Märtsikuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli erukindral ja riigikogu liige Ants Laaneots, kes tegi põhjaliku ettekande Lähis-Ida isalamiriikide konflikti keerulisest taustast. Ühtlasi said vastuse küsimused, mis puudutasid teisigi aktuaalseid teemasid, nagu Venemaa ambitsioonid või Eesti julgeolek.
Klubiõhtul räägitud Lähis-Ida teemade põhjalikuma ülevaate saamiseks soovitame tutvuda külalisesineja varasemate artiklitega:
- Islami kahe suurima omavahel konkureeriva haru, sunniitluse ja šiiitluse, tekke ning järgnenud sisekonfliktide ajaloost on Ants Laaneots mõni aeg tagasi kirjutanud Postimehes. Artiklis on kirjeldatud, millest ja miks on moslemitevaheline konflikt Lähis-Idas arenenud. Lugege 8. veebruaril 2016 Postimehes ilmunud lugu SIIT.
- Hästi seletatud kokkuvõte Islamiriigist kui maailma suurimast ja rikkaimast terroristlikust organisatsioonist on Ants Laaneotsa sulest ilmunud samuti Postimehes. Islamiriik tegutseb peamiselt Süüria idaosa ja Iraagi põhjaosa territooriumil ning püüab toimida nagu korralik riik, tegeledes finantsidega, osaledes massimeedias ning luues sidemed erinevate riiklike ja mitteriiklike struktuuridega. 23. jaanuaril 2016 avaldatud artikli leiate SIIT.
Sõjakeeriseid kirjeldav klubiõhtu toimus seekord Neitsitorni muuseumkohviku Rüütlikorrusel. Järgmine kord koguneb Kella Kuue Klubi kolmapäeval, 20. aprillil, mil külalisesinejaks on õiguskantsler Ülle Madise.



Oleme tähele pannud, et kui väliskaubanduses osaleva ettevõtte juht valdab Incotermsi teemat, siis ka sama firma spetsialistid on tasemel. Seepärast alustame Incotermsi veebiseminaride sarja just tippjuhile mõeldud koolitusega.
Äripäeva toimetus märkis oma 29. veebruari väljaandes tegijaks Harju Elektri juhataja Andres Allikmäe, kelle juhtimisel teenis ettevõte mullu aegade suurima müügitulu ja ärikasumi. Harju Elektri 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 60,7 miljonit eurot, mis on 10,1 miljonit eurot ehk 19,9% rohkem kui 2014. aastal. 2015. aasta konsolideeritud puhaskasum oli 3,2 miljonit, aasta varem oli see 9,8 miljonit eurot.














vandeadvokaat ja partner Leon Glikman juhib tänases Eesti Päevalehes tähelepanu tõsiasjale, et pole õigusnormi, mis kohustaks Eestit Euroopa Liidu ümberasumisprogrammiga põgenikke vastu võtma. „Veel pole hilja oma suveräänsust õiguslike vahenditega kaitsta, lootes, et nii mõnigi EL-i liige võtab meist eeskuju,“ kirjutab Glikman. Ta viitab põhiseaduse § 56 p 2, mille järgi teostab rahvas kõrgeimat võimu rahvahääletusega, ning § 105 kohaselt on riigikogul õigus panna oluline riigielu küsimus rahvahääletusele. Eesti Päevalehes ilmunud artiklit saate lugeda 
kuidas meilipostkastidesse tunginud küberpettur üritas ICC Eesti liikmesfirmalt AS Samelin suurt summat välja petta ning kuidas firmajuht Leida Kikka ja tema Norra äripartner rünnaku tõrjusid. Äripäevas ilmunud artiklit saate lugeda 

