “Väikeettevõtjad peavad välisturgude külmade tuulte käes olles kokku hoidma, et ellu jääda.” Konverentsi kavaga saab tutvuda ja end kirja panna SIIN.

[expand title=”Loe Jaan Tammsalu jõulutervitust klubilistele”]

Kallid kaasteelised, kellele mõtlemine toob naeratuse näole ja rõõmu südamesse! Jõulukaarte jõudsime sel aastal saata vähe, aga tahaks nii väga kinkida ühe hetke ja mõtte. Seepärast siis nii:

Soovin teile müravabasid jõule, jõulusõnumi sügavimelise sisu taipamist ning vabadust, rõõmu ja rahu, mida see taipamine endaga toob!

Panen siia lugemiseks ühe loo ühest raamatust, mille üle olen saanud sel aastal palju rõõmu tunda.

Vabalt voolata, lennata.
Hirm kaob ja armastus annab tiivad. Oled nagu väikene laps, kes ei tea, et on olemas piirid. Sa ei usu nende juttu, kes raiuvad, et on asju, mis ei ole võimalikud, et sina kindlasti ei saa hakkama. Keegi, keda sa õpid usaldama, võtab hirmu, kingib julguse, usu ja usalduse. Elad imest imesse, süda tulvil tänulikkust. Ütled head, teed head, kartmata, mida teised võivad sellest arvata. Sa ei oota teistelt mitte midagi, ei kalkuleeri. Lihtsalt annad, sest oled ise nii palju saanud. Sa ei mõista, kui keegi sind kiidab, sest sa ei tee midagi kiituse pärast. Sa ei oota tasu, sest tead, et see, et sa elad, kõik ilusad annid, iga hetk on sulle kingitud kingitus. Kingid sellest vaid killukesi teistele, muudad teiste elu elamisväärsemaks. Tunned, et oled võlglane Tema ees, kes on sulle kinkinud nii hämmastavalt palju. Raske on mõista neid, kes aina hädaldavad, virisevad, arvavad, et elu on ebaõiglane, et teised saavad rohkem kui nemad. Püüad neile vargsi märku anda, et meil kõigil on põhjust olla tänulikud palverändurid. Paljud ei saa sinust aru.

Andrei Makarevitš mõtiskleb ühes oma laulus: 
Need jõed ei voola kusagile. Nad on unustanud mere. Nende vesi on tardunud paigale.
Need linnud ei lenda mitte kusagile, nad on unustanud taeva.
Sest kui elada pidevalt kõike kalkuleerides, siis tiivad kärbuvad.

Tahaks voolata merre – Jumala armastuse hõlma. Tahaks lennata, lõputult lennata, süda täis ülevoolavat tänu. Tahaks olla vaba. Kuid äkki ma klammerdun kaldasse. Ma ei julge lasta jõeveel end edasi kanda. Ma ei ole vist enam päris kindel, kas selle jõe vool mind kannab merre. Kas seal on üldse midagi? Siin on. Kaldamudas on palju põnevat. Siin saab korjata asju, selliseid, mida ehk kunagi võib tarvis minna. Siin saab kakelda parema koha pärast. Elu kaldamudas on põnev – siin juba igav ei hakka! Merest vaid räägitakse ilusaid sõnu. See siin kalda ääres on aga reaalne.

Olin kuulnud, et lindudele on kingitud tiivad selleks, et nende abil lennata. Mina kartsin. Kust ma tean, kas ma oskan enam siia tagasi tulla, kui olen kord siit ära lennanud? Kui seal kauguses, silmapiiri taga ei olegi seda imelist, millest on mulle räägitud, siis peaksin tagasi tulema, aga ma pole kindel, kas ma oskan. Äkki ma kulutan sinna lendamise peale kogu oma üürikese jõu ära ega jõuagi tagasi … Enne saabub öö. Turvalisem on siia jääda. Tiivad segavad – jäävad ette, kaotan nii mõnegi sule. Lõpuks ei suuda ma neid enam liigutada. Imestan, milleks need mulle anti.

Tuleb õhtu. Elujõgi on minust mööda voolanud. Ta ei saanud mind kaasa kanda, ma ei suutnud kaldast lahti lasta, end vabaltvoolava vee voogudesse usaldada. Kui lõppes lapsepõlv, ei julgenud ma enam eriti lennata. Mõned üksikud korrad. Olin üsna kohmakas. Natuke häbi hakkas nende ees, kes mulle olid öelnud, et meiesugused pole mõeldud lendamiseks, et kõndigu ma oma kahel jalal ja teiste tarkade poolt ette antud radadel. Mida harvem ma proovisin lennata, seda kohmakamaks mu lend muutus, ja lõpuks ma enam ei julgenud.

Juba hämardub. Äkki ma taipan, et nii jääbki elu elamata. Lasen lahti kaldast, tõusen maast ja taipan, et see on võimalik – ka mulle, isegi nüüd, isegi siis, kui on juba hämar. Kõigeväeline kannab ellu – lõputusse ellu.

[/expand]

Hubase keskkonnaga Kadrioru restorani Katharinenthal oli möödunud kolmapäeval kogunenud paarkümmend ettevõtjat: jõulukuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu.

Üsna tihti on kuuldud arvamusi, et Eesti on uskmatu maa. Ent Jaan Tammsalu väitel on eestlased kõige usklikum rahvas. Ta toob siinkohal näitaks kasvõi usu horoskoopidesse või selgeltnägijatesse. Veel paremini iseloomustab aga tema väidet fakt, et ainuüksi detsembrikuus külastab Tallinna Jaani kirikut 28 000 inimest.

Lähenevat jõuluaega meeles pidades tuletas Jaan Tammsalu meelde, et argipäevaste tegemiste, murede ja rõõmude vahele vajab inimene ka lihtsaid asju. Ta rõhutas, et kuigi inimene on ise enda suurim ülemus, pannes endale vahel peaaegu teostamatuid ülesandeid, ei tohiks unustada andeks andmist ja hingerahu. Lugedes ette vanu Iiri palveid ja tsiteerides Kustas Põldmaa luuleridu “Anna andeks, lepi ära, siis su süda särab ka”, jõudis Jaan Tammsalu helge mõtteni, et rahutundeni jõudmiseks, on oluline vahel ka teiste vaatenurgast situatsioonile vaadata.

Lisaks Jaan Tammsalu soojadele mõtetele jääb seekordsest klubiõhtust meelde ICC Eesti kludliikmesfirma Revala OÜ juhi Rein Viilu elegantselt esitletud ja pakutud hitt-toode – Eesti piimal põhinevast pulbrisegust valmistatud jäätis, mida tarbitakse isuga ka näiteks Dubais, Iraagis ja Lõuna-Koreas. Soovitame vaadata SIIT, kuidas saab Revala jäätisepulbrist lihtsalt kodustes tingimustes jäätist valmistada.

Ent maiustamisest ei saa kunagi küll: saabuvate pühade puhul rõõmustati osalejaid ICC Eesti liikmesfirma Taarapõllu talu marjakrõpsude jõulupakkidega.

 Häid pühi ning edu ja õnnestumisi uueks aastaks!
ICC Eesti

On ettevõtjaid, kes ei võta sageli avalikkuse ees sõna, kartes, et räägitu võib ehk kehvasti mõjuda nende ärile. Ettevõtja ja investor Jüri Mõis pole aga kunagi peljanud kõva häälega arvamust avaldada. Teatavasti on ta aastate jooksul esinenud mitmete seisukohtadega, mis on tekitanud nii ajakirjanduses kui ka ühiskonnas tugevaid emotsionaalseid reaktsioone.

Nii oli ka novembrikuu klubiõhtu teemaks “Jüri Mõis arvab asjast nii…”. Arutelu fookuses olid säärased aktuaalsed sündmused nagu Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemus, korralagedus maailmas ning Eesti majanduse edasine käekäik. Kokkuvõtlikult saatis kogu vestlusringi positiivne noot, ent kuna nii USA uus president – Jüri Mõisa öeldule toetudes uus Ronald Reagan – kui ka Eesti uue valituse moodustamine olid neil päevil verivärsked teemad, sai rääkida vaid oletuste põhjal.

Osalejaid said aga klubiõhtult kaasa Jüri Mõisa esitletud põhjapaneva mõttetera. Eestil on kolm suurt rikkust:

1. puit ehk meie mets, mida esimese hooga ehk piisavalt ei väärtustata, kuid mis on mujal maailmas üpriski haruldane
2. meri ehk rannajoon, st arvestatavaim maailma kaubavahetus toimub ju meritsi
3. 1,3-miljoniline inimeste kogum, kelle peal saab andekaid uuenduslikke lahendusi proovida ja juurutada

Kella Kuue Klubi kogunes Fahle restorani uues veinitoas. Osalejaid said proovida ka ICC Eesti liikmesfirma Taarapõllu talu marjakrõpse ning tutvuda 2017. aasta kalendrimärkidega.

Järgmine, sedapuhku jõuluteemaline klubiõhtu toimub 14. detsembril Kadrioru luigetiigi kõrval asuvas Katharinenthali restoranis.

Oktoobrikuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli Baltimaade suurima välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva kuukirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. Klubiõhtu vestlusteema keskendus peamiselt Suurbritannia Euroopa Liidust väljaastumisele ja selle nii-öelda tagajärgedele. Räägiti Brexiti võimalikust mõjust nii Euroopa Liidule kui ka Eesti edasistele arengutele.

Kokkuvõtvalt jäi Erkki Bahovski jutust kõlama, et brittide lahkumisotsus ei pruugi kaasa tuua just kõige paremaid arengusuundi. Seda näitavad ka analüüsid, mida on tänaseks üsna mitmeid ilmunud. Meedia kajastab Brexiti ning selle mõju teemal iga päev arvamuslugusid ja artikleid. Ühtlasi on tänaseks koostatud arvukalt raporteid. Siinkohal toome välja vaid mõned nimekirjast, millele Erkki Bahovski klubiõhtul viitas.

1. The economic consequences of leaving the EU: The final report of the CER commissionnal report of the CER commission on the UK and the EU single market.
2. Out and down: Mapping the impact of Brexit.
3. Leaving the EU: Implications for the UK economy.
4. Europe after Brexit. Unleashed or undone?
5. UK Unplugged? The Impacts of Brexit on Energy and Climate Policy.
6. Brexit: What happens next?
7. Making the Pieces Fit: Reforming Britain’s relationship with the EU.

Ajaloolasena juhtis Erkki Bahovski tähelepanu ka minevikus toimunule. Hea ülevaate saamiseks sellest, milline on olnud brittide ajalugu ning miks britid jõudsid rahvaküsitlusega sinnamaani, soovitab Bahovski lugeda näiteks Brendan Simmsi teost „Britain’s Europe: A Thousand Years of Conflict and Cooperation“ ja Alan S. Milwardi raamatut „The European Rescue of the Nation-State“.

Klubiõhtu keskmes oli küsimus „Kuidas mõjutab Brexit Eestit?“. Erkki Bahovski tõi esimesena heaks näiteks muudatused Eesti eesistumisaja ettevalmistustes ja korralduses. Suurbritannia lahkumine tõstab Eesti eesistumisaja poole aasta võrra ettepoole ning suure tõenäosusega möödub Eesti eesistumisaeg Euroopa Liidus brittide märtsis algavate lahkumiskõneluste korraldamisega.

Kindlat seisukohta, kuidas mõjutab Brexit Eesti arenguid, on aga hetkel veel ennatlik võtta. Arvatakse, et kõige tugevam mõju Brexitist Eestile saab olema geopoliitiline. Teatavasti on Suurbritannia olnud Euroopa Liidus Eesti poliitilistes seisukohtades ja muudelgi teemadel tihti tugevaks partneriks ning lahkumisega kaotaksime ühe olulise liitlase. Kahtlemata on Eesti huvides head suhted nii Euroopa Liidu kui ka Ühendkuningriigiga.

Kella Kuue Klubi kogunes Fahle restorani uues veinitoas, kus toimub ka järgmine, 16. novembri klubiõhtu.

Selle sügise esimese Kella Kuue Klubi külalisesineja oli hinnatud ajaloolane Ott Sandrak, keda avalikkus tunneb ka kui muinsuskaitse spetsialisti, mälumängurit ning ajalooliste ja dokumentaalfilmide nõustajat. Tema põhjatud teadmised ja kogemused on aidanud meil mõista mitmetel ICC Eesti äridelegatsiooni visiitidel kultuuri, rahvast jpm.

Pärast viimast, augustikuu Läti ärivisiiti tekkis soov ka Tallinna ajaloost rohkem teada saada. Nii alustasimegi seekord klubihooaega omnibussis, võttes suuna aina populaarsemaks kujunevale Kopli poolsaare kunagisele tööstuskvartalile. Nagu on Ott Sandrakule omane, avas ta paljudele Tallinna ühe vanima eeslinna uue nurga alt, juhtides tööstushoonete kõrval tähelepanu ka elamutele, kunagistele kalmistutele ja ahhetama panevatele lahtedele, mille vaated poolsaart kaunistavad.

Esimese hooga mäletatakse linnaosa kui endist tööstushoonete ja tehaste piirkonda ning nõukogude ajast on asumil suisa kurikuulsalt hirmutav maine. Ent veelgi varajasematel aegadel oli Kopli lahe äärne ala koht, kus karjatati hobuseid ning kuhu linnarahvas tuli rohelust nautima. Sõidul nii-öelda täidetud merel ehk Paljassaare poolsaarel võis kunagist baltisakslaste grüünetamist tõesti ette kujutada.

Tallinn hakkas aga tööstuslinnana täiskäigul arenema 19. sajandi lõpus pärast raudtee rajamist. Poolsaarel on täiuslikud tööstuskompleksid, alustades omaaegsest tekstiilitööstusest ja lõpetades laevaehitustehastega. Seepärast alustasimegi ringsõitu ärimeeste Emanuel Nobeli ja Gustav Lessneri allveelaevade ehitamisalalt – Noblessneri sadamast. Täna on näha, kuidas tehase territooriumile ehitatakse elamukvartalit ning kasutusel on juba ka üksikud kontoripinnad.

Võttes seejärel suuna TTÜ peahoonele, kus loomulikult on suurem osa klubiõhtul osalejatest õppinud, silmitsesime nii Volta, Arsenali kui ka Krulli tootmishooneid. Ent helge moment saabus siiski siis, kui tipikad oma koolimaja hoovile astusid ning tudengipõlve lood kõlama hakkasid. Klubiõhtu „kirsiks tordil“ olid omapärane Sirbi tänavajupp ja Herbert Johansoni Maisi tänava elamuhooned-ehitismälestised, mille arhitektuurilised lahendused osalejaid võlusid. Mõlemad on elamukompleksid, mille sarnaseid teisi Tallinnas pole.

Klubihooaja avamine osutus eriti menukaks ja edukaks: kõik kohad olid välja müüdud ning osalejaid valdas absoluutne rahulolu. Kõige kaugemalt tuldi klubiõhtule Valgast.

Maikuu ja ühtlasi selle hooaja viimase Kella Kuue Klubi külalisesineja oli Eesti Teaduste Akadeemia president, Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi juhtivteadur, mereteadlane Tarmo Soomere.

President Tarmo Soomere klubiõhtul jagatud mõtted toetusid suures osas maapõue strateegia konverentsil peetud ettekandele “Rikkus maapõues: esivanemate pärandus või laen lastelt”. Sama pealkirjaga on tal ilmunud kaastöös akadeemik Urmas Varblasega ka Postimehes artikkel, mida saate lugeda SIIT.

Ettekande esimeses pooles pani Tarmo Soomere kuulajad mõtlema küsimustele “Kas oleme rikkad või vaesed?” ja “Miks oleme rikkad või vaesed?” Jah, maavarade poolest oleme rikkad, alustades kasvõi puhtast põhjaveest ning lõpetades põlevkivi- ja fosforiidivarudega. Ent tegelikult meil ei teata, kus meie rikkus on, st millised mikroelemendid on meie maapõues. Professor Soomere arvates ei ole maavara lihtsalt maa sees vedelev väärtus, vaid ressurss, mida peab oskama kasutada.

Kuidas aga laias maailmas ausa tööga rikkaks saada? Tarmo Soomere sõnul paiknevad maavarade kaevandamine ja esmane väärindamine väärtusahela alumises osas. Kaasaegses ühiskonnas luuakse suurem osa lisandväärtusest teadmuspõhise tegutsemisega, mitte lihtsalt tootes. Tulevikus saab Eestile määravaks, kuidas meil õnnestub maapõuevara kasutamisel jõuda väärtusahela nendesse otstesse, kus tootlikkus ja lisandväärtus on suurimad.

Suurimaks probleemiks on aga inimressursi vähesus. Professor Soomere sõnul on teadmusmajanduse olulisim sisend kõrgelt haritud inimeste hulk ning nende teadmiste ja oskuste kvaliteet. Nii tutvustaski Tarmo Soomere kuulajatele nn teemapõhise uurija-professori või laenu-professori ideed, mille järgi rakendatakse tipptegijaid mõistlikult. Tippteadlasi “renditakse” ettevõtetele ajani, mil protsess on käivitunud ja on näha, et uued turud avanevad. Hiljem saab teadlane tagasi ülikooli naasta. Tarmo Soomere sõnul on väga oluline, et eksperdid suunatakse oma teadmiste ja oskustega just sinna, kus neid on väga vaja.

President Tarmo Soomere ettekanne lõppes huvitavate näidetega 3-minuti loengutest. Kolmeminutiliste loengute konkurss on mõeldud noortele teadlasele oma teadustegevuse tutvustamiseks laiemale sihtgrupile. Niisuguste konkursside läbiviimine kinnitab veelgi ka akadeemia seisukohta, et teadus on uute oluliste teadmiste saamine ja nende kommunikeerimine teistele nii, et need saavad omaseks ja kujunevad tarkuseks.

Klubiõhtu toimus Neitsitorni Muuseumkohvikus. Järgmine Kella Kuue Klubi toimub septembrikuus ja siis juba uues kohas!

Aprillikuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli õiguskantsler ja Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, kes rääkis põhiseadusest ning sellest, kuidas aru saada, mis on põhiseadusvastane.

Sissejuhatuseks tutvustas Ülle Madise õiguskantsleri kantselei igapäevast tööd. Avaldusi laekub neile palju ja seinast seina, kuid õiguskantsleri printsiip on teha selgeks, milles on asi. Prioriteediks on inimene. Lahendus ei ole see, et kiri läheb välja, vaid et asi jõuab kodanikule asjaliku tulemuseni. Siiski mitmeid inimesi ei saa aidata, sest õiguskantsler kontrollib ikkagi seda, kas seadused ja muud aktid on põhiseadusega kooskõlas ning kas riigi ja omavalitsuse asutused järgivad inimeste õigusi.

Kurioosse juhtumina tõi Ülle Madise näiteks Hellenurme vesiveski loo, milles inimene on olukorras, kus tal ei olegi võimalik riigi pandud kohustusi täita. Üks seadus käsib muinsuskaitse all oleva vesiveski omanikul ehitada kaladele läbipääs, ent teine seadus, vastupidiselt keelab seda teha, sest kahjustaks muinsust.

Ülle Madise ei arva, et põhiseadust peaks muutma, kuid sinna saab alati täiendusi lisada. Ta näeb põhiseadust pigem Eesti riigi eesmärkide ja peamiste toimimispõhimõtete kokkuleppena, mis on kehtestatud rahvahääletusel. Ülle Madise sõnul on küll põhiseaduses sätteid, mis on üle, ent neid ei ole mõtet hakata rahvahääletusel kehtetuks tunnistama või riigikogus põhiseadust muutma. Näiteks on põhiseaduses kirjas linnakohtuid, mida enam ei ole, või telegraaf, mida ka enam ei kasutata.

Vabas vestluse vormis jõuti läbi arutada ka mitmed teised teemad: teave otsingumootorites isikute kohta ja selle kustutamine; ajutiste liiklusmärkide lubamatu kasutamine; puhas loodus kui Eesti rikkus; avalik huvi; kinnisvaramaks; kalapüügiseadus jpm.

Lisaks põhiseaduse teemal tekkinud arutelule tutvusid osalejad Ülle Madise kaasa võetud sisutihedate teostega, nagu

• Eerik-Juhan Truuväli koostatud kogumik „Põhiseaduse teel“;
• koguteos „Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee“.

Klubiõhtu toimus Neitsitorni muuseumkohviku lektooriumis. Osalejaid oli Tallinnast, aga ka Tartust, Raplast ja Pärnust. Kella Kuue Klubi hooaja lõpetamine toimub 25. mail Neitsitornis.

Märtsikuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli erukindral ja riigikogu liige Ants Laaneots, kes tegi põhjaliku ettekande Lähis-Ida isalamiriikide konflikti keerulisest taustast. Ühtlasi said vastuse küsimused, mis puudutasid teisigi aktuaalseid teemasid, nagu Venemaa ambitsioonid või Eesti julgeolek.

Klubiõhtul räägitud Lähis-Ida teemade põhjalikuma ülevaate saamiseks soovitame tutvuda külalisesineja varasemate artiklitega:

1. Islami kahe suurima omavahel konkureeriva haru, sunniitluse ja šiiitluse, tekke ning järgnenud sisekonfliktide ajaloost on Ants Laaneots mõni aeg tagasi kirjutanud Postimehes. Artiklis on kirjeldatud, millest ja miks on moslemitevaheline konflikt Lähis-Idas arenenud. Lugege 8. veebruaril 2016 Postimehes ilmunud lugu SIIT.
2. Hästi seletatud kokkuvõte Islamiriigist kui maailma suurimast ja rikkaimast terroristlikust organisatsioonist on Ants Laaneotsa sulest ilmunud samuti Postimehes. Islamiriik tegutseb peamiselt Süüria idaosa ja Iraagi põhjaosa territooriumil ning püüab toimida nagu korralik riik, tegeledes finantsidega, osaledes massimeedias ning luues sidemed erinevate riiklike ja mitteriiklike struktuuridega. 23. jaanuaril 2016 avaldatud artikli leiate SIIT.

Sõjakeeriseid kirjeldav klubiõhtu toimus seekord Neitsitorni muuseumkohviku Rüütlikorrusel. Järgmine kord koguneb Kella Kuue Klubi kolmapäeval, 20. aprillil, mil külalisesinejaks on õiguskantsler Ülle Madise.

Jaanuarikuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli hiina keele tõlk ja konsultant, raamatu “Minu Hiina. Ettevaatust, nakatab!” autor Leslie Leino. Toetudes mullu novembris toimunud Hiina, Taiwani ja Lõuna-Korea ärivisiidile ning 8. veebruaril algavale tuliahvi aastale, rääkisime Hiina majandusest, suurriigi erinevatest piirkondadest, rahvast, haridusest, meditsiinist ja paljust muust.

Leslie Leino tunneb suurepäraselt Hiina ühiskonna toimimise telgitaguseid. Ta on elanud ja töötanud Hiinas üle kaheksa aasta, mille põnevatest seikadest saab lugeda eelnimetatud raamatust. Ta on lõpetanud Pekingi Rahvaülikoolis hiina keele kõrgtaseme kursused koos sissejuhatavate ainetega Hiina kultuurist, ajaloost, poliitikast ja majandusest. Lisaks on ta õppinud Tallinna Ülikoolis Aasia kultuurilugu. Täna on suur osa kõrgetasemelistest kohtumistest Hiina ja Eesti vahel just Leslie Leino tõlgitud.

Klubiõhtul illustreeris Leslie Leino ettekannet Hiina Rahvavabariigi seinakaart, mille abil oli ideaalne suurriigi piirkondlikke eripärasid selgitada. Erinevused on väga suured, alustades Hiina provintside ettevõtluskeskkonnast, kliimast ning lõpetades keele- ja kultuurispetsiifikaga. Leslie huvi Hiina vastu tekkis juba koolipõlves. Ta väitis, et see huvi on kasvav: mida rohkem ta Hiinast teab, seda rohkem ta teada tahab. Nii suutis ta ka kuulajates Hiina “pisikut” kasvatada. Meiegi suundume 9.–25. oktoobril 2016 taas Aasiasse, kus külastame ärivisiidi raames Hongkongi, Hiinat, Vietnami, Singapuri ja Kuala Lumpurit.

Hiina-teemaline klubiõhtu toimus restoranis Dao Hua, kuhu oli kogunenud läbi aastate rekordarv osalejaid. Tulijaid oli Tallinnast, Harjumaalt, Pärnust, Tartust ja ka Raplast. Järgmine Kella Kuue Klubi üritus toimub nädal enne Eesti Vabariigi aastapäeva, 17. veebruaril Neitsitorni muuseumkohvikus. Külas on suursaadik Jaak Jõerüüt!

.

Jõulupühade eel oli Kella Kuue Klubi külalisesineja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma, kes rääkis inimesest ja religioonist ning keskmise eestlase suhtest usuga.

Peapiiskop Urmas Viilma sõnul on iga inimene oma loomult religioosne. Nii julgeb ta väita, et ka eestlane on väga usklik. Vaadates viimaseid rahvaloenduse tulemusi, on Eestis neid, kes ei usu mitte midagi, väga vähe. 46 protsenti vastanutest on kas usklikud või usu poole kalduvad, seejuures ateiste on vaid mõni protsent. Peapiiskopi väitel ei meeldi eestlasele lihtsalt kiriku liige olla, kuid Igor Mangi suurt horoskoopi soovivad paljud lugeda.

Üldistatult võib öelda, et usk on teema, mida keskmise eestlase kodus, aga ka koolis ei eksisteeri. Haridusministeeriumi andmetel on umbes 550 koolist 57-s religiooniõpetus. Kui meil puudub juba koolis õpetus maailmas eksisteerivatest usunditest, on ka edaspidi keeruline teisi rahvaid ja erinevaid kultuure mõista. Just religiooniõpetuse puudumine võib peapiiskop Urmas Viilma sõnul eestlase sallimatuse üheks põhjuseks olla.

Urmas Viilma pühitseti piiskopiks ja seati EELK peapiiskopi ametisse 2. veebruaril 2015 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Varasemalt ei ole Eesti luteri kirikul nii noort peapiiskoppi olnud. Urmas Viilma on teeninud Pärnu-Jakobi kogudust algul diakonina, hiljem koguduse õpetajana. Ta on töötanud OÜ Kiriku Varahaldus juhataja ametikohal ning alates 2008. aastast on ta samas nõukogu esimees. Peapiiskop Viilma on Tallinna Toomkooli Sihtasutuse nõukogu esimees.

Jõuluteemaline klubiõhtu toimus Neitsitorni muuseumkohvikus, kuhu oli kogunenud paarkümmend osalejat. Järgmine Kella Kuue Klubi üritus toimub 20. jaanuaril, mil jagame meenutusi novembrikuisest Hiina, Taiwani ja Lõuna-Korea käigust ning tähistame peagi algavat Hiina uusaastat.

.

Novembrikuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli vandeadvokaat ja aukonsul Leon Glikman, kes rääkis põhiõiguste ja majandustegevuse põhjendamatust piiramisest Eestis. Ettekanne haaras praegust karmistamispoliitikat ja majanduse suretamist hullude maksude jm kaudu.

Klubiõhtul käsitletud teema on suur murekoht, mis puudutab meid kõiki. Kas teadsite, et 2014. aastal oli karistusregistris 55,6 protsenti vastutusvõimelisest Eesti elanikkonnast? Vaadates teiste Euroopa riikide statistikat, on see peaaegu poole rohkem kui mujal. Nimetatud protsent hõlmab väär- ja kuriteod.

Leon Glikmani sõnul võetakse Eestis indiviide liiga kergekäeliselt vahi alla. Alusetu kriminaalmenetlusega võib saavutada kahtlustatava karjääri lõppemise, olulise majandusliku kahju tekitamise, maine ja ka tervise lõpliku rikkumise. Niisiis on isalikul riigil, kes teab, millal ja mida menetleda, võimalik tekitada eraõiguslikule isikule märkimisväärset kahju. Olukorras, kus isik on sattunud põhjendamatu kriminaalmenetluse alla, on ta sunnitud enda kaitsmiseks alusetute kahtlustuste vastu kasutama kõiki oma vahendeid. Riik aga ei kanna selle eest enamasti vastutust. Glikman, kes toetab üle kõige põhiõigust, on väitnud, et Eestis puudub praeguseni adekvaatne põhjendamatute süüteoasjadega põhjustatud kahju hüvitamise süsteem.

Glikmani sõnul läheb meie seadusandlus aina puritaanlikumaks. Seda iseloomustavad näiteks tõepõhjata jälitustegevus ja kõrge maksukoormus. Euroopaliku praktika kohaselt lubatakse jälitustegevust äärmistel erandjuhtudel. Eestis aga on jälitustegevust võimaldavaid karistusseadustiku koosseisusid 70 protsenti. Maksukoormuse osas oleme muutunud Baltikumi „punaseks laternaks“. Nii läheb suur osa lääne klientidest just Lätti.

Lisaks sellele, et Leon Glikmani ettekanne oli huvitav ning kuulajaid ahhetama panev, ärgitas kuuldu kindlasti veelgi suuremale ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele.

Järgmine Kella Kuue Klubi üritus toimub juba jõulumeeleolus 16. detsembril ja ikka ajaloolise hõnguga Neitsitorni muuseumkohvikus! Detsembrikuu klubi külalisesineja on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Septembri lõpus korraldas ICC Eesti äridelegatsiooni visiidi Ukrainasse. Tugevate emotsioonide najal jätkasime Ukraina temaatikaga ka oktoobrikuu Kella Kuue Klubis. Klubiesinejaks oli diplomaat T.E. Jaan Hein.

Jaan Heinal on Ukrainaga väga tihedad suhted. Aastatel 2006–2011 oli ta Eesti suursaadik Ukrainas. Ent veelgi varem, 1993. aastal pärines just temalt initsiatiiv luua Kiievisse Eesti saatkond.

Ukraina kultuur ja ka maaala on niivõrd kirev ja lai, mistõttu on riiki kui tervikut keeruline kirjeldada. Nii jagaski härra Hein riigist erinevaid pildikesi. Nende episoodide taustal arutleti, miks on Ukraina täna selline, nagu ta on, ning kui tihedalt on ta Eestiga seotud. Klubiõhtul osalejad nautisid Jaan Heina suurepärast esinemist. Soovitame kuulata aasta eest eetris olnud raadiosaadet “Ukraina päev R2-s” SIIT!

Neitsitorni Muuseumkohvikus toimunud ukrainapärasele õhtusöögile oli kogunenud 17 inimest, teiste seas ka tuntud Ukraina ja eriti Odessa fänn, ettevõtja Raivo Raidam. Kui Jaan Hein jagas muljeid rohkem Kiievi ja Lääne-Ukraina aladelt, siis Raivo Raidam rõõmustas klubikülalisi Odessa vahuveniga ja pani mõtlema Ukraina tõsielulugudega.

Ühtlasi mõtiskleti klubiõhtul teemal, kuidas palju on räägitud Ukraina toetamisest. Ollakse erinevatel arvamustel, kas seda ka tegelikult tehakse. Ettevõtjate tasemel on toetus Ukrainale ärisidemed Ukraina ettevõtetega ning nende kaupade Eestisse importimine. Tavakodaniku tasndil on toetuseks ka Ukraina kaupade tarbimine. Ukraina toidukaubad on head: Tšornobõli radioaktiivsust pole vaja karta, sest Ukraina viljakad põllumaad jäid kahjustusest puutumata. ICC Eesti ärivisiit Ukrainasse, mis oli algselt plaanitud samuti toetusavaldusena, kujunes tugevate ärisidemete arendamiseks.

Sügishooaja esimese Kella Kuue Klubi külaline oli neil päevil ametivande andnud ettevõtlusminister Liisa Oviir. Õhtusöögi esimeses pooles kuulati proua Oviiri ettekannet Eesti väliskaubanduse ja ettevõtluse probleemidest ning võimalustest. Põhjapanevatele mõtetele järgnes arutelu, mille käigus vahetati ideid, kuidas Eesti ettevõtjate elu paremaks muuta. See oli harukordne võimalus küsida värskelt ministrilt, millised on tema plaanid uues ametis.

Enne ministriametit töötas Liisa Oviir juhtivjuristina Eesti Energias, nõustades Eesti Energia Kaevandusi ning koordineerides kontserni suhtlust ametiühingutega. Ta on olnud ka jurist aktsiaseltsis Tallink Grupp ning referent Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Londonis. Liisa Oviir on andnud koolitusi töösuhete ja sotsiaalse partnerluse teemadel ning ühtlasi kuulub ta Eesti Naisliitu.

Liisa Oviir on peamise probleemina välja toonud, et ülereguleerimine segab ettevõtlust. Samas nõuab ettevõtlus tema sõnul stabiilust ja õiguskindlust. Seda seisukohta jagab ka ICC Eesti. Õhtusöögil peetud ettekandes nimetatud väliskaubanduse mitmetest probleemidest ja võimalustest tõstaksime esile just välisturule sisenemise kontakti olulisuse. See on üks punktidest, millega ICC Eestigi tegeleb, pakkudes välisturule sisenemiseks partneriotsingu teenust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist osales klubiõhtul lisaks ministrile majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede, tänu kellele ei puudunud diskussioonist põnevad faktid. Toimunud kohtumist tema ja Liisa Oviiriga peame tugevaks alustalaks eduka koostöö jätkamisel. Nii kinnitas ministergi, et saadud teadmised ja jagatud ettepanekud on kasulikud tema edaspidises töös.

Klubihooaja avamisele, mis toimus ajaloolise hõnguga Neitsitorni Muuseumkohvikus, oli kogunenud 19 inimest. Järgmine Kella Kuue Klubi toimub juba 21. oktoobril!

.
Märtsikuu Kella Kuue Klubi külaliseks oli Eesti ajaloolane, diplomaat ja poliitik Mart Helme.

Mart Helme (65) on vaieldamatu erudiit, suurte teadmistega andekas analüütik. Tema ametite loetelu on pikk. Eluaegsele suursaadikutiitlile on tänaseks lisandunud riigikogu liikme ja parlamendipartei juhi staatus. Mart on mees nagu orkester – ühes inimeses on muusiku, kirjaniku, kõnemehe, analüütiku, diplomaadi võimed.
.
Targad inimesed oskavad lugeda „õigeid“ raamatuid. Meie külalise puhul oli üheks selliseks Georg Friedmani „Järgmised sada aastat“. Friedman on geopoliitilise teabe, analüüsi ja nõustamisega tegeleva erafirma Stratfor Global Intelligence asutaja (1996) ja direktor. Tema raamatust on saanud bestseller. Nii viitas ka meie klubikülaline õhtu jooksul korduvalt Friedmanile.
.
Üldist geopoliitilist olukorda analüüsides vaatles Helme üksikuid maid eraldi. Fakt on see, et siin Baltikumis oleme kindlasti ohutsoonis. Üllatav oli kuulda, et Leedu võib olla koht, kus Venemaa oma Baltikumi eskalatsiooni alustab. Ühelt poolt on Leedu president olnud väga terav Venemaa-vastastes väljaütlemistes. Seda Putin ei unusta. Teisalt on väga lihtne provotseerida intsidenti Venemaa ja Kaliningradi oblasti vaheliste (militaar)ešelonidega. Nagu juba järgmisel päeval (27.03) juhtuski.
.
USA on maailmas vaieldamatu hegemoon, kes püüab oma hegemooniat kasvatada. Putini Venemaa võitleb sellele vastu. Nii et tõsine gepoliitiline konflikt on sündmuste arengusse sisse kodeeritud ja meie oleme selle konflikti eesliinil. Friedmanile toetudes – USA hegemoonia kasvab, Venemaa lõpetab kolmandajärgulise riigina. Ent venelased on uhke rahvas, meie oleme liiga alandlikud, ütleb Helme.
.
Ajaloolasena on Mart Helme aastakümneid huvi tundnud Hiina ja Kaug-Ida vastu üldse. Ta jagab Friedmani arvamust, et Hiina arenguhüpe on pidurdunud ja Hiinast ei saa maailma hegemooni. Vaatamata oma võimsatele saavutustele, on Hiina lähema aastakümne vältel vastamisi mitmete keeruliste probleemidega, mis omakorda pidurdavad riigi edasist globaalset esiletõusu. Samas on Helme kindel, et Hiina uus tõusuhüpe tuleb tulevikus nii-kui-nii. Selle rahva ja kultuuri potentsiaal lihtsalt nõuab väljundit.
.
Väga huvitav oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tekkelugu. Initsiatiiv tuli Rahvaliidu viimaselt esimehelt Margo Miljandilt. Helmed vastasid: liitugem Eesti Rahvusliku Liikumisega (seda juhtis Martin Helme) ja võtkem erakonnale uus nimi. Detailidel peatumata nii läkski. Helme rõhutab, et vaatamata sellele, et liikmeskonnas on palju endise Rahvaliidu liikmeid, on tegemist täiesti uue erakonnaga. See ei ole mingil juhul äärmuspartei, see on konservatiivne ja rahvuslik erakond. „Ega mulle lühend „EKRE“ tegelikult ei meeldi“, lõpetab ta.
.
Partei programmist rääkides puudutas Helme käibemaksu alandamise ideed. Seda on piisavalt kritiseeritud. Rahulikult järele mõeldes on sellel siiski oma majandust ja ettevõtlust edendav iva sees.
.
Helme väitis, et meie riigijuhtidel ei ole kombeks kuulata teadlasi. Tegelikult oleme süvenevas stagnatsioonis alates Euroopa Liitu astumisest. Eesti maavarad tuleks võtta kasutsele. Meil on eksootiliste ja hinnaliste maavarade varud, mis vajavad uuringuid.
.
Teemasid oli palju ja vestlusring kestis kaua. Äärmuslikke, must-valgeid käsitlusi polnud, küll olid pooltoonid. See lubas paljusid nähtusi vaadata hoopis teise rakursi alt. Edasimõtlemiseks jätkus ainet küllaga.
.
Allakirjutanu juba soetas endale Mart Helme viimase raamatu „Poliitikast ja sõjast“ ja Georg Friedmani „Järgmised sada aastat“. Apollo müüb Friedmani suure soodustusega.
.
.
Tiit Tammemägi, klubiline

PS.: Klubiõhtu toimus Neitsitorni muuseumkohvikus ja lõppes optimistliku „ilmutusega“: Karu tahtis majja tungida ja murdis metsikult ukse kallal. See oli iga hetk sisselangemas. Viimasel hetkel karu taltus, pööras ringi ja läks metsa tagasi. Ainult sügavad küünejäljed jäid uksele mälestuseks.
.
.
Fotod: Martiina Made

.

.
Veebruarikuu Kella Kuue Klubi külaliseks oli ajakirjanik ja Eesti Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Neeme Raud. Õhtusöögil vesteldi nii Venemaa majanduse, poliitika ja meedia teemadel, kui ka kuulati huvitavaid seiku seal ajakirjanikuks olemisest.
.
Ajakirjanikutöö Moskvas on Neeme Raua sõnul praegu küll keeruline, kuid see-eest põnev: kunagi ei ole teada, millega järgmine päev üllatab. Hr Raua ülesanne ei ole kajastada ainult seda, mis toimub Kremlis, vaid tuua meieni pilti Venemaal toimuvast laiemalt. Ta rääkis, et püüab Moskva elu võimalikult mitmekülgselt kajastada, näidates seda suurt linna ja riiki poliitilise ning  kultuurilise poole pealt. Moskva piiridest välja Eesti korrespondent siiski väga ei satu, kuid näiteks 5. märtsi „Kapitalis“  tutvustab Raud Skolkovo innovatsioonilinna.
.
Moskva aga on Raua sõnul samasugune tuledesäras olev suurlinn nagu New Yorkki, kus ta ligi 20 aastat elas. Kui kesklinna tänavad tunduvad korrespondendile puhtad ja turvalised, siis äärelinna sattudes pidavat ettevaatlikum olema. Üheks Venemaa valukohaks, millest on vähe räägitud, on moslemitest sisserändajad. Keegi ei oska öelda, kui palju neid täpselt on ning see teeb kohalikke veelgi ärevamaks. Nii võib sageli ka Moskva metroosse, kus on välisajakirjanikel keelatud filmida, sisenemine kõhe olla.
.
Et aga pika Kella Kuue Klubi laua taga istusid Eesti ettevõtjad, oli oluline kuulda, et Venemaa ja sealsed ettevõtjad on Raua hinnangul huvitatud nii Eesti kui ka Euroopaga äri ajamisest. Eestit, eesotsas piirilinnaga Narva, peetakse seal siiski nii-öelda ukseks Euroopasse. Venemaa nooredki püüavad kasutada võimalust õppida Lääne ülikoolides. Vaadates Venemaad poliitilise olukorra vinklist, peaksime endale tõsisemalt teadvustama, milline on meie idanaaber.
.
Varasemalt on Neeme Raud teinud rahvusringhäälingu tele- ja raadioprogrammidele Ameerika Ühendriikidest kaastööd kokku 20 aasta vältel. Moskva korrespondendi ametisse astus Raud 2014. aasta augustis.
.
Põnevale õhtusöögile Neeme Rauaga, mis toimus põhjamaise köögiga restoranis Trofé, oli kogunenud 27 inimest. Varasemalt pole nii suurt arvu inimesi korraga Kella Kuue Klubi laua taga vestelnud. Üritus oli väljamüüdud.

.