Töötasu hüvitise taotlusi saab märtsikuu eest esitada 1. aprillist kuni 30. aprillini 2021 ja aprillikuu eest 1. maist kuni 31. maini 2021 ainult e-töötukassas

Töötasu hüvitist makstakse töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud.

Tööandja saab taotleda töötajatele töötasu hüvitist, kui:

• tema käive või tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 50 protsendi võrra võrreldes

– perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tuluga või
​- perioodi 2020. aasta juuli kuni 2020. aasta detsember kuu keskmise käibe või tuluga;

• tal ei ole töötajatele kokkulepitud mahus tööd anda (kohaldab töölepingu seaduse § 35) või ta on töötajate töötasu vähendanud (kohaldab töölepingu seaduse § 37);
• tema suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotlemise ajal puuduvad maksuvõlad või need on ajatatud.

Töötasu hüvitist makstakse 2021. aasta märtsi ja aprilli eest töötajatele:

• kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud ning
• kelle tööle asumise kuupäev hüvitist taotleva tööandja juures on hiljemalt 1. jaanuar 2021 ja töösuhe kestab.

Töötukassa maksab töötajale hüvitist ühes kuus 60% töötaja keskmisest ühe kuu töötasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot (bruto).

Toetusmeetmest loe lähemalt siit

See ei olnud nii plaanitud, aga ICC Eesti eilne hommikuklubi dr Popoviga toimus päeval, mil Eesti lukku läks. Esineja avasõnum: vaatamata osapoolte (rahvas, riik, meedikud) pingutustele oleme jõudnud katastroofiolukorda. Kevadel toimunu oli võrreldes tänasega siiski puhang.

Eestis olid olemas riskianalüüsid, aga tehtud tehnogeensetele mõjuritele. Oleme elanud pikka aega illusioonis, et keerulised ja rasked epideemiad lähevad meist mööda. Omaette probleem on infektsioonipalatite arv. Kokku neli nakkushaiguste kliinikut, neist suurim Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa kliinik 72 voodikohaga, millest mehitatud 55%. Lisaks Ida-Virumaal 10, Pärnus 20, Tartus 11 ja ongi kõik. Ei ole mõeldav, et hoiaksime igaks juhuks valmis 600-800 infektsioonipalati voodikohta.

Dr Popov jätkab:”Täna oleme jõudnud epideemia staadiumisse. Toimub nakatumise kontrollimatu levik, nakkuskolded on kontrolli alt väljas, kontaksete jälgimist enam ei suudeta teha. Kui positiivsete analüüside ööpäevane arv on jõudnud 2000-ni ja osakaal 20%, siis tegelik nakatunute arv on 6-7 korda suurem”

Slaididega illustreeritud sisuka esitluse käigus andis esineja ülevaate haiguse sümptomitest, kulust (tsütokiinide torm) ja tüsistustest, võrdles vaktsiine ja lõpetas esinemise soovitusega ettevõtjatele:

1. Rakendage nii palju kaugtööd kui vähegi võimalik, jätke inimesed koju.
2. Kui kaugtöö pole võimalik, kasutage maske. Vältimatu tihedama kontakti korral tuleks kasutada FFP2 ventiilita respiraatoreid
3. Õpetage maskide kandmist, paljast jagamisest ei piisa. Visiir pole kaitsevõimelt maskiga võrreldav!
4. Ettevõte vajab infektsioonikontrolliga tegelevat isikut. Küsige nõu Terviseametilt ja paluge infektsioonivoliniku külaskäiku
5. Kui on raha ja soovi tulge appi riigile, nt vaktsineerimispunktide loomisel ja täiendavate vaktsiinikoguste muretsemisel. Viimase osas dr Popov lisas, et ta ei tea, kas see ka praktiliselt võimalik on

Huvi ürituse vastu oli suur. Arkadi Popov ei petnud osalejate ootusi!

Kogu üritust saab järelvaadata siit:

Eile sai meie büroo uus asukoht uksesildid ja tinglikult võib ligi kuu kestnud kolimise lõppenuks lugeda. Kui koroona meid jälle liikuma laseb, on meid meid kerge leida.

Asume endiselt Tammsaare Ärihoone Krõõda (keskmine) torni teisel korrusel senisest kohast kaks ust paremale.
Seega aadress on endine
A. H. Tammsaare 47, Tallinn 11316
telefon: 6841252
e-mail: icc@icc-estonia.ee
koduleht: www.icc-estonia.ee

Ainus muutus – ilusat klassiruumi meil enam ei ole. Koroonaaeg ju.

Juba üle aasta on ICC aktiivselt osalenud võitluses Covid-19 pandeemiaga. Peasekretär John Dentoni eestvedamisel on tehtud tihedat koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO). Aktiivne on oldud probleeme märkama ja vastuabinõusid rakendama. Nüüd, mil vaktsiinid on valminud on uuteks probleemideks tarneraskused, vaktsineerimise korraldus, ebaterve vastuseis vaktsineerimisele ja kõigele lisaks riikide protektsionism vaktsiini tarnimisel. Juhtimaks avalikkuse tähelepanu probleemile andis John Denton intervjuu CNNile, kus ta selgitas, kui tähtis on vaktsiinide õiglane jaotamine.

ICC peakorter kutsub kogu ICC globaalset liikmeskonda aktiivselt osalema Covid-19 pandeemiavastases võitluses. Panustada saab iga ICC liige, alustades selgitustööst, piirangute järgimisest kuni materiaalse või praktilise abini tarneprobleemide lahendamisel.

ICC üleilmse vaktsiinikampaania raames kogunes eile (Teamsis)  ICC 90 rahvuskomitee juhti. ICC Eestit esindas volikogu esimees Tiit Tammemägi.

Globaalselt on süvenemas trend, kus rikkad riigid on varunud kokku suurtes kogustes vaktsiine, jättes arengumaad ilma. Unustatud on, et viirused ei tunne riigipiire ja võttes arvesse hiljutisi uudiseid viiruse erinevate tüvede kohta, mis mõjutavad vaktsiinide efektiivsust, on selge, et me ei saa sellele terviseprobleemile läheneda riikide ja rahvuste keskselt, vaid vaja on rahvusvahelist koostööd ja vastutust.

WHO peadirektori vanemnõunik Dr. Bruce Aylward tutvustas rahvusvahellist koostööprojekti ACT-Accelerator (Access to COVID Tools Accelerator)  Selle koostööprojekti eesmärgiks on kindlustada Covid-19 testimise, diagnostika, ravimite ja vaktsiini kiire kättesaadavus üleilmselt. Süvenev rahvuslik vaktsiiniprotektsionism on vastuolus ACT-A eesmärkidega.

ICC teadusfondi värske uuring hoiatab, et kui arenenud riigid ei suuda tagada vaktsiini kättesaadavust arenguriikides ootab maailmamajandust kahju vähemalt 9,2 triljonit USD.

Sellelt taustalt on ICC, Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (ITUC) ja ühendus Maailmakodanik (World Citizen) kirjutanud ühispöördumise kõigile valitsustele:

“Now is the time for all leaders to honour and realise our shared commitment to leave no-one behind in this crisis. Right now, we consider that a critical way of achieving that is by working to ensure that all countries and populations have early, affordable and equitable access to the new vaccines, therapeutics and diagnostics made possible by ACT-A.”

Kohtumise lõpetuseks kutsus John Denton kõiki liikmeid osalema võimaluste piires Covid-19 vastases võitluses.

ICC Eesti pühendab küsimusele järgmise hommikulubi. Esinema on kutsutud Dr Arkadi Popov

Hoidkem tervist!

ICC Eesti hindab kõrgelt Eesti Töötukassa toetustegevust nii üksikisiku kui ettevõtte tasandil. Eile toimunud veebinaril tutvustati uusi võimalusi töötajate koolitamiseks.

Meie üks tähtsamaid ülesandeid on väliskaubanduses osalejate informeerimine, sellest tulenevalt teavitame, et on avanenud uued võimalused tööandjatele Eesti Töötukassa kaudu koolitustoetust taotleda. 

Koolitustoestust on võimalik taotleda järgmistel juhtudel

• Koolitustoetus töötajate värbamiseks
• Koolitustoetus muutuste olukorras
• Koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse arendamiseks
• Koolitustoetus töötaja informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks

Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul üle kõikide toetusvõimaluste (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele oskuse ja IKT alaste oskuste arendamine). 

Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale

• koolituskulu
• koolitusel osalemisega seotud sõidukulu, kui koolitus toimub väljaspool Eestit
• makstakse toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal.

Kulude kogusummast hüvitatakse üldjuhul kuni 80%, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta.  

Nii ICC kui ka ICC Eesti eesmärgiks on väliskaubanduses tegutsejate professionaalsete oskuste edendamine. Oleme valmis abistama oma liikmesfirmasid Eesti Töötukassa koolitustoetuste taotlemisel.

Vaata allpool Eesti Töötukassa 21.01.2021 toimunud veebinari koolitustoetustest.

Incoterms® 2020 on käigus olnud aasta. Pühendasime sellele alanud aasta esimese hommikuklubi.
Tiit Tammemägi, alias Doctor Incoterms Estonia 🙂 rääkis Incotermsi erilisest rollist müügitehingus aga ka tarnetes üldse.
Ta juhtis tähelepanu, et levinud arvamus sellest, et uus versioon midagi ei muutnud on ekslik. Olulisi muudatusi on mitmeid, need tuleb omandada ja tehingutes kasutusele võtta, sest Incoterms on väga tõhus tööriist ainult nende käes, kes seda tunnevad.
Tiit peatus eraldi ostja probleemidel. Incoterms on ostja kahjuks tugevalt kaldu, ent teadlikul ostjal on võimalik ennast kaitsta.

Millest täpsemalt räägiti, kuula/vaata salvestisest.

Meie veebikohtumiste esinejate nimekiri on olnud imetlusväärne.
Varasemates hommikuklubides on sõna saanud:
Erik Keerberg (Ouman Estonia OÜ), Rein Raudsepp (Saare Golf OÜ), Valdis Noppel (Saaremaa Piimatööstuse AS), Peeter Pärtel (Kliko OÜ), Ivo Rull,  Toomas Osvet (Antero OÜ), Ksenia Moskvina (Viru Keemia Grupp AS), Raivo Vasnu (NPM Silmet OÜ), Leon Glikman (Glikman Alvin Advokaadibüroo OÜ), Silvi Langus (Taarapõllu talu OÜ) , Peter- Johan Nyberg (Golfer OÜ),  Mait Nevalainen, Ivika Uusmaa ja Lasse Liukkonen (Dewdrops Group/Tarmo Group Limited OÜ), Jaanus Truu (Fleet Complete Eesti OÜ)

Viiendat aastat järjest korraldab Mind the Bridge Foundation’i poolt juhitud Euroopa komisjoni Euroopa idufirmade partnerlus (Startup Europe Partnership- SEP) populaarset üritust „Corporate Startup Stars‟. Selle raames valivad idufirmad välja kõige innovaatilisemad korporatsioonid. Tänavu kaasati protsessi ka ICC ja üritus muutus üleilmseks.
15. detsembril toimunud auhinnatseremoonial tõusid poodiumile Masterdcard, Boch ja British Petrolium. Top 25 Corporate Startup Stars’i hulka kuulus ka ABB kontsern, mida Eestis esindab meie liikmesfirma ABB AS. Palju õnne! Esindada ühte maailma innovaatilisemat, idufirmade poolt kõrgelt hinnatud korporatsiooni tähendab olla ka ise innovaatiline ja uuendusmeelne ettevõte.

„Edulugude tutvustamine ja oma klassi parimate jõupingutuste tunnustamine nende auhindade kaudu aitab kaasa idufirmade kasvule ja koostööle kogu maailmas“, ütles John Denton, Rahvusvahelise Kaubanduskoja peasekretär.

Loe lähemalt siit

Ettevõtted, kellel toimub kaubavahetus Ühendkuningriigi ettevõtetega või kes müüvad kaupu ÜK eraisikutele, ootavad ootavad ees muudatused käibemaksu osas.
Tutvustamaks Brexitiga kaasnevaid muudatusi käibemaksureeglites, pühendasime teise ICC Eesti ja EMTA ühisseminari käibemaksu teemale. Koolitajaks oli EMTA maksude osakonna peaspetsialist Ain Ulmre.

Seminaril käsitleti:

• Käibemaksuga maksustamine ja KMD täitmine kaubatehingute puhul Ühendkuningriigi firmadega
• Ühendkuningriigis tasutud käibemaksu tagastamise taotlemine
• Põhja-Iirimaale kehtestatud erandid
• Käibemaksuga maksustamine ja KMD täitmine Ühendkuningriigi firmadele teenuste osutamisel ja nendelt teenuste saamisel

Sellest, millest lähemalt juttu tuli, saate vaadata ühisseminari salvestisest allpool.

Neli põlvkonda. Vasakul seisavad Anti, Einike, Herty, istuvad Raigo ja Sebastian, paremal seisavad Anete ja Siimeon Elias. See on vaid väike osa kogu perest. Foto: Rauno Volmar

Raigo Tammo on ICC Eesti volikogu aseesimees, Estanc AS ICC Eesti kuldliige. Tammer OÜ – ICC Eesti liige ja Anti Tammo selle juht.
Reedel (13.11) ilmus Delfi Ärilehes Tanel Saarmanni sulest artikkel, mida tasub kindlasti lugeda. 
ICC Eesti on uhke oma liikmete üle. 

Loe lähemalt PEREETTEVÕTTED Tammode pere allkirjastas harta – ärileht.ee

Üleilmsete väärtustahelate tulevik on ICC virtuaalse ürituse nimi, mis eile algas. See on ICC egiidi all toimuv veebinaride nädal, mida viib läbi ICC Eesti sõsarorganisatsioon ICC UK.
Alates esmaspäevast (19.10.20) kuni reedeni toimub iga päev kaks reaalajas veebinari algusega kell 11:00 ja 16:00 (Eesti aja järgi), kestvusega kuni poolteist tundi.

5 päeva jooksul toimub 10 veebinari, igal päeval on oma teema. Esinejateks 40+ rahvusvahelist kõnelejat, kes pakuvad praktilisi teadmisi sellest, kuidas globaalsete väärtusahelate toel kriisist paremini taastuda.

• ICC Eesti liikmesfirmadele on üritus tasuta, (mitteliikmetele 50£ veebinari kohta).
• Ürituste sari on küll alanud, kuid veebinaridega on võimalik jooksvalt liituda.
• Esimesel päeval oli üle 300 osaleja.

Registreerumise ja ajakava koos esinejatega leiad siit

Eilne Incoterms 2020 baaskursus pidi algselt toimuma nagu tavaliselt – kontaktkoolitusena auditooriumis. Ent Kaia Oks ja Janika Sütt Solis Biodyne OÜst  Tartus teatasid, et soovivad kindlasti osaleda, aga saavad seda teha ainult interneti teel.

Ei ole ju probleem üks koolitus videosilla abil üle kanda. Ent praktika on näidanud, et veebinari pikkus ei tohiks ületada 4(5) akadeemilist tundi,  sest pikemate koolituste puhul kuulajad lihtsalt tüdinevad. Seega kliendi soovi rahuldamiseks tuli teha spetsiaalseid ettevalmistusi. Tehnika osas oli asi lihtne. Üllar Pauklin Datel AS-st soovitas kompakset videokonverentsi seadet Konftel C20Ego. Lihtne, aga unikaalne seade tõstmaks videokonverentis audiovisuaalset kvaliteeti. Rohkem tegemist oli koolitusmaterjali ettevalmistamisega. Vaja oli suurendada koolituse interaktiivsust. Lisaks lektorile oli vaja ka operaatorit. 

Ettevalmistused tehtud selgus, et distantsõpet eelistas enamik osalistest. Kaugeim Sillamäelt (NPM Silmet AS), aga ka Tallinnast (Liviko AS)

Esimene hübriidkoolitus on tehtud. Rahule jäid nii auditooriumis kui internetis õppinud. Päev oli pingeline, aga kõik pidasid vastu. Kindlasti on arenguruumi, aga asi väärib juurutamist.

Hübriidkoolitusena teeme nii venekeelse Incoterms 2020 baaskoolituse 30. oktoobril ning eestikeelse 19. novembril.

Uuele Incotermsi tootele – erikoolitus ostjale 12. novembril  on esimesed registreerunud juba valinud  distantsosalemise. 

Koroonaeelsete plaanide järgi oleks ICC Eesti äridelegatsioon sõitnud oktoobri alguses Kasahstani. Sõitu seekord ei tule. Küll toimus täna ICC Eesti büroos kohtumine Tallinas resideeruva Kasahstani suursaadiku Nurlan Seitimoviga. Ürituse algatajaks oli Heiti Mäemees, Eesti suursaadik Kasahstanis. Nur-Sultanis resideeruv Heiti Mäemees on ühtlasi Eesti suursaadikuks Kirgiisi Vabariigis, Tadžikistanis ja Türmkmenistanis.

ICC Eesti volikogu esimees Tiit Tammemägi andis ülevaate rahvusvahelise äri juhtorganisatsioni ICC ja selle Eesti rahvuskomitee ICC Eesti tegevusest. Muu hulgas ka kavandatud Kasahstani visiidist.  Lepiti kokku, et äridelegatsioon Kasahstani korraldatakse niipea, kui Covid-19 pandeemia laseb seda teha. Aga enne sõitu korraldatakse Tallinnas Eesti-Kasahstani ärifoorum.

Eelmine Kasahstani Eesti suursaadik resideerus Helsingis. Kasahstani presidendi 2019 a dekreediga laiendati riigi esindatust  Euroopa Liidus. Lisaks Tallinnale loodi saatkonnad  Bratislavas,  Belgradis, Lissabonis, Riias, Sofias.

Kohtumisel osalesid Marius Kutateladze (GoSwift), Raul Uus, kes juhib loodavat Balti – Kesk-Aasia Kaubanduskoda ja Jaan Hein (DefSecIntel Solutions). Jaan Hein on staažikas diplomaat, olnud Eesti suursaadikuks Kasahstanis, Ukrainas, Gruusias, Tadžikistanis ja mujal. Nii et kolm suursaadikut ICC Eesti büroos.

Asjalik kohtumine oli osavõtjate ühine arvamus

Täna, 27. augusti hommikul sajab Tallinnas paduvihma. See on nagu hüüumärk õnnestunud Hiiumaa ettevõtlusreisile, kust eile hilisõhtul saabuti. Kaks päikeselist päeva ja hulk positiivseid muljeid lisaks.
Ettevõtlusreisid Eestis on ICC Eesti pikaajaline ettevõtmine, kust osavõtjad on reeglina naasnud kõrgendatud meeleolus – Eestis on igal pool andekaid ja ettevõtlikkke inimesi, kelle tegevus väärib täit tunnustust. Hiiumaa ei olnud erand, pigem vastupidi – saar, selle inimesed ja nende tegemised jätsid eriti tugeva mulje.
Reisikava oli tõeliselt raske koostada, sest Hiiumaa ettevõtluses jätkub tutvumisväärset mitmeks -setmeks ajaks, rääkimata kultuuri- ja loodusobjektidest, millest ei saa kinnisilmi mööda sõita. Ent Ilmi Aksli, Hiiumaa Arenduskeskuse investor-konsultant koostas kava, mis haaras suurt ja väikest, uut ja vana ning kõike kaunist pealekauba.

Hiiumaa algas juba Rohukülast. Vastu oli tulnud Liina Siniveer, vallavalitsuse PR juht, et ülesõidu-aega ära kasutades esimene tutvustus ära teha. Kui Hiiumaal on suveti rahvarohke, siis tänavune tung on olnud eriti suur. Talveks kahaneb rahvaarv 6000 peale. Tundub, et koroonaaeg on aastaringseid elanikke 100 pere ringis juurde toonud.

Heltermaa sadam. Loomulikult Vanamees ja Kits. Ilus tervitus tulijaile ja põnev lugu sellest, kuidas Kambja mailt pärit vesiihiidlane Tõnu Otsasson ühest vanast Hiiu loost vahva tava tegi ning kuidas Aivar Simson alias Seaküla Simson selle pronksi valas.

Kogupere Elamuskeskus Tuuletorn Käina külje all. Juhataja Kristiina Halla tutvustamas. Tõesti elamuskeskus! Hiiumaale minnes tuleb kindlasti vaatama minna ja külastuseks läheb pool päeva ära. Maitsva lõuna saab kohvikust Ruudi ja kui julgust jätkub, siis on Baltimaade kõrgeim sise-ronimissein ka proovida. Pange tähele, Hiiumaalt hakkab Jaan Roosele köielkäimises kolleege tulema.

Samas , Tuuletorni naabruses on Dagöplast AS, tuntud biolagunevate kilede ja -toodete valmistaja. Peale ringkäiku tootmises võeti istet juhataja Kulvo Pendra kabinetis ja järgnes huvitav arutelu jäätmetest, plastikreostusest ja biolagunevatest kiledest. 

Dagöplasti moodsa tehnoloogia juurest keerati ajaratas 120 aastat tagasi. Hiiu Vill Vaemlas. Juhataja Mihkel Valdma oli ise masinate taga ja näitas, kuidas Hiiu lambavillast lõng sai. Näha sai ka kenasid valmiskudumeid. Sajanditagune villaliin ei olnud mingi turismilõks vaid reaalselt töötav tootmisliin. See on hea näide sellest, et ettevõtluses saab edukalt ära kasutada ka vana klassikat.

Orjaku Külaselts ja Sadam. Tegelikult on need kaks eri isikut, aga tegutsevad tihedas koostöös. Stiilne puitkonstruktsioonis külamaja asub suisa sadamas. Võeti istet, nauditi vaadet sadama akvatooriumile ja kuulati külaseltsi juhatuse liiget Margit Käärameest ning SA Hiiumaa Sadamad juhatajat Liina Härmi. Väga õpetlik lugu kohalikust initsiatiivist, koostööst ja projektirahastusest.

Öömajale Kassari puhkekeskuses. Moodne maja, meeldiv sisekujundus, mõnusad toad. Puhkekeskus on üks Mainegrupp OÜ majutus- ja toitlustusettevõtmistest Hiiumaal. Firma juht Sander Kopli jagas oma lugu õhtusöögil. Ta alustas oma ettevõtlusega mandril, aga kodusaare (Kassari) kutse tõi mehe Hiiumaale tagasi.

Päikeseloojang Kassari Sääretirbil lõpetas muljeterohke päeva.

Teine päev. Päev tuleb tihe. Juba 7:55 ootab Lemmena Mesindustalu tegevjuht Viive-Kai Rebane külalisi meetalu väravas. Isa Jüri tõi oma mesinikuoskused Hiiumaale 50 aastat tagasi. Inglismaal aretatud Buckfasti mesilased on sõbralikud sellid ja toodavad Hiiumaa toormest väärtuslikku mett.

Peatus Kalju Reiteli Leigeri kuju juures Sääretirbi teel ja edasi läbi Emmaste Sõru sadamasse. Siit käib Saarte Liinide parvlaev Triigi sadamasse Saaremaal.
SA Hiiu Maakonna Hooldekodu Tohvri. Sisse ei lähe, koroona ju. Juhataja Pirje Lehtmaa võtab külalised territooriumil vastu. Ta on mandrilt tulnud, juhuse tahtel Tohvrisse ametisse sattunud. Energiline ja optimistlik. Nagu juba reegliks saanud jätab ka Tohvri hooldekeskus ja selle juhataja väga hea mulje. 

Suund Kõpu poolsaarele, Kalana sadamasse. Siin, Kõpu poolsaare tipus on Ristna neemed oma kaunite randadega, Paap Kõlari Surfiparadiis ja Hõbekala, stiilne majutuskoht metsa all. Perenaine Kätlin Kiisk räägib, kuidas koos kaasaga sai Hiiumaale tuldud, Kalanas kohvikut pidama hakatud ning 2017 aastal puhkemaja käiku lastud. Ilus koht, tasub meelde jätta ja tagasi tulla.

Edasi Hirmuste poole. Buss keerab taluteele. Kõrge kuusemets taandub ja keset metsa avaneb avar taluõu. Õuel peremees ja perenaine. „See on ju Erkki-Sven Tüür!“ hüüab keegi bussis. Ongi, tegemist on korraldajate üllatuskülastusega, mida osavõtjad ei teadnud. Oleme jõudnud Tõrvaahju tallu, Tüüride pere Hiiumaa kodu- ja töökohta.

Maestro kutsub kaasa. „See on minu töölemineku tee.“ Minna on oma 300 m majani metsaservas. „Siin on minu stuudio, ma näen, et arhitekt Anu Tammemägi, kes selle maja projekteeris on ka teie hulgas.“ Kõrge viillae ja puitvoodriga ruum meenutab väikest kaasaegset maakirikut. Siin on Erkki-Sveni töölaud arvutitega, tiibklaver, trummikomplekt. Avaratest akendest vaade välule ja seda piiravale kõrgele metsale. Selles ruumis sünnivad maestro maailmakuulsad helitööd, siit suhtleb ta maailmaga. Tegelikult on Erkki-Sven peale kõige muu ka kaugtöö pioneer Eestis. Ammu-ammu enne koroonaaega on ta siit interneti abil teinud oma tööd, mis on talle maailmakuulsuse toonud. Siiski, ta pole sellest ruumist, Kõpu poolsaare põlismetsas, seni veel mõne oma teose maailmaesiettekandel virtuaalselt osalenud. „Aga see pole sugugi võimatu“ kinnitab Erkki-Sven Tüür.

Tee viib edasi Kõpu tuletorni. Ent äsjase üllatuskülastuse muljeid jagatakse innukalt. Kohtuda maailmakuulsa heliloojaga tema loomeköögis – seda ei juhtu iga päev. Näe, Hiiumaal juhtub!

Kaunis ilm laseb Kõpu tuletornist kaugele vaadata. Aeg ei anna asu, edasi Kärdla suunas.

COOP Hiiumaa ja Hiiumaa Köök ja Pagar. Vastuvõtjaks Kaja Antons, Hiiumaa Tarbijate Ühistu juhataja. Külalistele pakutakse degusteerimislõunat Köök ja Pagar toodetest. Kaja Antons annab ülevaate Hiiumaa suurima jaekaubandusketi ja selle tütarettevõtte Köök ja Pagar tegemistest, aga ka COOP Eesti Keskühistust, COOP brändi kasutuselevõtust ja selle positiivsest mõjust ühistu rahvusvahelisele tegevusele. Eraldi käsitlemist leidis Hiiumaa Köök ja Pagar uus brändidisain, mis sai kuldauhinna ADC Eesti 2019 disainikonkursil. Oli väga informatiivne kohtumine, sest ega põlised linnamehed COOP-st liiga palju ei tea.

M ja P Nurst AS – Hiiumaa suurim tootmisettevõte. Nõukogu esimees Mati Nurs räägib perefirma tekkeloost ja juhuslikust kohtumisest, millest kõik alguse sai. Alustati pereringis, praegu on töötajaid kaks ja pool sada, toodanguks survevalu plasttooted, elektimaterjalid, kaabliköidikud ja elektroonika-seadmete koostamine. Nomenklatuur on pikk aga kordades arvukam on koostematerjalide ja detailide nimekiri. See nõuab tasemel varude- ja kogu tootmise juhtimist. Saareline asukoht lisab tarneprobleeme. Nii toorme- kui valmistoodangu tarnekindluse tagamiseks on loodud oma logistikaüksus, kus kolm rekkat on pidevalt rakkes.
Firma tegevjuhtimine on läinud isalt pojale. Agur Nurs tegi külalistele ringkäigu tootmises ja vastas arvukatele küsimustele. Tehases valitses kord ja puhtus. Jätkuvat edu soovisid külalised.

Hiiumaa Ametikool ja Suuremõisa loss. Tööpäev oli lõppenud, ent ametikooli direktor Ivo Eesmaa ja arendusjuht Signe Leidt ootasid tulijaid lossitrepil. Ametikool töötab Hiiumaa ettevõtluse vajadusi silmas pidades. Siin valmistatakse ette plastitöötluse seadistajaid, väikesadama spetsialiste, palkmaja ehitajaid, ehitiste restauraatoreid, floriste, maastikuehitajaid jt.
Suuremõisa lossis, kus ametikool pesitseb on palju restaureeritud. Tasub kindlasti tagasi tulla, õppima või vähemalt lossi ja parki vaatama.

Kokkuvõttes täitis ICC Eesti ettevõtlusreis oma eesmärgi. Nähti kaunist saart, kohati ettevõtlikke ja külalislahkeid hiidlasi, innustati vastuvõtjaid ja saadi ise innustust segasel koroonaajal hakkama saamiseks.
ICC Eestil seni Hiiumaal liikmeid pole. Küll on olemas kompetens Hiiumaa välisäris osalevate ettevõtete toetamiseks. Eelkõige nõustamises tehingu- ja tarneküsimustes.
ICC Eesti jätkab ettevõtlusreiside korraldamist. Järgmine on juba 14. -15. septembril Saaremaale.

Hiiumaa ettevõtlusreisi galerii