ICC Eesti - Rahvusvaheline Kaubanduskoda

  • Avaleht
  • Uudised
  • Liikmed
    • ICC Eesti liikmebaas
    • Liikmete pakkumised
    • Astu ICC Eesti liikmeks!
  • Kalender
  • ICC Eesti
    • Tegevused
    • Publikatsioonid
    • Arvamus
    • Viidad
  • ICC WBO
    • Digiraamatukogu
    • Juhendid ja väljaanded
    • Videod
  • Kontakt
  • Liitu meililistiga
  • Oskusteave
    • Incoterms® 2020
    • Abimaterjalid
  • Projektid
  • English
  • Eesti

Advokaadibüroo GLIKMAN ALVINi kõrge rahvusvaheline tunnustus

12.04.2017

Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC Eesti õnnitleb liikmesfirmat GLIKMAN ALVIN advokaadibüroodele antava kõrgeima hinnangu eest!

Chambers Global Guide 2017 märgib äsja avaldatud reitingus, et advokaadibüroo GLIKMAN ALVIN on pälvinud taas esimese järgu tunnustuse vaidluste lahendamise valdkonnas. Eraldi rõhutatakse büroo pikaajalist ulatuslikku kogemust ühingu- ja äriõiguses ning seda on kõrgelt hinnatud ka ametnike kriminaal- ja halduskohtuvaidlustes.

Chambers Global tõstab esile, et GLIKMAN ALVIN nõustab silmapaistvaid kliente keerukates projektides. Samuti märgitakse ära advokaadibüroo rikkalik kogemus arbitraaživaidlustes. Leon Glikman saavutas personaalselt esimese järgu tunnustuse. Lisaks on kõrgelt hinnatud ka partnereid Ain Alvinit ja Paul Kerest.
Chambers Global Guide reastab igal aastal juhtivad õiguspraktikud ja ­bürood rohkem kui 190 riigist kogu maailmast. Seejuures on hinnangu kujunemisel oluline roll klientide tagasisidel.

Lisateavet leiate Chambers Globali kodulehelt.

 

 

 

Itaalia – Siin nad võitlesid!

06.04.2017

5. maist kuni 11. juunini on Tallinna Fotomuuseumis üleval ICC Eesti Itaalia partneri Alessio Franconi* omapärane ja silmaringi avardav fotonäitus. Näituse maaletooja on ICC liikmesfirma International Trade Services OÜ.

“Siin nad võitlesid! 1915 – 1918 Esimene maailmasõda Alpides.” Fotonäitusel saab näha läbilõiget Itaalia-Austria-Ungari sõjarindest Esimeses maailmasõjas – Sloveeniast Lombardia maakonnani Itaalias. 650 kilomeetrit sõjategevust iga ilmastikuoluga, suvel ja talvel, peapööritust tekitavates kõrgustes alates 600  kuni 3800 meetrini. Tallinna näitusel on 40 must-valget pilti Alessio Franconi mitmeaastasest projektist. Fotodest kumab eurooplastevahelist vendluse vaimu ja meenutusi Euroopa Liidule eelnenud ajast. Näitust on eksponeeritud korduvalt Itaalias ning nüüd on see ringreisil mujal Euroopas.

Näituse avamine toimub 5. mail kell 17.00 Fotomuuseumis, Raekoja 4/6. Kohal on autor, kes räägib fotode tegemisest ja näituse valmimisest.
I maailmasõjast ja eestlaste seostest sellega nii kodumaal kui kaugemal kõneleb ajaloolane Hanno Ojalo.

Näituse avamisele järgnevas 5. mai Kella Kuue Klubis on külas ka Itaalia suursaadik Filippo Formica.

* Alessio Franconi on ICC koostööpartner ja esindaja Itaalias. Ta on hariduselt jurist, aga praktikalt ärinõustaja, omades kogemusi Itaalia ja Hispaania turgudelt.

ParmeTrans 20!

24.03.2017

25. märtsil saab 20 aastaseks ICC liige Parme Trans OÜ

Eesti üks staažikaim rahvusvaheline autovedaja Parme Trans OÜ alustas 20 aastat tagasi 12 veokiga Meoni Parseki nime all. Tänaseks on tõustud üheks suuremaks eesti kapitalil rajatud veofirmaks, kus töötab üle 140 autojuhi. Ettevõttes on loodud noorte autojuhtide koolitusprogramm ja rakendatud mitmeid tehnolloogilisi uuendusi, vt SIIT

Rahvusvahelist autovedu ja sellega kaasnevaid teenuseid pakutakse Lääne-Europas, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal.

ICC Eesti õnnitleb ja soovib jätkuvat edu edaspidiseks

Vitali Šehovtsov,  Juri Šiškin, Juri Šehovtsov
Foto: ParmeTrans /Gorodenkoff

Linnar Viik Kella Kuue Klubis

16.03.2017

Märtsikuise KKK külaliseks oli IT-visionäär ja –guru Linnar Viik. Ta selgitas laiemalt tundmata otsustusprotsesside tagamaid ja viise kuidas e-Eesti jõudis siia, kus me praegu oleme ning millised on meie edasised võimalused pöörase kiirusega kihutavas e-maailmas.

IT- arengu tsükkel kestab 2,5 – 3 aastat, seega ei tohiks ükski selle valdkonna juurutamine kesta üle kolme kuu – muidu on  (lõpuks) juba selle elutsüklist liiga vähe järgi jäänud. Endale tuleb tunnistada, ja vastavalt ka käituda „no legacy“ põhimõttel. Olemaks mõistlik ja jätkusuutlik, tuleb ja tark- ja riistvara, sh tootmisotstarbeline, välja vahetada ülimalt 8-10 aasta jooksul.

Eesti mure on „mugavustsoonis“ viibimine – muutuste edasilükkamine või vältimine ja seda nii riigi kui sisseharjunud ettevõtluse tasemel. Innovatsioon sünnib ja areneb siiski nutikates ettevõtetetes. Näiteks võib prügifirma teha koostööd kullerteenusega, et sõidu mõlemad „otsad“ oleksid kasu(m)likud. Tavanditeenuse osutamine netipoe kaudu on diskreetsem ja kaasavam kui niigi raskel ajal „surnumatja“ juurde minemine jne.

e- Eesti arenguhüppeks on vaja „paralleeluniversumi kooli“, kus 12-17 aastased õpetavad teisi omaealisi. Vaid nii saame taas lisa oma 25%lt 5le % kahanenud inseneriala omandada soovijate hulgale. Need vähesed noored insenerid toovad sellegipoolest  iduettevõtete läbi Eestisse aastas u 100 M€ erainvesteeringuid, ent ülikoolid u 100 x vähem.

Üldistest trendidest maailmas:

  • Toimub kahekiiruseline areng: tavaehitused, -masinad ja –asjad vs ITga seotu. Mõlemaid pidurdab inimeste soovimatus muutusteks. Sellepärast ja sellegipoolest väheneb pidevalt inimeste hulk, kes on suutelised olemasolevat ja tulevat tehnoloogiat haldama.
  • Isesõitvad ja omavahel kommunikeeruvad sõidukid vähendavad sõiduaega linnades u 50% võrra.
  • Andmemassiivid koonduvad ja neid kasutatakse edukalt ja kasumlikult kolmes-neljas eraettevõttes -Google, Amazon, IBM, Facebook poolt, USA on riigina alles viies.
1711-01
1711-02
1711-03
1711-04
1711-05
1711-06
1711-07

1. märtsist muutusid ICC arbitraažireeglid

28.02.2017

1. märtsist muutusid Rahvusvahelise Kaubanduskoja vahekohtu reeglid. Rahvusvahelise Kaubanduskoja ehk ICC vahekohus on maailma tunnustatuim ja enim vaidlusi lahendav vahekohtuinstitutsioon. Hakkas kehtima ICC vahekohtu reeglite uus versioon, mis näeb väiksemate vaidluste lahendamiseks ette kiirema ja lihtsama korra.

ICC vahekohtu reeglite mõttes loetakse vaidluseks, mis automaatselt peaks lahendatama kiirmenetluses, kõiki vaidlusi, milles nõudesumma ei ületa 2 miljonit Ameerika dollarit. Poolte kokkuleppel võib kiirmenetlust kohaldada ka suurematele nõuetele.

Kiirendatud menetluses võib ICC kohus määrata, et vaidluse lahendab üks vahekohtunik ka juhul, kui pooltevahelises vahekohtukokkuleppes oli ette nähtud kolmeliikmeline vahekohus. Kiirmenetluses võidakse piirata poolte esitatavate seisukohtade arvu ja ulatust, samuti võimalust nõuda dokumente välja teiselt poolelt.

Selline kiirendatud menetlus annab võimaluse lahendada vaidluse lühema aja jooksul. Ühtlasi on väiksemad ka kulud – seda nii vahekohtunike tasude kui tõenäoliselt ka advokaadikulude osas.

Eesti tingimustes ei ole 2 miljonit dollarit sugugi mitte väike summa. Kui pooltele ei ole vastuvõetav, et nendevahelised vaidlused lähevad lihtsustatud menetlusse, võivad nad vahekohtukokkuleppes ette näha, et kiirendatud menetluse reeglid nendevahelisele lepingule ei kohaldu. Seda tuleb silmas pidada juba lepingut sõlmides, et lisada asjakohane sõnastus vaidluste lahendamise klauslisse.

ICC vahekohtu reeglite uut versiooni kohaldatakse vahekohtukokkulepetele, mis sõlmitakse alates 2017. aasta 1. märtsist. Enne seda kuupäeva sõlmitud vahekohtukokkuleppeid muudatus ei puuduta.

Täpsema info saamiseks võib kontakteeruda NJORD Advokaadibüroo partner Triinu Hiobiga. Triinu on ka ICC arbitraažikomisjoni liige.

Artikkel on avaldatud 28. veebruaril Ärilehes.

ICC Ekspordikonverents 2017

07.02.2017

ICC 1.-2. veebruari rahvusvahelisel Ekspordikonverentsil Tartu 2017 oli kõne all kuidas:

  • maailma tulevikutrendide ennustamine järjest keerukamaks muutub,
  • edumeelne maailm püüdleb kaubandussuhetes lihtsuse poole ja
  • Eesti ettevõtjad peaksid uues olukorras tegutsema.

Koostöö ja erialane professionaalsus läbi lihtsuse ja selguse olid konverentsi läbivad teemad. Konverentsi modereeris Paul Keres, advokaadibüroo Glikman Alvin OÜ partner ja vandeadvokaat,  Suurmeistri pojapoeg.
Ettekannetest jäid kõlama mõtted:

  • Tiit Tammemägi ICC: “Eesti ekspordi edu pärsib  ettevõtjate vähene koostöötahe ja puudulik ekspordialane asjatundlikkus.”
  • Volli Kalm Tartu Ülikool: “Siin õppinud välistudengid on hiljem TÜ ja Eesti saadikuteks.”
  • Meelis Tambla Kredex: “Kindlusta laekumise riski vastu ja müü rohkem!”
  • Ilmar Lepik Eesti Pank: “Hinnaväline komponent on Eesti kaubandusbilansis tõusutrendis ja plussis.”
  • Lembit Lump Kodumaja: “Ekspordi alguses on tähtis omada lojaalset kohalikku “kõneisikut”. Võidab see kes annab alla viimasena!”
  • Tõnu Vaher ELI: “(Militaar)droonid moodustavad 5% käibest, kuid 95% tähelepanust.”
  • Baiba Cipa-Ziemele Stenders: “Edu võti Hiinas ja kogu maailmas peitub täpses frantsiisis, mille keskmes on poemüüja.”
  • Vladimir Juškin Balti Venemaa Uuringute Keskus: “Venemaale on tunduvalt ohtlikumad tehnoloogilised väljakutsed, mitte niivõrd geopoliitilised ja sõjanduslikud.”

Ettekannete slaidid saab alla laadida esineja nimel olevalt lingilt.    Pildigalerii leiab SIIT                                   

Teisel päeval toimusid ettevõttekülastused ja ekskursioonid. Osalejad tutvusid eksklusiivselt kohtadega, kuhu tavapäraselt ei pääse: Kvartali kaubanduskeskuses, Eesti Rahva Muuseumis ning Tõravere observatooriumis.

“Make Trade Simple!” on kontseptsioon sellest, kuidas Rahvusvahelise Kaubanduskoja – ICC reegleid, seisukohti ning kontaktvõrgustikku kasutades on võimalik:

  • teha kaubandustehingutes keeruline lihtsaks ja pooltele üheselt mõistetavaks;
  • parendada eksporditehingute kvaliteeti;
  • suurendada ekspordi tehingukindlust ja vältida arusaamatusi ning kaotusi tarnel.
    Tiit Tammemägi slaidid leiab SIIT.

Konverentsiga tähistasime äsjaseid tähtpäevi:

  • ICC Eesti sai viie aastaseks
  • ICC kõige tuntum toode Incoterms sai 80 aastaseks
  • Paul Keres 100

Heido Vitsur Kella Kuue Klubis!

23.01.2017

2017. aasta esimese Kella Kuue Klubi külalisesineja oli Vabariigi Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur. Arutleti, kes me eestlastena oleme, miks oleme sellises hetkeseisus ning millised võiksid olla tulevikuvaated.

„Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta,“ kõlavad kirjaniku Juhan Liivi sõnad. Nii alustas ka Heido Vitsur klubiõhtu sõnavõttu vihjates ajaloole ja tuletades meelde, milline on muistse eestlase loomupärane natuur. Kaugest minevikust kaasa tulnud metsainimese individualism, vähene koostöötahe ja usalduse puudumine on just need tegurid, mis takistavad Heido Vitsuri meelest Eesti edasiminekut.

Majanduse edendamise seisukohast on aga koostöö tegemine olulise tähtsusega. Heido Vitsuri sõnavõtust jäi kõlama, et välisturgudele minekuks on vaja suurust, ent selle saavutamiseks on tarvis konsolideeruda. Ühistegevust peaksid tegema sama valdkonna ettevõtted, aga miks mitte ka erinevate profiilidega firmad, kui see võimsust „maailma vallutamiseks“ suurendab.

Koostöö on ka üks 1.-2. veebruaril toimuva ICC rahvusvahelise ekspordikonverentsi Tartu 2017 läbiv teema. Koostöö edendamiseks ja teiste kogemustest õppimiseks on heade mõtete linnas ideaalsed tingimused. “Ka need, kes koduturul on konkurendid, peaksid välisturgusid vallutama minnes kokku hoidma,” on öelnud ICC Eesti peasekretär Tiit Tammemägi. Väitega nõustub ka Suurbritannia ekspordiinstituudi juht Lesley Batchelor: “Väikeettevõtjad peavad välisturgude külmade tuulte käes olles kokku hoidma, et ellu jääda.” Konverentsi kavaga saab tutvuda ja end kirja panna SIIN.

DSC_0607
DSC_0615
DSC_0616
DSC_0619
DSC_0621
DSC_0622
DSC_0627

 

Palju õnne, Estanc!

14.01.2017

ICC Eesti õnnitleb oma kuldliiget Estanc AS-i 25. sünnipäeva puhul!

1992. aasta 14. jaanuaril rajati Estanc, mis on tänaseks kasvanud suurimaks mahutitootjaks nii Baltikumis kui ka Põhjamaades. Ettevõtte käive on 17 miljonit eurot aastas ning 95% ärist moodustab eksport. Estanci tooteid leiab lõuna-põhja teljel näiteks Uruguaist, Mehhikost, Brasiiliast kuni nende põhiliste turgudeni Soomes, Rootsis ja Norras. Ida-lääne teljel Venemaast ja Hiinast kuni Kanada, Ameerika Ühendriikideni ning loomulikult ka igal pool nende äärmuste vahel.

Estanc on pereettevõte ja selle ainuomanik on Raigo Tammo. Estanci eduloost kuuleb siiralt ja põhjalikumalt 1. veebruaril ICC rahvusvahelisel ekspordikonverentsil Tartu 2017, kus Raigo Tammo dünastia on kohal mitmekesi.

Estanc

Foto: Estanc AS

Koostöö puudumine mõjub Eesti ekspordile laastavalt

11.01.2017

Tänasest Ärilehest saab lugeda, et Rahvusvahelise Kaubanduskoja – ICC Eesti peasekretäri Tiit Tammemägi väitel on Eesti ekspordi edendamiseks kõige olulisem ettevõtete koostöö.

“Ka need, kes koduturul on konkurendid, peaksid välisturgusid vallutama minnes kokku hoidma,” lisab Tammemägi. “Koostöö puudumine mõjub Eesti ekspordile laastavalt”. Väitega nõustub ka Suurbritannia ekspordiinstituudi juht Lesley Batchelor: “Väikeettevõtjad peavad välisturgude külmade tuulte käes olles kokku hoidma, et ellu jääda.”

Loe edasi tänasest Ärilehest.

Just koostöö edendamiseks eksporditurgudel korraldab ICC Eesti 1.-2. veebruaril Tartus rahvusvahelise ekspordikonverentsi “Make Trade Simple”.  Loe lisa ja pane ennast kirja SIIN.

konverents-est-riba

ICC Eesti peasekretäri uusaastatervitus

03.01.2017

Lõppenud aasta tõi koletute tapatalgute ja uskumatute valimistulemuste kõrval kaasa ka head ja lootusandvat.

make-trade-simple-2Eesti plaanis saime endale ilmselt väga hea presidendi. Nii paradoksaalne, kui see ka pole, siis tänu valimissüsteemile, mida valimiste ajal saatis kriitikute ühiskoor. Pean valitsuse vahetustki positiivseks. Tuntud loodusseadus: „Võim korrumpeerib ja absoluutne võim teeb seda absoluutselt!“ nõudis juba ammu võimuvahetust nii Toompeal kui ka all-linnas.

Ilmselt oleme saanud ka tubli peaministri. Seda kinnitas kasvõi vana-aastaõhtune Tujurikkuja, kus Jüri Ratas meie tuntud pilameistrite rünnakud elegantselt pareeris.

Edu tõi lõppenud aasta ka meie organisatsioonile. 13. detsembril sai Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC vaatleja staatuse ÜRO Peaassambleel. Sellist staatust ei ole ühelgi teisel valitsusvälisel organisatsioonil, sest seda ei luba ÜRO reeglid. ÜRO rõhutas, et ICC kaasust ei tohi käsitada pretsedendina. Olgugi, et ICC on de jure valitsusväline organisatsioon, on tal eriline tähtsus rahvusvahelise äri ja investeeringute edendamisel. Olgu meenutatud, et kõik ICC Eesti liikmed on ka ICC liikmed. Teadaolevalt Eestis teist sarnast rahvusorganisatsiooni, mille liikmed oleksid automaatselt ka maailmaorganisatsiooni liikmed, ei ole.

Nii palju optimistlikust poolest. Kahjuks ei paku optimismi maailmas toimuv: pinged, kultuuridevaheline vaen, terrorism, majandusprobleemid, ettearvamatud sündmused, „tõejärgne ühiskond“. Viimase peale oleks Lennart Meri hüüdnud: „Tule taevas appi!“ Kujutagem ette, mis juhtuks, kui tõe puudumine võetaksegi ühiskonnas normiks. Usun, et seda siiski ei juhtu, inimkond jääb endiselt tõe ja õiguse poole püüdlema

Segastel ja ettearvamatutel aegadel lähevad hinda lihtsad ja selged tõed. Omaette väärtuseks saab koostöö. Uuringud on näidanud, et Eesti ekspordiedu pärsib puudulik koostöötahe.

Saagu alanud aastal meie deviisiks koostöö. Koostöö toodab sünergiat, mahtu, kompetentsi. Koostöö aitab kehval ajal ellu jääda ning heal ajal edu saavutada.

Head uut aastat!

Tiit Tammemägi
Rahvusvahelise Kaubanduskoja – ICC Eesti nimel

2017 ICC e-uusaastasoovid

02.01.2017

 

Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC soovib oma sõpradele ja liikmetele
rahulikku ja edukat uut aastat!

00-2017tervitus

00-2017tervitus2

Incotermsi 80. aastapäev

20.12.2016

1626 Incoterms in Numbers

Tänavu täitus Incotermsi esikkogu ilmumisest 80 aastat!

Loe Äripäeva erilehes Logistika ilmunud intervjuud ICC Eesti peasekretäri Tiit Tammemägiga SIIT.

Kui maailmamajandus 1936. aastal pärast suurt majanduskriisi taas kasvamas oli, avaldas Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC esimese Incotermsi versioon, mis sisaldas 6 tarneklauslit. Hiljem on kogumikku uuendatud kaheksa korda. Viimane variant, Incoterms® 2010 kehtib alates 2011. aasta 1. jaanuarist.

Incotermsi ametlik maaletooja Eestis on ICC Eesti asutajaliige, Eesti staažikaim koolitusfirma EMI EWT. Enam kui 25 aasta jooksul on EMI EWT õpetanud nelja viimast versiooni (alates Incoterms® 1980). EMI EWT toimetistena on ilmunud eesti keeles Incoterms® 1990, 2000 ja 2010 koos kasutajajuhistega.

Aastate jooksul on Incotermsi pidevalt täiendatud ja kaasajastatud. Tänaseks on Incotermsist saanud tõhusaim tööriist neile, kes on seotud (rahvusvaheliste) tarnetega, s.o ekspordi-impordijuhtidele, tarneahelajuhtidele, ekspedeerijatele, laojuhatajatele, logistikutele, väliskaubanduse juristidele, finantsjuhtidele jt.

Tarneklauslite asjatundlik kasutamine:

  • võimaldab täpselt ja konkreetselt hallata ettevõtte kõiki tarneid
  • toob tehingusse ja tarnetesse selgust, lihtsust, konkreetsust ja lühidust;
  • võimaldab vältida topeltmakseid, lahendada vaidlusi, pidada asjalikke läbirääkimisi jpm.

Väliskaubanduses osaleva ettevõtte tegevus ongi läbivalt seotud tarnetega. Olgu need siis eksporditarned või ostud. Seega on ettevõttes tegelikult arvukalt töötajaid, keda Incotermsi hea valdamine puudutab.

Incotermsi tõhusus avaldub täismahus nende käes, kes Incotermsi süsteemset loogikat valdavad. ICC Eesti ja Incotermsi maaletooja EMI EWT on loonud igakülgsed võimalused Incotermsi tõdede professionaalseks omandamiseks.

Tähistame Incotermsi 80. aastapäeva ja ICC Eesti 5. sünnipäeva ning viime meie väliskaubanduseksperdid maailmaklassi!
. 

Iseõppijale

Tarneklauslid Incoterms®. Kasutajajuhis. Versioonid 2000 ja 2010 (autor: Tiit Tammemägi, PhD; koostatud EAS-i tellimusel) tasuta allalaaditav

[expand title=”Eestikeelsed trükised Incotermsist”]

EMI EWT toimetised Hind
Tarneklauslid Incoterms® 2010. Kasutajajuhis. Rahvusvahelise Kaubanduskoja siseriiklike ja rahvusvaheliste kaubandustingimuste kasutusreeglid (eesti keeles) 35.-
Tarneklauslid Incoterms® 2000. Kasutajajuhis. Rahvusvahelise Kaubanduskoja ametlike reeglite tõlge (eesti keeles) 18.-
Tarneklauslid Incoterms® 1990. Kasutajajuhis. Rahvusvahelise Kaubanduskoja normistik (eesti keeles) 8.-
Eelnimetatud kolme raamatu komplekt 61.-

.

Publikatsioonide hindadele lisandub käibemaks 9%! Kättetoimetamiskulu Eesti piires: 3 EUR + km 20%

[/expand]

[expand title=”ICC publikatsioonid Incotermsist inglise ja paljudes teistes keeltes”]

ICC Pub nr ICC Publikatsioonid Hind
  Incoterms® 2010  
775E Transport and Incoterms 2010 Guide UUS! 49.-
744 E Incoterms® 2010 Questions & Answers 59.-
  INCOTERMS in ICC Arbitral Awards 1990-2006 E-Chapter from ICC Arbitral Awards on Incoterms, 2015 Edition 39.-
720 E ICC Guide to Incoterms® 2010 65.-
715 E Incoterms® 2010 (inglise keeles) 40.-
715 EFIN Incoterms® 2010 (inglise-soome) 75.-
715 ERUS Incoterms® 2010 (inglise-vene) 58.50
715 EF Incoterms® 2010 (inglise-prantsuse keeles) 45.-
716 Incoterms® 2010 seinakaart 7.50 (tükk)
721E Incoterms® 2010 taskujuhend UUS! 3.- (tükk)
722E Incoterms® 2010 lauajuhend UUS! 7.80 (tükk)
767E Incoterms® 2010 lauamatt 11.- (tükk)
  Incoterms 2000  
617 Incoterms® 2000: a Forum of Experts 45.-
620 ICC Guide to Incoterms® 2000 42.50
560E Incoterms 2000 (inglise keeles) 22.50
  Incoterms® 2000 (inglise-soome keeles) 45.-
560 Incoterms 2000 (prantsuse-inglise) 22.50
560 Incoterms 2000 (hispaania-inglise) 22.50
560 Incoterms 2000 (vene-inglise) 22.50
614 Incoterms® 2000 seinakaart 7.- (tükk)
  Incoterms 1990  
461/90 Guide to Incoterms 1990 20.-
460 Incoterms 1990 (vene-inglise) 15.-
460 Incoterms 1990 (inglise-prantsuse) 15.-
460 Incoterms 1990 (saksa-inglise) 15.-
589 Incoterms 1990 Questions ans Answers 20.-

.

Publikatsioonide hindadele lisandub käibemaks 9%! Kättetoimetamiskulu Eesti piires: 3 EUR + km 20%

[/expand]

Doktor Incoterms® Estonia tasuta telefonikonsultatsioonid numbril +372 684 1252

Tiit Tammemägi, PhD


Veebiseminarid ajatundlikule huvilisele

[expand title=”Veebinaride kava”]

Kuupäev  Teema Hind
29.11–20.12 Veebiseminaride sari “Incotermsi baaskursus spetsialistile” 190.-
29.11 Incoterms – see on imelihtne, kui valdad sisesüsteeme ja ülesehituse loogikat! 59.-
06.12 Incoterms kui rahvusvaheline keel 11 kolmetähelisest sõnast 59.-
13.12 Peentuunimine – FCA; DAP ja DAT detailne kasutusõpetus 59.-
20.12 Mida peaks ostja arvestama? Väärkaustused kokkuvõtteks  59.-

.

Veebinaride hindadele lisandub käibemaks 20%!

Võimalik on juurde osta sünnipäevahinnaga Incotermsi raamat. Lisaks saab mooduleid järelkuulata. Ühe mooduli järelkuulamise hind: 10 EUR + km

NB! Lisasoodustused ICC Eesti liikmetele ja kuldliikmetele!
[/expand]

24/7 veebinarid – kuula siis, kui ise tahad!

[expand title=”Veebinaride sisukord”]

  • Incoterms – see on imelihtne, kui valdad sisesüsteeme ja ülesehituse loogikat!
  • Incoterms kui rahvusvaheline keel 11 kolmetähelisest sõnast
  • Peentuunimine – FCA; DAP ja DAT detailne kasutusõpetus
  • Mida peaks ostja arvestama? Väärkaustused kokkuvõtteks
  • Mida peab teadma ekspordifirma juht Incotermsist?
  • Lühiveebinarid üksikutest tarneklauslitest:
  1. EXW. Ex Works. Hangitud tehasest
  2. FCA. Free Carrier . Franko vedaja
  3. FAS. Free Alongside Ship. Franko laeva kõrval
  4. FOB. Free On Board. Franko laeva pardal
  5. CFR. Cost and Freight. Hind ja prahiraha
  6. CIF. Cost, Insurance and Freight. Hind, kindlustus ja prahiraha
  7. CPT. Carriage Paid To. Vedu makstud kuni
  8. CIP. Carriage and Insurance Paid To. Vedu ja kindlustus makstud kuni
  9. DAT. Delivered At Terminal. Tarnitud terminali(s)
  10. DAP. Delivered At Place. Tarnitud kohale
  11. DDP. Delivered Duty Paid. Tarnitud, toll tasutud

[/expand]

Auditooriumikoolitused

Koolituskava

Koolituste hindadele lisandub käibemaks 20%!.

NB! Lisasoodustused ICC Eesti liikmetele ja kuldliikmetele!

Sisekoolitused firmades

Tarned, nii müügid kui ka ostud, on tegelikult ettevõtte läbiv tegevus, millega on seotud paljud töötajad. Ettevõtted, kus seda on tunnistatud, tellivad ridamisi Incotermsi sisekoolitusi.

ICC ekspordikonverents 1.-2. veebruaril 2017

ICC Eesti 5. sünnipäeva tähistame liikmeskonna kogunemisega ICC rahvusvahelisel ekspordikonverentsil, mis toimub Eesti Rahva Muuseumi Konverentsikeskuses!

[expand title=”Hinnad”]

  Hind
Mitteliikmetele 480.-
ICC Eesti liikmetele 390.-
ICC Eesti kuldliikmetele 360.-

Hindadele lisandub käibemaks 20%.

[/expand]

.

Lisainformatsioon ja registreerimine: e-posti aadressil icc@icc-estonia.ee või telefonil +372 684 1252

Jaan Tammsalu Kella Kuue Klubis

19.12.2016

[expand title=”Loe Jaan Tammsalu jõulutervitust klubilistele”]

Kallid kaasteelised, kellele mõtlemine toob naeratuse näole ja rõõmu südamesse! Jõulukaarte jõudsime sel aastal saata vähe, aga tahaks nii väga kinkida ühe hetke ja mõtte. Seepärast siis nii:

Soovin teile müravabasid jõule, jõulusõnumi sügavimelise sisu taipamist ning vabadust, rõõmu ja rahu, mida see taipamine endaga toob!

Panen siia lugemiseks ühe loo ühest raamatust, mille üle olen saanud sel aastal palju rõõmu tunda.

Vabalt voolata, lennata.
Hirm kaob ja armastus annab tiivad. Oled nagu väikene laps, kes ei tea, et on olemas piirid. Sa ei usu nende juttu, kes raiuvad, et on asju, mis ei ole võimalikud, et sina kindlasti ei saa hakkama. Keegi, keda sa õpid usaldama, võtab hirmu, kingib julguse, usu ja usalduse. Elad imest imesse, süda tulvil tänulikkust. Ütled head, teed head, kartmata, mida teised võivad sellest arvata. Sa ei oota teistelt mitte midagi, ei kalkuleeri. Lihtsalt annad, sest oled ise nii palju saanud. Sa ei mõista, kui keegi sind kiidab, sest sa ei tee midagi kiituse pärast. Sa ei oota tasu, sest tead, et see, et sa elad, kõik ilusad annid, iga hetk on sulle kingitud kingitus. Kingid sellest vaid killukesi teistele, muudad teiste elu elamisväärsemaks. Tunned, et oled võlglane Tema ees, kes on sulle kinkinud nii hämmastavalt palju. Raske on mõista neid, kes aina hädaldavad, virisevad, arvavad, et elu on ebaõiglane, et teised saavad rohkem kui nemad. Püüad neile vargsi märku anda, et meil kõigil on põhjust olla tänulikud palverändurid. Paljud ei saa sinust aru.

Andrei Makarevitš mõtiskleb ühes oma laulus: 
Need jõed ei voola kusagile. Nad on unustanud mere. Nende vesi on tardunud paigale.
Need linnud ei lenda mitte kusagile, nad on unustanud taeva.
Sest kui elada pidevalt kõike kalkuleerides, siis tiivad kärbuvad.

Tahaks voolata merre – Jumala armastuse hõlma. Tahaks lennata, lõputult lennata, süda täis ülevoolavat tänu. Tahaks olla vaba. Kuid äkki ma klammerdun kaldasse. Ma ei julge lasta jõeveel end edasi kanda. Ma ei ole vist enam päris kindel, kas selle jõe vool mind kannab merre. Kas seal on üldse midagi? Siin on. Kaldamudas on palju põnevat. Siin saab korjata asju, selliseid, mida ehk kunagi võib tarvis minna. Siin saab kakelda parema koha pärast. Elu kaldamudas on põnev – siin juba igav ei hakka! Merest vaid räägitakse ilusaid sõnu. See siin kalda ääres on aga reaalne.

lllOlin kuulnud, et lindudele on kingitud tiivad selleks, et nende abil lennata. Mina kartsin. Kust ma tean, kas ma oskan enam siia tagasi tulla, kui olen kord siit ära lennanud? Kui seal kauguses, silmapiiri taga ei olegi seda imelist, millest on mulle räägitud, siis peaksin tagasi tulema, aga ma pole kindel, kas ma oskan. Äkki ma kulutan sinna lendamise peale kogu oma üürikese jõu ära ega jõuagi tagasi … Enne saabub öö. Turvalisem on siia jääda. Tiivad segavad – jäävad ette, kaotan nii mõnegi sule. Lõpuks ei suuda ma neid enam liigutada. Imestan, milleks need mulle anti.

Tuleb õhtu. Elujõgi on minust mööda voolanud. Ta ei saanud mind kaasa kanda, ma ei suutnud kaldast lahti lasta, end vabaltvoolava vee voogudesse usaldada. Kui lõppes lapsepõlv, ei julgenud ma enam eriti lennata. Mõned üksikud korrad. Olin üsna kohmakas. Natuke häbi hakkas nende ees, kes mulle olid öelnud, et meiesugused pole mõeldud lendamiseks, et kõndigu ma oma kahel jalal ja teiste tarkade poolt ette antud radadel. Mida harvem ma proovisin lennata, seda kohmakamaks mu lend muutus, ja lõpuks ma enam ei julgenud.

Juba hämardub. Äkki ma taipan, et nii jääbki elu elamata. Lasen lahti kaldast, tõusen maast ja taipan, et see on võimalik – ka mulle, isegi nüüd, isegi siis, kui on juba hämar. Kõigeväeline kannab ellu – lõputusse ellu.

[/expand]


Hubase keskkonnaga Kadrioru restorani Katharinenthal oli möödunud kolmapäeval kogunenud paarkümmend ettevõtjat: jõulukuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu.

Üsna tihti on kuuldud arvamusi, et Eesti on uskmatu maa. Ent Jaan Tammsalu väitel on eestlased kõige usklikum rahvas. Ta toob siinkohal näitaks kasvõi usu horoskoopidesse või selgeltnägijatesse. Veel paremini iseloomustab aga tema väidet fakt, et ainuüksi detsembrikuus külastab Tallinna Jaani kirikut 28 000 inimest.

Lähenevat jõuluaega meeles pidades tuletas Jaan Tammsalu meelde, et argipäevaste tegemiste, murede ja rõõmude vahele vajab inimene ka lihtsaid asju. Ta rõhutas, et kuigi inimene on ise enda suurim ülemus, pannes endale vahel peaaegu teostamatuid ülesandeid, ei tohiks unustada andeks andmist ja hingerahu. Lugedes ette vanu Iiri palveid ja tsiteerides Kustas Põldmaa luuleridu “Anna andeks, lepi ära, siis su süda särab ka”, jõudis Jaan Tammsalu helge mõtteni, et rahutundeni jõudmiseks, on oluline vahel ka teiste vaatenurgast situatsioonile vaadata.

Lisaks Jaan Tammsalu soojadele mõtetele jääb seekordsest klubiõhtust meelde ICC Eesti kludliikmesfirma Revala OÜ juhi Rein Viilu elegantselt esitletud ja pakutud hitt-toode – Eesti piimal põhinevast pulbrisegust valmistatud jäätis, mida tarbitakse isuga ka näiteks Dubais, Iraagis ja Lõuna-Koreas. Soovitame vaadata SIIT, kuidas saab Revala jäätisepulbrist lihtsalt kodustes tingimustes jäätist valmistada.

Ent maiustamisest ei saa kunagi küll: saabuvate pühade puhul rõõmustati osalejaid ICC Eesti liikmesfirma Taarapõllu talu marjakrõpsude jõulupakkidega.

 Häid pühi ning edu ja õnnestumisi uueks aastaks!
ICC Eesti

DSC_0613
DSC_0618
DSC_0620
DSC_0623
DSC_0628
DSC_0631
DSC_0634
DSC_0641
DSC_0644
DSC_0650
DSC_0653

Rahvusvahelise Kaubanduskoja – ICC kõrge staatus kinnitatud

14.12.2016

ÜRO Peaassamblee 71. istungjärk kinnitas eile, 13. detsembril Rahvusvahelise Kaubanduskoja – ICC vaatleja staatuse ÜRO Peaassambleel. See on väga kõrge tunnustus rahvusvahelise äri juhtorganisatsioonile: ühelgi valitsusvälisel organisatsioonil sellist staatust pole.

Istungjärk rõhutas, et ICC vaatleja staatus ei ole ega tohi olla pretsedent teistele valitsusvälistele organisatsioonidele. Eellugu saab lugeda SIIT.

ICC peasekretäri John Danilovichi tervituskiri

bbb

Dear Colleagues and Members, 

I am delighted to inform you that the International Chamber of Commerce (ICC) has been officially granted Observer Status by the United Nations’ General Assembly.

The decision was taken today by the 193 members of the UN General Assembly during its on-going 71st session in New York.

This is an historic achievement for ICC and one which provides a unique platform for the world business organisation to represent our members in the world’s greatest international forum. ICC is the only private-sector organisation to have been granted Observer Status at the General Assembly in the history of the United Nations. The list of UN observers is highly restricted and features principally intergovernmental organisations.

ICC’s new status could not have come at a more important time: not only does the United Nations 2030 Agenda place an unprecedented focus on the private sector to drive sustainable development; but we must also do more to counter growing populist and protectionist forces within the global economy. Obtaining Observer Status will—for the first time—provide a direct voice for business in the UN system to promote policies that foster sustainable & inclusive growth, job creation and economic cooperation.

We would like to express our profound gratitude for the tremendous support you provided for our campaign over the last three months. Your intense contributions made it possible to achieve this historic milestone in ICC history—and what a tremendous example of the power of our global network of national committees, chambers and members.

Commenting on today’s decision, ICC Chairman Sunil Bharti Mittal said: “This is huge recognition of the role that business can play in contributing to a better and peaceful world. Granting Observer Status to ICC sends a powerful signal that the UN recognizes business as a vital partner. We stand ready to ensure that the private sector plays a full role in meeting the ambition of the 2030 agenda.”

We look forward to working with you in the coming months to utilize this new platform to deepen our engagement with the United Nations on areas of critical importance such as trade, sustainable development, mass migration and the digital economy.

Our media announcement on today’s decision can be accessed on the ICC website.

 

Yours sincerely,

ak

 

 

 

John Danilovich

Secretary General

International Chamber of Commerce
33-43 avenue du Président Wilson, 75116 Paris, FRANCE
T 33 (0) 1 49 53 28 28 F 33 (0) 1 49 53 28 59
E icc@iccwbo.org W www.iccwbo.org

Is it safe to order generic Vardenafil over the internet

26.11.2016

Unlock your generic vardenafil answers: Dangers of fraudulent drugs.

Our society faces variant troubles in the field of healthcare. These challenges include a large number of people with lifestyle related illnesses like osteoporosis and other chronic diseases, as well as rapidly rising staff shortages. Consumers can also purchase worldwide and they will get treir goods at their homes. There are many internet drugstores that operate legally and offer safeguards for purchasing remedies. A ton of young people ask about erectile dysfunction.

This article also discusses key points of numerous ways how you can choose better treatment option. Why would users shift to this non-traditional way of supplying their legitimate need for a prescription remedy, away from the approved system of getting a prescription filled at the local drugstore? Our mission is to provide you with all the information about online drugstore to help you easily achieve all health goals. The fact that most popular question is What all Vardenafil generics have in common? This information covers everything from the basics of shopping online to how to verify and order Zhewitra from dependable virtual drugstores. However, there are various webservices that sell prescription medications to customers who need them at cheapest costs. There are sundry well-known medicines. Usually more research is needed to choose the appropriate treatment options. Undoubtedly, the nomenclature is very big. Why are generic drugs so much cheaper? Sometimes online drugstores may attempt to sell illegal “generic” versions of these brand name medications. Don’t ever be afraid to ask questions about the matter. Also, Americans with healthier diets are more likely to take pharmaceutical medicament.

Pros and Cons of Ordering Generics in Canada

Generally, when patients talk about , they mean unwanted effects of the medicament. Though it is robustly to explain, some Americans get drugs online without prescription. After all, drugs can be dangerous, even so, even when they’re meant to improve our health. Adverse events can occur with any medication. Certain patients using this generic generally do not have serious unwanted effects to the pills. Discuss any of these issues with your doctor thoroughly, as well as any medications you may be taking. Before purchasing the medication, tell your healthcare provider if you are allergic to it. Druds may contain some other ingredients, which can cause other problems. If medication isn’t doing enough to stop symptoms, your physician might want to recommend you new medicine. Online drugstores are really safe option if you are going to get remedies online. Keep in mind the journey to a fit lifestyle is more like hit. Now, with the easy and usable assistance you can simply begin without any delay. However, as you considering pharma costs from Canada you should be trying to pickup on some aspects.

What doctors say about drugs? Find out more here

Navigation

  • Regulation of Levitra
  • What Is Universal Way To Order Cheap Zhewitra And Get To Know More About Health
  • How do I purchase Tadaflo without going to the pharmacist
  • How common is impotence
  • Verify an internet pharmacy before you buy Vilitra
  • Is it safe to order generic Vardenafil over the internet
  • Fraudulent medications: a threat to public health in USA
  • The Truth Behind Ordering from Online Drugstores
  • Fake medications information
  • How to Avoid Purchasing Fraudulent Medicaments Online

Jüri Mõis Kella Kuue Klubis

18.11.2016

On ettevõtjaid, kes ei võta sageli avalikkuse ees sõna, kartes, et räägitu võib ehk kehvasti mõjuda nende ärile. Ettevõtja ja investor Jüri Mõis pole aga kunagi peljanud kõva häälega arvamust avaldada. Teatavasti on ta aastate jooksul esinenud mitmete seisukohtadega, mis on tekitanud nii ajakirjanduses kui ka ühiskonnas tugevaid emotsionaalseid reaktsioone.

Nii oli ka novembrikuu klubiõhtu teemaks “Jüri Mõis arvab asjast nii…”. Arutelu fookuses olid säärased aktuaalsed sündmused nagu Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemus, korralagedus maailmas ning Eesti majanduse edasine käekäik. Kokkuvõtlikult saatis kogu vestlusringi positiivne noot, ent kuna nii USA uus president – Jüri Mõisa öeldule toetudes uus Ronald Reagan – kui ka Eesti uue valituse moodustamine olid neil päevil verivärsked teemad, sai rääkida vaid oletuste põhjal.

Osalejaid said aga klubiõhtult kaasa Jüri Mõisa esitletud põhjapaneva mõttetera. Eestil on kolm suurt rikkust:

  1. puit ehk meie mets, mida esimese hooga ehk piisavalt ei väärtustata, kuid mis on mujal maailmas üpriski haruldane
  2. meri ehk rannajoon, st arvestatavaim maailma kaubavahetus toimub ju meritsi
  3. 1,3-miljoniline inimeste kogum, kelle peal saab andekaid uuenduslikke lahendusi proovida ja juurutada

Kella Kuue Klubi kogunes Fahle restorani uues veinitoas. Osalejaid said proovida ka ICC Eesti liikmesfirma Taarapõllu talu marjakrõpse ning tutvuda 2017. aasta kalendrimärkidega.

Järgmine, sedapuhku jõuluteemaline klubiõhtu toimub 14. detsembril Kadrioru luigetiigi kõrval asuvas Katharinenthali restoranis.

1
2
3
4
5
6
7
8

ICC tähtis etapivõit

15.11.2016

Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC on läbi aegade tegutsenud tihedas koostöös ÜRO-ga. Aastaid on ICC-l olnud alaline esindus ÜRO juures. Samas ei oma ICC vaatleja staatust ÜRO Peaassamblees, mis annaks meie organisatsioonile vahetu ja iseseisva hääle maailma suurimal rahvusvahelisel foorumil.

1280px-un_general_assembly_hall

Foto: United Nations

ICC on olnud väga lähedal selle staatuse kinnitamisele, kuid ikka on leidunud mõni liikmesriik, kes pole nõustunud. Põhjendus on olnud lihtne: ICC on valitsusväline organisatsioon. ICC-le vaatleja staatuse andmine tähendanuks džinni pudelist välja laskmist, sest ühelgi valitsusvälisel organisatsioonil pole siiani ÜRO Peaassamblee vaatleja staatust.

29. septembril pöördus ICC peasekretär kõikide ICC rahvuskomiteede poole üleskutsega informeerida oma riigi välisministreid, et ÜRO Peaassamblee VI komitee istungil 10. oktoobril tuleb arutelule otsuse projekt ICC-le vaatleja staatuse andmisest.

Suursaadik Sven Jürgenson, Eesti alaline esindaja ÜRO juures, reageeris kohe, lubades komitee istungil osaleda ja eelnõu toetada. 

Kahjuks jäi dokument vastu võtmata, sest eriarvamusele jäid Venemaa, Süüria, Venetsueela ja Alžeeria. Küll aga ei  lükatud eelnõu tagasi ning lubati arutelu jätkata. 

Edu saabus VI komitee 11. novembri istungil. Pärast pikka arutelu (toetuseks võttis sõna ka Anneli Leega Piiskop, Eesti alalise esinduse 1. sekretär) võeti konsensusega vastu VI komitee soovitus anda Rahvusvahelisele Kaubanduskojale (ICC) ÜRO Peaassamblee vaatleja staatus. 

Loodame, et ÜRO Peaassamblee seda soovitust ka detsembri istungil järgib.

 

Tiit Tammemägi
ICC Eesti peasekretär

 

 

Gruusia visiidi kokkuvõtted president Rüütli juures

14.11.2016

Septembrikuus toimunud Gruusia ärivisiit sai möödunud neljapäeval meeldejääva lõppkokkuvõtte. Kõik visiidil osalejad olid kutsutud äridelegatsiooni juhtinud president Arnold Rüütli kantseleisse kokkusaamisele, kus lisaks Gruusia muljetele arutleti Eesti majanduse ning elu kestmise ja edendamise teemadel. Vestlusringis osalesid ettekannetega Vabariigi Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur, Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Märt Riiner ning Eesti Klubi üks asutajaid Andrus Helenurm.

Heido Vitsur keskendus oma sõnavõtus Eesti majanduse hetkeseisundile ning tuleviku väljavaadetele. Tema sõnul on meie riik jõudnud keskmise sissetuleku lõksu. Lihtne äri enam ei toimi. Edasi liikumiseks tuleks minna uutele arenevatele turgudele või teha midagi, mida teised ei oska – midagi nutikamalt. Ent selleks, et Eesti ettevõtjad suudaksid „maailma vallutada“, peaks koostöö tegemise hirmust üle saama.

Sellega, et eestlasi on raske suunata koostööle, olid nõus ka teised kõnelejad. Heaks koostöövormiks ja üksteise toetamise viisiks on ühistud, mida võiks Eestis rohkem olla. Nii tutvustas Eesti Klubi, mille eesmärk on kaasa aidata eestluse kestmisele ja edendamisele, Andrus Helenurm. Üle 100 liikmega klubi toimib avalikes huvides ning ühendab erineva maailmavaatega inimesi. Märt Riiner rääkis Tartu Hoiu-laenuühistu valguses ühistuliste pankade olulisusest. Ühistupankade näol on teada, mida rahaga tehakse ning et raha jääb Eestisse.

Edendamaks koostööd Eesti ja teiste Euroopa riikide ettevõtjate vahel, korraldab ICC Eesti igal aastal äridelegatsiooni visiite. Varasemalt on külastatud Makedooniat, Moldovat, Ungarit, Albaaniat, Lätit ja Ukrainat. Sel aastal käis delegatsioon Gruusias, kus toimus Gruusia-Eesti ärifoorum, ettevõtete külastused ning ka ringsõit riigis.  Värskelt pandi paika ka uue aasta plaanid: 2017. aasta ICC Eesti kalendrimärkidega saab tutvuda SIIN.

 

1
3
9
4
5
7
8
10

ICC Eesti kuldliikme piimapulbri segud vallutavad maailma

07.11.2016

ICC Eesti kuldliikme Revala jäätist ei leia küll ühestki Eesti kohvikust või supermarketist, ent jäätisepulber läheb hästi kaubaks eksootilisemates riikides. Revala geograafiline haare on lai: piimapulbri segud on jõudnud näiteks Araabia Ühendemiraatides Dubaisse, Saudi Araabiasse, Bahreini, Iraaki, Nigeeriasse, Marokosse, Lõuna-Koreasse ja Bangladeshi.

revala-jaatis

Revala jäätis Filipiinidel

Kõik Revala piimapulbrid tulevad Eestist, mistõttu on ettevõte väga oluline lüli kohalike piimatootjate ja välisturgude vahel. Piimapulbrid segatakse kokku kodumaistes tehastes Revala enda väljatöötatud retseptide järgi. Loe Revala edulugu pikemalt Postimehe rubriigis Majandus24 ilmunud artiklist.

Vaata videot, kuidas Revala jäätisepulbrist jäätist valmistatakse, SIIT.

 

ICC Eesti liikmete tooted koolitustel ja seminaridel

03.11.2016

ICC Eesti väärika liikmeskonna seas on ettevõtteid, kelle tooted on jõudnud sel aastal ka meie üritustele.

Nii on näiteks mitmetel sügishooaja koolitustel-seminaridel ning Kella Kuue Klubi hooaja avamisel janu kustutanud kõigile eestlastele tuntud Värska Originaal. Novembris-detsembris toimuvatel Incotermsi kursustel saab näksida maitsvaid ja tervislikke Taarapõllu talu marjakrõpse.

ICC Eesti liikmeskonnaga saab tutvuda SIIN. ICC Eesti on ainus rahvusorganisatsioon Eestis, kelle liikmed on automaatselt ka maailmaorganisatsiooni – ICC WBO – liikmed.

AS Värska Vesi tooted koolitusel
OÜ Taarapõllu Talu tooted koolitusel

Erkki Bahovski oktoobrikuu klubis!

28.10.2016

Oktoobrikuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli Baltimaade suurima välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva kuukirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. Klubiõhtu vestlusteema keskendus peamiselt Suurbritannia Euroopa Liidust väljaastumisele ja selle nii-öelda tagajärgedele. Räägiti Brexiti võimalikust mõjust nii Euroopa Liidule kui ka Eesti edasistele arengutele.

Kokkuvõtvalt jäi Erkki Bahovski jutust kõlama, et brittide lahkumisotsus ei pruugi kaasa tuua just kõige paremaid arengusuundi. Seda näitavad ka analüüsid, mida on tänaseks üsna mitmeid ilmunud. Meedia kajastab Brexiti ning selle mõju teemal iga päev arvamuslugusid ja artikleid. Ühtlasi on tänaseks koostatud arvukalt raporteid. Siinkohal toome välja vaid mõned nimekirjast, millele Erkki Bahovski klubiõhtul viitas.

  1. The economic consequences of leaving the EU: The final report of the CER commissionnal report of the CER commission on the UK and the EU single market.
  2. Out and down: Mapping the impact of Brexit.
  3. Leaving the EU: Implications for the UK economy.
  4. Europe after Brexit. Unleashed or undone?
  5. UK Unplugged? The Impacts of Brexit on Energy and Climate Policy.
  6. Brexit: What happens next?
  7. Making the Pieces Fit: Reforming Britain’s relationship with the EU.

Ajaloolasena juhtis Erkki Bahovski tähelepanu ka minevikus toimunule. Hea ülevaate saamiseks sellest, milline on olnud brittide ajalugu ning miks britid jõudsid rahvaküsitlusega sinnamaani, soovitab Bahovski lugeda näiteks Brendan Simmsi teost „Britain’s Europe: A Thousand Years of Conflict and Cooperation“ ja Alan S. Milwardi raamatut „The European Rescue of the Nation-State“.

Klubiõhtu keskmes oli küsimus „Kuidas mõjutab Brexit Eestit?“. Erkki Bahovski tõi esimesena heaks näiteks muudatused Eesti eesistumisaja ettevalmistustes ja korralduses. Suurbritannia lahkumine tõstab Eesti eesistumisaja poole aasta võrra ettepoole ning suure tõenäosusega möödub Eesti eesistumisaeg Euroopa Liidus brittide märtsis algavate lahkumiskõneluste korraldamisega.

Kindlat seisukohta, kuidas mõjutab Brexit Eesti arenguid, on aga hetkel veel ennatlik võtta. Arvatakse, et kõige tugevam mõju Brexitist Eestile saab olema geopoliitiline. Teatavasti on Suurbritannia olnud Euroopa Liidus Eesti poliitilistes seisukohtades ja muudelgi teemadel tihti tugevaks partneriks ning lahkumisega kaotaksime ühe olulise liitlase. Kahtlemata on Eesti huvides head suhted nii Euroopa Liidu kui ka Ühendkuningriigiga.

Kella Kuue Klubi kogunes Fahle restorani uues veinitoas, kus toimub ka järgmine, 16. novembri klubiõhtu.

1
2
3
4
5
6
7
8
9

ICC Eestiga liitus Hapro Estonia OÜ

14.10.2016

ICC Eestiga liitus osaühing Hapro Estonia. Hapro Estonia OÜ on Hapro Internationali tütarettevõte Baltikumis. Hapro toodab ja müüb plast- ning metallfurnituuri tehastele, kes toodavad puidust aiamaju, uksi ja aknaid. Lisaks toodavad nad kaubandusele laste mänguväljakute detaile nagu liumäed, kiiged ja nende erinevad kinnitusvahendid.

.

hapro-estonia-logo

Incoterms – kolmetäheliste klauslite vägi

03.10.2016

Kes oleks kunagi mõistnud arvata, et kolmetäheliste lühendite kogum hakkab avaldama rahvusvahelistes ja ka siseriiklikes tehingutes väga suurt mõju! Selles saab tänada neid teerajajaid – tööstureid, finantsiste ja kaupmehi –, kes otsustasid pärast Esimest maailmasõda asutada Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC). Ajal, mil polnud ühtset üleilmset reguleeritud kaubavahetuse süsteemi, nägid just need ettevõtjad vajadust ja võimalust luua norm, mida täna teatakse Incotermsi kaubamärgi all.

ICC annab oma kodulehel hea lühiülevaate Incotermsi 80 aasta pikkusest teekonnast. Soovitame tarneklauslite ajalooga tutvuda SIIN. Sellest, millal hakati Eestis tarneklausleid kasutama, saab lugeda Äripäeva erilehes Logistika ilmunud intervjuust.

Incotermsi ametlik maaletooja Eestis on ICC Eesti asutajaliige, Eesti staažikaim koolitusfirma EMI EWT, kellega koos oleme loonud igakülgsed võimalused Incotermsi tõdede professionaalseks omandamiseks.

 ➡ Juhendmaterjal iseõppijale: Tarneklauslid Incoterms®. Kasutajajuhis. Versioonid 2000 ja 2010 (autor: Tiit Tammemägi, PhD; koostatud EAS-i tellimusel)

 ➡ Vahetu suhtluse hindajale: Eestis ainulaadne professionaalse väliskaubanduse pädevuskursus

 ➡ Ajapuuduses huvilisele: Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile

 ➡ Firmasisesed koolitused

Kliki pildil!

Kliki pildil!

Eesti äridelegatsiooni visiit Gruusia õlletehasesse Zedazeni

20.09.2016

Esmaspäeval, 19. septembril külastas ICC Eesti äridelegatsioon Gruusia visiidi raames Zedazeni õlle- ja karastusjookidetehast, kus tutvuti nii tootmisega kui ka ettevõtte ajaloo ja edasiste plaanidega. Eesti äridelegatsiooni võõrustas Zedazeni tegevjuht hr Vasil Sulkhanishvili. Visiit Zedazeni tehasesse oli korraldatud ICC Georgia poolt.

Pildid ettevõtte külastusest leiate SIIT.

ICC Eesti äridelegatsiooni visiit Gruusiasse toimub 16.–23. septembril. Äridelegatsiooni juhib president Arnold Rüütel. Delegatsioon koosneb nii ICC Eesti liikmetest kui ka teistest edukatest eksportivatest ettevõtetest.

Ärireis sisaldab Gruusia-Eesti ärifoorumit ning ka ringsõitu riigis, mille käigus toimuvad ettevõtete külastused. Ringreisile on kaasa kutsutud ajaloolane Ott Sandrak, kelle teadmised ja kogemused aitavad mõista sihtmaad ja selle rahvast.

2
9

Klubihooaja avamine omnibussis

16.09.2016

Selle sügise esimese Kella Kuue Klubi külalisesineja oli hinnatud ajaloolane Ott Sandrak, keda avalikkus tunneb ka kui muinsuskaitse spetsialisti, mälumängurit ning ajalooliste ja dokumentaalfilmide nõustajat. Tema põhjatud teadmised ja kogemused on aidanud meil mõista mitmetel ICC Eesti äridelegatsiooni visiitidel kultuuri, rahvast jpm.

Pärast viimast, augustikuu Läti ärivisiiti tekkis soov ka Tallinna ajaloost rohkem teada saada. Nii alustasimegi seekord klubihooaega omnibussis, võttes suuna aina populaarsemaks kujunevale Kopli poolsaare kunagisele tööstuskvartalile. Nagu on Ott Sandrakule omane, avas ta paljudele Tallinna ühe vanima eeslinna uue nurga alt, juhtides tööstushoonete kõrval tähelepanu ka elamutele, kunagistele kalmistutele ja ahhetama panevatele lahtedele, mille vaated poolsaart kaunistavad.

Esimese hooga mäletatakse linnaosa kui endist tööstushoonete ja tehaste piirkonda ning nõukogude ajast on asumil suisa kurikuulsalt hirmutav maine. Ent veelgi varajasematel aegadel oli Kopli lahe äärne ala koht, kus karjatati hobuseid ning kuhu linnarahvas tuli rohelust nautima. Sõidul nii-öelda täidetud merel ehk Paljassaare poolsaarel võis kunagist baltisakslaste grüünetamist tõesti ette kujutada.

Tallinn hakkas aga tööstuslinnana täiskäigul arenema 19. sajandi lõpus pärast raudtee rajamist. Poolsaarel on täiuslikud tööstuskompleksid, alustades omaaegsest tekstiilitööstusest ja lõpetades laevaehitustehastega. Seepärast alustasimegi ringsõitu ärimeeste Emanuel Nobeli ja Gustav Lessneri allveelaevade ehitamisalalt – Noblessneri sadamast. Täna on näha, kuidas tehase territooriumile ehitatakse elamukvartalit ning kasutusel on juba ka üksikud kontoripinnad.

Võttes seejärel suuna TTÜ peahoonele, kus loomulikult on suurem osa klubiõhtul osalejatest õppinud, silmitsesime nii Volta, Arsenali kui ka Krulli tootmishooneid. Ent helge moment saabus siiski siis, kui tipikad oma koolimaja hoovile astusid ning tudengipõlve lood kõlama hakkasid. Klubiõhtu „kirsiks tordil“ olid omapärane Sirbi tänavajupp ja Herbert Johansoni Maisi tänava elamuhooned-ehitismälestised, mille arhitektuurilised lahendused osalejaid võlusid. Mõlemad on elamukompleksid, mille sarnaseid teisi Tallinnas pole.

Klubihooaja avamine osutus eriti menukaks ja edukaks: kõik kohad olid välja müüdud ning osalejaid valdas absoluutne rahulolu. Kõige kaugemalt tuldi klubiõhtule Valgast.

1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11

Lätis käik on rohi enese imetlemise vastu

05.09.2016

Juba möödunud aasta Läti ärivisiidi ajal sai selgeks, et Lätti peab uuesti minema. Tõsi, Läti on Eestist vaid veidi suurem ning rahvastki on õige pisut rohkem, ent vaatamata sellele suudab lõunanaaber aina rohkem üllatada. Lätlaste toimekus paistis meile silma kõikjal, alustades külastatud ettevõtetest ja lõpetades teele jäänud ahhetama panevate lossikompleksidega.

Neljapäevane tihe ajakava hõlmas enda alla käigud Läti silmapaistvatesse ettevõtetesse ning kohtumised nii Jelgava kui ka Liepaja linnavalituse esindajatega. Selle kõige juures avas ajaloolane Ott Sandrak naaberriigi hoopis teise nurga alt, juhtides tähelepanu lugematul arvul lossihoonetele ja muudele vaatamisväärsustele.

[expand title=”Loe pikemat kokkuvõtet SIIT.”]

Tavapärase malli järgi algas visiit ärifoorumiga Läti Kaubandus-Tööstuskojas, kus koja tegemisi tutvustas välissuhete nõunik Mārtiņš Perts ning Läti maksusüsteemist rääkis tegevuspoliitika osakonna direktor Katrīna Zariņa. Kohtumise lõpetas maailma ühe olulisema frantsiisi arenduse nõustamise ettevõtte Francorp esindaja Balti riikides, Francorp Baltic omanik Arturs Beiers. Oma ettekandes keskendus ta põgusalt koleme põhiküsimusele: mis on frantsiisimine, miks ja kuidas frantsiisida.

Riia ettevõtetest külastasime Läti juhtivat lauanõude hulgikaubandusfirmat Arkolat, kus tegevjuht Laura Buharina esitles nii oma ettevõtet kui ka purunematuid tooteid uhkusega kui Baltimaade elevanti. Teisena ootasid meid ehitussegude tehase SIA Sakret esindajad, nende seas ettevõtte juht Andris Vanags ja Sakret OÜ tegevjuht Ahto Leitud. Sakret oli osalejatele hea näide edukast frantsiisikontseptsioonist: Läti erakapitalil põhinev SIA Sakret omab frantsiisilepingu põhimõttel õigust tegutseda Baltikumis, Valgevenes, Kaliningradis ja Soomes.

Teise päeva varahommikul saime kohtumisel Jelgava linnapea Andris Rāviņši ja Anna Zeninaga teada linna arengusuundadest. Jelgavat võib pidada nii innovatsiooni-tehnoloogiakeskuseks, hariduse, kultuuri ja turismi keskuseks kui ka logistikas transpordikeskuseks. Pikalt peatuti ka haridussüsteemil ja selle seosel ettevõtetega. Andris Rāviņš, kes on hariduselt insener, peab inseneride harimist ja õpetamist seepärast nii oluliseks, et just nemad viivad maailma edasi. Meid võõrustati äsja valminud Jelgva Tehnikumis.

Jelgava üheks uhkuseks ja auks on 23hektariline NP Jelgava tööstuspark. Juhatuse liikmete Arta Nordmane ja Guntars Cauna sõnul on tööstuspargis kõige rohkem tootmisettevõtteid ja see järel kaubandusega seotud firmad. Kõige suurema ala katavad puidu töötlemisega seotud ettevõtted ning sellele järgnevad metalli, plastiku ja klaasi töötlemisega tegelevad ettevõtted. Meilgi oli võimalus kohtuda puidutöötlussektori esindajaga – Cross Timber Systemsit tutvustas asutaja ja omanik Andris Dlohi, näidates missuguseid laminaatpuidumooduleid nad era- ja avalike ehitiste ehituseks toodavad.

Ärivisiidi kolmas päev oli pühendatud Liepajale. Linnavalituses võtsid meid vastu arendusosakonna juhataja Mārtiņš Ābols, majandusosakonna juht Arnis Vītols ja turundus- ja investeeringute osakonna tegevjuht Guntis Beļskis, kelle elav vastuvõtt ja ettekanne tekitasid osalejates veelgi suuremat huvi Liepaja vastu. Belskis tegi meile kiire tutvustuse ka linna tööstuspiirkonnas, sh sadamas.

Liepajagi üllatas meid oma töökate ja edasipürgivate ettevõtetega. UPB on holding firma, mida peetakse Baltimaade üheks juhtivamaks tööstusettevõtete grupiks, tootes ehitusmaterjale juba üle 25 aasta. UPB edusaladuse ja –mõõdupuu on seadnud arhitektist omanik Uldis Pīlēnsi. Linna metallitootjatest oli meile heaks näiteks edukas ettevõtte Metalmeistars. Kahtlemata on nende tootmine tipptasemel: kõige uuem tehnoloogia, kõrgete oskustega töötajad.

Moodsa Liepaja uus maamärk on Liepaja sümfooniaorkestri uus kodu ja 1024 istekohaga Balti riikide suurima kontserdisaaliga Liepāja kontserdimaja ehk Lielais Dzintars (suur merevaik). Nägime, kuidas valgusel on kontserdimajas oluline roll. Päevavalgus ja laeni ulatuvad peegelklaasid tekitasid hoones ainulaadse õhustiku.

Ettevõtete külastuste kõrvalt jõudis ajaloolane Ott Sandrak meile avada Läti ja ka Riia hoopis uues valguses: külastasime lugematul arvul uhkeid lossikomplekse ja muid vaatamisväärsusi, kuhu muidu ehk ei satukski. Küsides osalejatelt, mis neile kõige rohkem meelde jäi, toodi ülekaalukalt välja südantsoojendav vastuvõtt Läti esimese presidendi Jānis Čakste sünnikohas Auči mõisas, Rundale lossi suursugusus ja Riias Alberti tänava juugendlik elegants. Sõit pälvis osalejate absoluutse rahulolu.

[/expand]

dsc_0754Vaata galeriid visiidist SIIN.

ICC Eesti liikmesfirmal jagub väljapaistvaid ideid

01.09.2016

ICC Eesti liikmesfirma Taarapõllu Talu OÜ tegeleb puuviljade, marjade ja köögiviljade mahetootmise ning töötlemisega. Taarapõllu mahedad marjakrõpsud, -mahlad ja -jahud on ammu leidnud tee tarbija südamesse, kuid kuna konkurents on tihe, tuleb pidevalt areneda. Nii ongi talu tegevjuhil Silvi Langusel terve nimekiri ideid, mis ootavad katsetamist, et maitsvaid marjatooteid juurde leiutada, kirjutab 1. septembri Postimees.

Foto: Kristina Traks

Foto: Kristina Traks

Taarapõllu mahekrõpsud jõuavad müüki ka Riia Stockmanni. Üks suurem klient on Belgias, nendele tehakse marjakrõpse privat label’ina. „Nad on väga huvitatud mahedast tootest ja suurest kogusest. Soovid on neil suuremadki, kui teha suudame. Näiteks tänavused vaarikad broneerisid nad kõik endale. Mahevaarikas on Euroopas üldse väga hinnas. Eks nagu Eestiski – vaarikas on üks siinse rahva suur lemmik,” märgib Langus.

Loe täismahus intervjuud Taarapõllu Talu tegevjuhi Silvi Langusega SIIT.

ICC Eesti värske liikmesfirma suurtest ekspordisammudest

26.07.2016

Tänases Ärilehes räägib äsja ICC Eesti liikmeks astunud Värska Vesi AS-i juht Urmas Jõgeva, kuidas neid tabas kaks aastat tagasi, kui siseneti Soome turule, meeldiv üllatus.

Foto: Anni Õnneleid, EPL

Foto: Anni Õnneleid, Eesti Päevaleht

Värskas on küll 470 meetri sügavuselt omapärase maitsega mineraalvett villitud juba 43 aastat, kuid eksport on jõudsalt käima saadud alles viimastel aastatel. Tavapärasest veidi omapärasem on ehk see, et enne Soome turule sisenemist mindi Hiina, kus on samuti ettevõttel hästi läinud. Balti riikidesse müüdi juba varemgi.

„Soome edu oli meile tõeline üllatus. Tagantjärele tark olles oleks pidanud sinna varem minema. Meie mineraalvesi on seal väga hästi vastu võetud. Olime liialt kinni selles, et Soome on 1000 järve maa ja sealgi on puhas loodus,” rääkis ettevõtte juhatuse esimees Urmas Jõgeva Ärilehele.

Loe täismahus artiklit edasi SIIT.

Vaata pilte ICC Eesti külaskäigust Värska Originaali tootmises SIIT. Kokkuvõte Põlva- ja Võrumaa ettevõtlusreisist on saadaval SIIN.

ICC Eestiga liitus Värska Vesi AS

18.07.2016

Värska Vesi AS on Eesti juhtiv naturaalse mineraalvee ning joogivee tootja. Ettevõtte bränd „Värska Originaal“ on eelistatuim mineraalvesi Eestis. Värska Vesi AS on loodud aastal 1993, vee tootmise algus ulatub aastasse 1973.

Värska Vesi AS logo

ICC Eesti osaleb Paide Arvamusfestivalil

15.07.2016

af_2016_sinine_aasta_paideVäheneva ja vananeva rahvastikuga Eesti on turuna liiga väike, et pakkuda eksportivatele ettevõtetele arvestatavat tuge stardiplatvormina. Samas on selge, et majanduskasvu oleks põhjust loota eelkõige ekspordi toel.

Teemal “Kuidas eksport hoo sisse saaks?” arutlevad Tea Danilov (EAS), Kristo Kirs (Vesimentor / TerraMil), Toomas Agasild (Viking Window, ICC Eesti liikmesfirma) ja Tiit Tammemägi, PhD (ICC Eesti peasekretär). Moderaator on Eero Raun (EAS).

Ekspordi arendamise pealisülesannetest räägitakse 12. augustil PAIDE KESKVÄLJAKUL kell 12.00–13.15. Lisainfo ettevõtluse ja majanduse alast ning teemadest Arvamusfestivalil leiate SIIT. Kogu festivali kava on leitav SIIN.

Allikas: Arvamusfestival

 

Tea Danilov
Kristo Kirs
Toomas Agasild
Tiit Tammemägi
Eero Raun

Incoterms 80: intervjuu ICC Eesti peasekretäri Tiit Tammemägiga

11.07.2016

ICC Eesti peasekretäri Tiit Tammemägi väitel on Incotermsi 80. sünnipäeva eel tarneklauslite tundmine Eestis langenud aegadade kõige kehvemale tasemele. Võit tarneklauslite tundmisest on aga suur.

“Üks põhjus on, et Google on teinud kõvasti tööd eestlaste õpihimu kallal. Süveneda enam ei viitsita. Otsitakse fakte, kuid fakt ei ole veel teadmine. Google’st võib saada 90% faktivastuseid, kuid süsteemi Google’st ei õpi,” vastas Tiit Tammemägi küsimusele, miks on Incotermsi tundmine tagasi läinud.

“Incoterms on hästi vahe tööriist nende käes, kes seda tunnevad. Üksikuid tarneklausleid pähe õppida on vaevaline. Aga kui õpid selgeks Incotermsis valitseva süsteemi, mis on lihtne ja loogiline, siis on ka üksikklauslite omandamine imelihtne ja teadmine püsiv,” lisas ta.

Loe juulikuu Äripäeva erilehes Logistika ilmunud intervjuud Tiit Tammemägiga SIIT.

Kas tunned tarneklausleid?

Näidisülesanne, mida Tiit Tammemägi kasutab Incotermsi tundmise testimiseks koolituste avakaasusena.

Kaup tarnitakse Pensast. Tarneklausel on CIP Tallinn. CIP tähendab, et müüja on kinni maksnud kaubaveo kuni Tallinnani, lisaks on ta teinud kaubale miinimumkattega kindlustuse ostja kasuks.

Kus on tarnekoht? Ehk kas vastutus läheb müüjalt ostjale üle Pensas või Tallinnas? Enamus pakuvad vastuseks Tallinnat, sest tarneklausel on ju CIP Tallinn. See on vale vastus ja tunnistus, et vastaja Incotermsi ei tunne.

Hiljuti oli juhtum, kus sellele ülesandele oskas õige vastuse anda 60 kuulajast vaid 3.

Registreerumisel koolitustele ja tasumisel kuni 15.augustini 2016 (k.a.) kehtib kõigile koolitustele ja veebinaridele hinnasoodusuts 20%. Tutvu koolituskavaga SIIN.

ICC Eesti kuldliikmel Estancil valmis hiidmahuti, mille transportimine ei jäänud märkamata

08.07.2016

ICC Eesti kuldliikme Estanc AS-i valmistatud kortermaja mõõtu toiteveemahuti alustas täna teekonda Eestist Kesk-Soomesse Äänekoskisse, kus sellest saab metsatööstushiiu Metsä Fibre uue tselluloositehase katlasüsteemi üks tähtsamaid osi.

“Nii suure objekti transport nõuab tavapärasest oluliselt suuremaid ettevalmistusi nii laadimisel kui ka manööverdamisel,” kommenteeris Estanci tegevjuht Mihkel Tammo. “Viimasel hetkel muutis maanteeamet ka planeeritud marsruuti, mis nõudis meie poolt väga kiiret reageerimist ja pikendas veole kuluvat aega. Liikluse minimaalseks häirimiseks saime liikuda ainult öösel ja marsruudi planeerimisel pidime väga hoolikalt arvestama sildade kandevõimet, aga ka seda, et elektriraudtee ületuseks Kloogal oli meil tunnine aken, mille jooksul vool liinidest välja lülitatud,” lisas ta. Loe edasi…

Vaata galeriid hiidmahutist Estanci Facebooki lehelt!

Estanc

Ettevõtlusreis Võru- ja Põlvamaale

13.06.2016

Möödunud nädalal, 9.-10. juunil külastas ICC Eesti delegatsioon Võru- ja Põlvamaa edukaid ettevõtteid. Hea korralduse eest hoolitsesid mõlema maakonna maavalitsused ja arengukeskused. Ettevõtlussõidu kaaskorraldaja oli ICC Eesti liikmesfirma Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing – PROLOG. Nagu varasematelgi väljasõitudel, kohale sõideti K.K. Trans OÜ luksusbussiga.

Kahepäevane ettevõtlusreis andis taas kinnitust, et üle Eesti on kohti, kus ettevõtluse tase on kõrge. Veelgi enam, enamik külastatud ettevõtetest tegelevad suurel määral ekspordiga ning on kõrgelt tunnustatud rahvusvahelisel areenil.

[expand title=”Loe siit, millistes ettevõtetes käidi!”]

Sõitu alustati ICC Eesti liikmesfirma Janere OÜ Tartu esindusliku kauplusega, kus ettevõtte juht Janek Reitalu tutvustas põgusalt laia kinnitusvahendite valikut. Janerel on müügil üle 15 000 erineva toote, alustades lihtsatest üldehitusnaeltest ja lõpetades kõige keerukamate kinnituslahendustega.

Ringsõidu esimene Võrumaa ettevõte oli suuremõõtmeliste metallkonstruktsioonide ja seadmete projekteerimise ning valmistamisega tegelev Rauameister AS. Firma juhataja Harri Gunnar Rantala ja personalijuht-raamatupidaja Ruth Uibo tegid alustuseks kiire ülevaate põhitoodangust ja numbrilistest näitajatest. Seejärel tutvuti tootmisjuhi Mihkel Hanimägi eestvedamisel tootmisega. Euroopasse, Ameerikasse ja Aasiasse eksportiv Rauameister oli 2015. aasta vastutustundliku ettevõtte kandidaat, vt rohkem SIIT.

Aktsiaseltsis Wermo võttis külalisi vastu juhataja Raul Vene, kellesugust juhti sooviks oma ettevõtte etteotsa igaüks. Sihikindlus, töökus ja tugev teotahe on märksõnad, mida kõik osalejad tema puhul tähele panid. Eesti kaitseväes ohvitserina teeninud ja kahel välisoperatsioonil osalenud kapten Vene juhitav ettevõtte on täna edukas kodumööbli tootja, mille lõviosa toodangust eksporditakse erinevatesse Skandinaavia ja Kesk-Euroopa riikidesse.

Võru linnas, metsas (mitte mere ääres toim.), nagu Nauta MV OÜ juht Mart Perli värvikalt ütles, toodetakse aastaringse kasutusega alumiiniumpaate. Iga kuu toodab ettevõte Rootsi turu tarbeks vähemalt ühe alumiiniumpaadi. Tähelepanuväärne on ka see, et kogu tootearenduse on teinud firma töötajad ise.

Osalejatele oli suureks üllatajaks puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuses Tsenter, mille sarnast teist Eestis pole. Tsentri juhi Kalev Kaarna sõnul aitab keskus kaasa regionaalarengule, puiduvaldkonna populariseerimisele ja rakendusuuringute läbi viimisele ning ühtlasi toovad nad sektorisse uusi teadmisi. Sealsamas lõppes esimene ettevõtlusreisi päev põhjaliku Võru maakonna tutvustusega. Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Britt Vahter rääkis üldisemalt keelest ja kultuurist ning Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Taivo Tali tegi sisutiheda ettekande maakonna majandusnäitajatest.

Ringsõitu Põlvamaal alustati legendaarse joogi- ja mineraalvett villiva aktsiaseltsi Värska Vesi külastusega. Omaaegsest sovhoosist on Urmas Jõgeva ja Georg Mahla arendanud kaasaegse ettevõte, mis toodab ja ekspordib tänapäeva kallimat maavara – vett – ja joodab rahvast Eestis, Lätis ja ka Hiinas. Teine piirkonna tuntud ja ühtlasi Eesti vanim tegutsev tööstusettevõte on Räpina Paberivabrik AS. Juhataja Mihkel Peedimaa tutvustas täiuslikku jäätmete taaskasutust, näitas, kuidas vanapaberist tehakse üleilmselt taganõutavat toodet – pakkenurki.

Külastatud Mooste mõisakompleksi väikeettevõtted on heaks tõestuseks, et ka väikses Eesti alevikus on võimalik tulemusrikkaid tegusid teha. Mikk Luht juhatab seal looduslike ehitusmaterjalidega tegeleva Saviukumaja OÜ tegemisi, Nils-Naatan Kaivo Sireli Talu Mooste Villakoja tootmist ja Lõuna-Aafrikast pärit vibumeister Jaco Wessels valmistab oma Timberpoint Archery OÜ töötoas tellimusvibusid. Ettevõtete külastamist Põlvamaal saatsid maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk, kes ühtlasi andsid Mooste Viinavabriku restoranis maakonna majandusest kiire ja olulise ülevaate.

Mitmeid kordi Põlvamaa edukaima ettevõtte tiitli pälvinud Peetri Puit OÜ rabas osalejaid mitte ainult silmapaistvate tootmisnäitajate ja arvukate eksporditurgudega, vaid ka varsti avatava uue tootmishoone ehitusega. Suuromanik Peeter Peedomaa näitas, kuidas hoone rajamisel on kasutatud nende endi kuulsusrikkaid liimpuitkonstruktsioone. Rohkelt teadmisi pakkuva ja inspireeriva ettevõtlusreisi võttis kokku Eco Oil OÜ külastus, kus kontori juhataja Aive Sellis tutvustas tegemisi ja plaane. Suurem osa nende toru-, tünni- ja treilersaunadest ning puidukaitsevahenditest müüakse välismaale, kuid märkimisväärse osa katab ka kodumaine turg.

[/expand]

[expand title=”Sõidu kokkuvõtteks Jaak Kõdari luuletus”]

Eestimaa

Eestimaa, täis vägilaste väge,
üits kuuleb kikke, tõine näge,
see vägi sünnib taevast, maast ja veest
ja elamiseks valit õigest teest.

See vägi om ku itku silmavesi,
mis kärgedesse korjat nagu mesi,
üitsainus tilk sest annab vastuhaku jõu
ja ilmaelu paikasäädmisnõu.

Just seda väge tahass uskuda ja nättä.
Kuis vägijõuga rahvas ei jää ättä
kuis alles oitas ühist silmavett
kuis särasilm tuup õielt värsket mett.

20.01.2016

[/expand]

Rohkem pilte leiate SIIT.

DSC_0177
DSC_0216
DSC_0220
DSC_0224
DSC_0238
DSC_0245
DSC_0248
DSC_0257
DSC_0260
DSC_0272
DSC_0294
DSC_0298
DSC_0305
DSC_0308
DSC_0309
DSC_0327
DSC_0331
DSC_0335
DSC_0340
DSC_0337
DSC_0349
DSC_0353
DSC_0364
DSC_0360
DSC_0385
DSC_0390
DSC_0399
DSC_0409
DSC_0417

ICC Eestiga liitus Advokaadibüroo Aivar Pilv

10.06.2016

1993. aastal asutatud Advokaadibüroo Aivar Pilv omab pikaajalist ja mitmekülgset kogemust kõikides ärinõustamise sektorites. Advokaadibüroo Aivar Pilv peamised tegevusvaldkonnad on äriõigus ja -nõustamine, lepinguõigus, maksuõigus, kinnisvara- ja ehitusõigus ning riigihanked. Vaidluste lahendamise vallas on advokaadibüroo vaieldamatult üks Eesti turu liidritest. Ettevõtte spetsialistid tunnevad hästi ka infotehnoloogia, intellektuaalse omandi ja meditsiiniõigust. Klient võib olla kindel, et büroo meeskonna kvalifikatsioon ja kogemused võimaldavad osutada tipptasemel õigusabi ka kõige keerulisema sisuga õigusküsimustes. Nende tööd hindavad kõrgelt ka tuntud rahvusvahelised andmebaasid, muuhulgas Chambers Europe ja The Legal500.

Advokaadibüroo Aivar Pilv asub kahes Eesti linnas: Tallinnas ja Tartus. Lisaks on nad aasta-aastalt süvendanud edukat koostööd Läti advokaadibürooga Fogels, Vītols & Paipa (www.fvp.lv) ning Leedu advokaadibürooga Balčiūnas & Grajauskas (www.balciunasgrajauskas.lt). Välja on kujunenud ka usaldusväärsed partnerid Skandinaavias ja mujal Euroopas. Alates 2002. aastast kuulub Advokaadibüroo Aivar Pilv rahvusvahelisse advokaadibüroode ketti TAGLaw, mis tagab klientidele võimaluse saada õigusabi ka kaugemates riikides ülemaailmselt.

Täpsem teave veebilehel: www.apilv.ee

Advokaadibüroo Aivar Pilv

 

Tarmo Soomere hooaja viimases Kella Kuue Klubis!

26.05.2016

Maikuu ja ühtlasi selle hooaja viimase Kella Kuue Klubi külalisesineja oli Eesti Teaduste Akadeemia president, Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi juhtivteadur, mereteadlane Tarmo Soomere.

President Tarmo Soomere klubiõhtul jagatud mõtted toetusid suures osas maapõue strateegia konverentsil peetud ettekandele “Rikkus maapõues: esivanemate pärandus või laen lastelt”. Sama pealkirjaga on tal ilmunud kaastöös akadeemik Urmas Varblasega ka Postimehes artikkel, mida saate lugeda SIIT.

Ettekande esimeses pooles pani Tarmo Soomere kuulajad mõtlema küsimustele “Kas oleme rikkad või vaesed?” ja “Miks oleme rikkad või vaesed?” Jah, maavarade poolest oleme rikkad, alustades kasvõi puhtast põhjaveest ning lõpetades põlevkivi- ja fosforiidivarudega. Ent tegelikult meil ei teata, kus meie rikkus on, st millised mikroelemendid on meie maapõues. Professor Soomere arvates ei ole maavara lihtsalt maa sees vedelev väärtus, vaid ressurss, mida peab oskama kasutada.

Kuidas aga laias maailmas ausa tööga rikkaks saada? Tarmo Soomere sõnul paiknevad maavarade kaevandamine ja esmane väärindamine väärtusahela alumises osas. Kaasaegses ühiskonnas luuakse suurem osa lisandväärtusest teadmuspõhise tegutsemisega, mitte lihtsalt tootes. Tulevikus saab Eestile määravaks, kuidas meil õnnestub maapõuevara kasutamisel jõuda väärtusahela nendesse otstesse, kus tootlikkus ja lisandväärtus on suurimad.

Suurimaks probleemiks on aga inimressursi vähesus. Professor Soomere sõnul on teadmusmajanduse olulisim sisend kõrgelt haritud inimeste hulk ning nende teadmiste ja oskuste kvaliteet. Nii tutvustaski Tarmo Soomere kuulajatele nn teemapõhise uurija-professori või laenu-professori ideed, mille järgi rakendatakse tipptegijaid mõistlikult. Tippteadlasi “renditakse” ettevõtetele ajani, mil protsess on käivitunud ja on näha, et uued turud avanevad. Hiljem saab teadlane tagasi ülikooli naasta. Tarmo Soomere sõnul on väga oluline, et eksperdid suunatakse oma teadmiste ja oskustega just sinna, kus neid on väga vaja.

President Tarmo Soomere ettekanne lõppes huvitavate näidetega 3-minuti loengutest. Kolmeminutiliste loengute konkurss on mõeldud noortele teadlasele oma teadustegevuse tutvustamiseks laiemale sihtgrupile. Niisuguste konkursside läbiviimine kinnitab veelgi ka akadeemia seisukohta, et teadus on uute oluliste teadmiste saamine ja nende kommunikeerimine teistele nii, et need saavad omaseks ja kujunevad tarkuseks.

Klubiõhtu toimus Neitsitorni Muuseumkohvikus. Järgmine Kella Kuue Klubi toimub septembrikuus ja siis juba uues kohas!

DSC_0525
DSC_0520
DSC_0523
DSC_0526
DSC_0528
DSC_0532
DSC_0535
DSC_0537

 

 

ICC Eesti liige avas Põhjamaade tipptegijatega konkureeriva tootmisliini

19.05.2016

ICC Eesti liikmesfirma T-Tammer OÜ avas uue ligi 4 miljonit eurot maksnud tootmisliini ja -hoone, mis tõstab nad Põhjamaades valdkonna suurimate hulka.

Terasprofiilist ning silemetallist tuletõkke-/tavauksi ja -aknaid tootva T-Tammeri tegevdirektori Anti Tammo sõnul suurendab uus automaatliin tootmise efektiivsust, mahte ja kvaliteeti ning võimaldab neil senisest edukamalt konkureerida Põhjamaade tipptegijatega. Vaata “Aktuaalse kaamera” vahendatud uudislõiku tootmisliinist SIIT!

Osaühing T-Tammer on 1995. aastal asutatud Eesti pereettevõte, mis on tänaseks kasvanud Baltikumi suurimaks ja Põhjamaade üheks suuremaks metalluksetootjaks (nii hoonetele kui ka laevadele). Ühtlasi toodab T-Tammer roostevabast terasest avatäiteid ja erikäepidemeid, valmistab varikatuseid, kioskeid ja tuulekodasid ning pakub Purso alumiinium klaasfassaadisüsteemi. Tutvu nende tootekataloogiga SIIN!

Viie aastaga on T-Tammeri töötajate arv kasvanud 50-lt 115-le ning käive 4,7 miljonilt 14,1 miljonile aastas, millest valdav osa tuleb ekspordist. Kaheksasse riiki eksportiva suurtootja eesmärk on kasvatada aasta lõpuks käive 15,5 miljoni euroni. Ettevõtte koostööpartnerid on ehitusfirmad, kinnisvarahooldusettevõtted ja uksetootjad Baltikumis ning Põhjamaades.

Palju õnne ja edu T-Tammerile ka ICC Eesti poolt!

.

Automaatliin
T-Tammer-3070
T-Tammer-1223
T-Tammer-3060
T-Tammer-1107

ICC Eestiga liitus Pärnu Bay Golf Links

18.05.2016

ICC Eestiga liitus Pärnu Bay Golf Links (Golfer OÜ). Eesti kõige uuem golfiväljak Pärnu Bay Golf Links (avatud sügisel 2015) on mitmekülgne golfikompleks, kus lisaks 18-rajalisele väljakule on ka 5 par-3 rada ning harjutusväljakud lähi- ja kauglöökide harjutamiseks. Tegu on Baltikumi esimese links-tüüpi väljakuga, mille pikkus on 4500 kuni 6200 meetrit.

Vahetult mere ääres paikneb lisaks väljakule ka efektne klubihoone, milles saunad golfimängijatele, golfitarvikuid pakkuv kauplus, lounge kohvik ning restoran Eagle. Restoran pakub modernseid Euroopa maitseid põhjamaises võtmes.

Täpsemalt toimuvast vaata www.parnubay.com või FB / Instagram Pärnu Bay Golf Links.

Pärnu Glof logo

ICC Eestiga liitus Saare Golf

18.05.2016

ICC Eestiga liitus Saare Golf (PHG Holding OÜ). Meretagusel Saaremaal asuv 18 rajaga championship-väljak ja Eesti esimene footgolf ehk jalgpall-golf väljak paikneb kõigest jalutuskäigu kaugusel unikaalsest Kuressaare linnusest, kesklinnast ja spaadest.

Väljaku arhitekt Lassi Pekka Tilander on loonud kaasaegse golfiarhitektuuriga mänguvõimaluse, mis pakub elamusi ja väljakutseid igal tasemel mängijale. Mereline pehme kliima pikendab golfihooaega ja väljak on reeglina mängitav novembrini, hilise talve puhul kauemgi.

Saare Golf on hea mõte nii era- ja ärikliendile kui ka kogu perele (lapsed saavad vanematega koos mängida tasuta). Klubihoones paiknev restoran MO on tähtpäevadeks, seminarideks ja konverentsideks avatud ettetellimisel aastaringselt.

Täpsemalt toimuvast vaata www.saaregolf.ee või FB / Instagram Saare Golf.

Saare Golf logo

ICC Eestiga liitus Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus

05.05.2016

Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse eesmärk oli 2010. aastal turule sisenedes muuta konverentside ja koolituste akadeemiline vorm interaktiivseks arenemiskeskkonnaks, kus passiivne kuulaja muutub aktiivseks kaasamõtlejaks.

Täna võib Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus öelda, et see on õnnestunud suurepäraselt ning nende eeskujul on muutunud kogu Eesti avalike koolituste ja konverentside sisu väärtuslikumaks.

Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus loob aastas ligikaudu sada originaalset koolitust ning üle kümne erialakonverentsi. Nende koolitustel osalejad on tööturul hinnatud.

Print

ICC peakontori algatus jõuab 13. mail Saaremaale

05.05.2016

Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC on hakanud maailma suurima korporatiivse golfivõistluse World Corporate Golf Challenge (WCGC) ametlikuks partneriks. Ridamisi on üritusega liitunud ICC rahvuskomiteed eri riikides. Eestis on selle esindajaks ja ICC partneriks Saaremaa Golfikeskuse tegevjuht Marko Kaldoja.

Maailma korporatiivse golfiürituse Eesti esimene kvalifikatsioonivõistlus toimub juba 13. mail 2016 Saaremaa Golfikeskuses. Meeskonna saavad moodustada (vähemalt 18-aastased) amatöörmängijad (2016. a kehtiv HCP), kes on ühe ettevõtte esindajad, kolleegid, kutsutud äripartnerid, kliendid, tarnijad jne. Täpsemate reeglitega saab tutvuda SIIN. Pärast võistlust toimub ka äriseminar, kus esineb üllatusesineja päevakajalisel teemal. Järgneb autasustamine ja meeleolukas pidulik õhtusöök.

Võistluse võitjameeskonda autasustatakse võimalusega esindada Eestit 21.–26.06.2016 toimuval World Corporate Golf Challenge World Final’il Cascais Protugalis.

wcgc (2)

ICC Eestiga liitus DANA Dairy Grupp

29.04.2016

Dana International OÜ kuulub rahvusvahelisse DANA Dairy Gruppi. DANA Dairy tegeleb erinevate piimatoodete tootmise ja müügiga. Nende toodete hulka kuuluvad näiteks UHT piim, erinevad piimapulbrid ning juustu-, või- ja jäätisepulbrid.

Dana Dairy Logo

.

ICC Eesti liikmete esindajad ICC arbitraažikomisjoni istungil

25.04.2016

ICC Eesti liikmete esindajad, Triinu Hiob NJORD Advokaadibüroost ja Margus Mugu Advokaadibüroost COBALT osalesid ICC arbitraažikomisjoni liikmetena 15. aprillil komisjoni istungil Pariisis. Seekordne ICC arbitraažikomisjoni istung oli rekordosalusega: kokku tuli umbes 300 komisjoniliiget 37 riigist. Osalejad arutlesid ICC vahekohtu, rahvusvahelise vahekohtumenetluse ning vaidluste alternatiivse (nt lepitusega lahendamise) teemadel.1617 Arbitration_bänner

ICC arbitraažikomisjon tegeleb analüüsi ja reeglite väljatöötamisega rahvusvahelise vahekohtumenetluse valdkonnas ning ühendab umbkaudu 700 oma ala asjatundjat üle maailma. Selle aasta veebruaris nimetati komisjonile kolm liiget Eestist: NJORD Advokaadibüroo vaidluste lahendamise valdkonna juht Triinu Hiob, Advokaadibüroo COBALT partner Margus Mugu ja Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid partner Paul Keres. Lisaks nimetati samad Eesti esindajad ka hiljuti loodud ICC töörühma, mis asub analüüsima tunnistaja ütluste rolli rahvusvahelises arbitraažimenetluses, liikmeteks.

Ülle Madise Kella Kuue Klubis!

22.04.2016

Aprillikuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli õiguskantsler ja Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, kes rääkis põhiseadusest ning sellest, kuidas aru saada, mis on põhiseadusvastane.

Sissejuhatuseks tutvustas Ülle Madise õiguskantsleri kantselei igapäevast tööd. Avaldusi laekub neile palju ja seinast seina, kuid õiguskantsleri printsiip on teha selgeks, milles on asi. Prioriteediks on inimene. Lahendus ei ole see, et kiri läheb välja, vaid et asi jõuab kodanikule asjaliku tulemuseni. Siiski mitmeid inimesi ei saa aidata, sest õiguskantsler kontrollib ikkagi seda, kas seadused ja muud aktid on põhiseadusega kooskõlas ning kas riigi ja omavalitsuse asutused järgivad inimeste õigusi.

Kurioosse juhtumina tõi Ülle Madise näiteks Hellenurme vesiveski loo, milles inimene on olukorras, kus tal ei olegi võimalik riigi pandud kohustusi täita. Üks seadus käsib muinsuskaitse all oleva vesiveski omanikul ehitada kaladele läbipääs, ent teine seadus, vastupidiselt keelab seda teha, sest kahjustaks muinsust.

Ülle Madise ei arva, et põhiseadust peaks muutma, kuid sinna saab alati täiendusi lisada. Ta näeb põhiseadust pigem Eesti riigi eesmärkide ja peamiste toimimispõhimõtete kokkuleppena, mis on kehtestatud rahvahääletusel. Ülle Madise sõnul on küll põhiseaduses sätteid, mis on üle, ent neid ei ole mõtet hakata rahvahääletusel kehtetuks tunnistama või riigikogus põhiseadust muutma. Näiteks on põhiseaduses kirjas linnakohtuid, mida enam ei ole, või telegraaf, mida ka enam ei kasutata.

Vabas vestluse vormis jõuti läbi arutada ka mitmed teised teemad: teave otsingumootorites isikute kohta ja selle kustutamine; ajutiste liiklusmärkide lubamatu kasutamine; puhas loodus kui Eesti rikkus; avalik huvi; kinnisvaramaks; kalapüügiseadus jpm.

Lisaks põhiseaduse teemal tekkinud arutelule tutvusid osalejad Ülle Madise kaasa võetud sisutihedate teostega, nagu

  • Eerik-Juhan Truuväli koostatud kogumik „Põhiseaduse teel“;
  • koguteos „Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee“.

Klubiõhtu toimus Neitsitorni muuseumkohviku lektooriumis. Osalejaid oli Tallinnast, aga ka Tartust, Raplast ja Pärnust. Kella Kuue Klubi hooaja lõpetamine toimub 25. mail Neitsitornis.

1
2
3
4
5
6
7
8

ICC Eesti sügisesed välisvisiidid

22.04.2016

Meie tänavune reisikava viib meid Tšiilist Malaisiani. Käime naabrite tegevusega tutvumas, Kaukasuse mäestikus ning Vaikse ookeani ääres. Alanud on registreerumine järgnevatele väljasõitudele.

22.08–26.08 Äridelegatsiooni visiit Lätti ja Leetu
16.09–23.09 Äridelegatsiooni visiit Gruusiasse
06.10–07.10 Nordic Business Forum 2016
09.10–25.10 Äridelegatsioon-ekspordiseminar Aasiasse: Hongkong, Hiina RV, Vietnam, Singapur, Kuala Lumpur
25.11–10.12 ICC Eesti liikmesfirma EMI EWT õppereis Lõuna-Ameerikasse

.

Lisainformatsioon: e-posti aadressil icc@icc-estonia.ee või telefonil +372 684 1252

Slovakkia turule sisenemine

21.04.2016

Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC Eesti teatab, et alanud on registreerumine Slovakkia välisturule sisenemise programmi!

slovakia_flagJuhul, kui Teie ettevõtet huvitab Slovakkiast koostööpartnerite leidmine, palume sellest teada anda e-posti aadressil icc@icc-estonia.ee. Seejärel võtame Teiega järgnevate sammude osas ühendust.

Rohkem infot selle kohta, miks investeerida Slovakkiasse, leiate SIIT!

Individuaalne välispartneri otsinguteenus on lihtne, mugav, kiire ja suhteliselt soodne võimalus leida uusi äripartnereid ICC Eesti välismaiste ettevõtlusekspertide kaudu.

ICC Eesti liige ELI valmistub Eesti piiri valvama

04.04.2016

ICC Eestil on taas põhjust rõõmu tunda oma liikmesfirma saavutusrikaste ettevõtmiste üle. Nimelt on Eestis kaks edukat militaardroonide tootjat. Üks neist on ICC Eesti liige OÜ ELI, kel on rohkem kui 20aastane mehhatroonikasüsteemide loomise kogemus ning keda peetakse Baltimaade juhtivaks militaarsimulatsioonide arendajaks.

Tõnu Vaher_Foto Andres HaabuELI juht Tõnu Vaher kavatseb droonitootmist suurendada, kasutades ära muud ettevõttesse kogunenud teadmised. ELI kogutoodangust moodustavad droonid praegu veel 10-15 protsenti, ülejäänud osa aga väljaõppe-vahendid. „See 85 protsenti, mis me muud teeme, me paneme selle 15 protsendi arengusse sisse, sest me ise usume endasse,“ selgitas ettevõtte juht härra Vaher Äripäevale ning ütles, et nad näevad palju võimalusi arenguks ja koostööks. Praegu valmistub ELI riigihankeks: Eesti riik ostab oma idapiiri valvamiseks poole miljoni euro eest droone.

Pikemalt saab Eesti militaardroonide tootjate edu-sammudest lugeda Äripäeva veebist.

ELI Military

 

 

Ants Laaneots Kella Kuue Klubis!

23.03.2016

Märtsikuu Kella Kuue Klubi külalisesineja oli erukindral ja riigikogu liige Ants Laaneots, kes tegi põhjaliku ettekande Lähis-Ida isalamiriikide konflikti keerulisest taustast. Ühtlasi said vastuse küsimused, mis puudutasid teisigi aktuaalseid teemasid, nagu Venemaa ambitsioonid või Eesti julgeolek.

Klubiõhtul räägitud Lähis-Ida teemade põhjalikuma ülevaate saamiseks soovitame tutvuda külalisesineja varasemate artiklitega:

  1. Islami kahe suurima omavahel konkureeriva haru, sunniitluse ja šiiitluse, tekke ning järgnenud sisekonfliktide ajaloost on Ants Laaneots mõni aeg tagasi kirjutanud Postimehes. Artiklis on kirjeldatud, millest ja miks on moslemitevaheline konflikt Lähis-Idas arenenud. Lugege 8. veebruaril 2016 Postimehes ilmunud lugu SIIT.
  2. Hästi seletatud kokkuvõte Islamiriigist kui maailma suurimast ja rikkaimast terroristlikust organisatsioonist on Ants Laaneotsa sulest ilmunud samuti Postimehes. Islamiriik tegutseb peamiselt Süüria idaosa ja Iraagi põhjaosa territooriumil ning püüab toimida nagu korralik riik, tegeledes finantsidega, osaledes massimeedias ning luues sidemed erinevate riiklike ja mitteriiklike struktuuridega. 23. jaanuaril 2016 avaldatud artikli leiate SIIT.

Sõjakeeriseid kirjeldav klubiõhtu toimus seekord Neitsitorni muuseumkohviku Rüütlikorrusel. Järgmine kord koguneb Kella Kuue Klubi kolmapäeval, 20. aprillil, mil külalisesinejaks on õiguskantsler Ülle Madise.

DSC_0394
DSC_0387
DSC_0390
DSC_0382
DSC_0395
DSC_0399
DSC_0404

Muuga sadama ettevõtluskülastus

18.03.2016

ICC Eesti korraldas koostöös liikmesfirmadega ProLog ja EMI EWT 17. märtsil ettevõtluskäigu Muuga sadamasse. Osalejate seas oli nii logistikuid, ekspedeerijaid kui ka tippjuhte. Programm andis hea ülevaate tänapäeva kaubaliiklusest: ajakava hõlmas endas Tallinna Sadama tutvustust, Muuga Sadamavalitsuse tööga tutvumist ning erinevate operaatorite terminalide külastust.

Muuga Sadamavalitsust ja aktsiaseltsi Tallinna Sadam tutvustas meile sadamakapten Henn Noor. Võttes arvesse nii reisijate arvu kui ka kaubavooge, on Tallinna Sadam suurim sadamate kompleks Läänemere ääres. Sügavus (akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini) ja kaasaegsed terminalid teevad sadama üheks moodsamaks Euroopas. Sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Sadama lähiaastate mahukaimad arendusprojektid on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: arendatakse tööstusparki ja sadama idaosa ning rajatakse uusi kaisid ja terminale.

Terminalide operaatoritest võtsid meid vastu:

  • Kütusetransiidifirma Vopak E. O. S. AS – kommunikatsioonijuht Olga van Kapmen tegi ettevõttest põhjaliku ettekande ning Pakterminali asejuhataja Kristjan Leks juhtis ringsõitu terminali alal. Vopak E.O.S. on suurim iseseisev terminalide operaator Baltimaades.
  • Stividori täisteenust pakkuvas ettevõttes Transiidikeskuse AS võõrustas meid tootmisdirektor Toomas Uibokant, kellega koos oli meil võimalik näha üld- ja külmkaupade ning konteinerterminali igapäevast olmet.
  • DBT AS-is tegi meile suurepärase esitluse Eesti transiidi ajaloost ja ettevõttest PR grupijuht Ago Tiimann. DBT pakub stividoriteenust, hoiustamist, segamist ja pakkimist, ekspedeerimist ja laboratooriumi teenust. Ühtlasi oli meil võimalik sisse vaadata ühte kuppellattu. Kuppelladude rajamise projekt on võitnud 2001. aastal konkursil “Aasta betoonehitis 2001” esimese koha.
  • Belgia päritolu, maailma ühe suurima logistikafirma KATOEN NATIE tegemistest Eestis rääkis meile logistik Jaan Leimann. Ettevõte pakub kaupade ladustamise, laevaagendi, stivodori teenuseid, erivedusid ning logistikaalaseid konsultatsioone. Ettevõtte laokompleks asub sadama tööstuspargi alal.

Traditsiooniliselt on olnud Muuga sadama külastus osa ICC pädevuskursusest, mille käigus tutvutakse logistikaga kaasaegses sadamas. ICC Eesti liikmesfirma, Eesti staažikaim ettevõtluskool EMI EWT on kursust arendanud ja viimistlenud rohkem kui 20 aasta jooksul. ICC Eesti on lisanud kursusesse uued olulised täiendused. Järgmine pädevuskursus alustab 27. oktoobril 2016.

1
2
3
4
5
6
7
10
12
8
9
11

 

 

ICC Eesti asutajaliikme suur edu

11.03.2016

Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC Eesti õnnitleb oma asutajaliiget Advokaadibüroo SORAINEN AS-i Euroopa Aasta Advokaadibüroo tiitli puhul!

Advokaadibüroo SORAINEN võitis kolmapäeval Euroopa Aasta Advokaadibüroo tiitli, mida annab välja mainekas ajakiri The Lawyer. SORAINEN valiti selle aasta konkursi peaauhinna saajaks ligi 20 piirkondliku kategooria võitjate seast. Oma kategoorias sai SORAINEN ka Baltikumi Aasta Advokaadibüroo tiitli.

(wemakepictures.co.uk)

Veerandsajast maailma prominentsest ettevõtte juhist ja advokaadist koosnev žürii tõi välja oma põhjendused SORAINENi valimiseks: “Ettevõte paistab silma sellega, et hindab erinevusi, on sotsiaalselt vastutustundlik ja tal on ka strateegiline visioon, ning sellele kõigele lisanduvad head finantstulemused ja muljetavaldav töödenimekiri.” Vaadake lisa SIIT.

SORAINEN on juhtiv rahvusvaheline advokaadibüroo, mis annab õigusabi ühinguõiguse, ühinemis- ja ülevõtmis- (M&A), erakapitali, finantseerimis-, kinnisvara- ja muude äritehingute juures Baltikumis ja Valgevenes. Eestis on SORAINEN viimastel aastatel kõige kiiremini kasvanud advokaadibüroo.

ICC Eesti asutati viis aastat tagasi 11. juunil. Advokaadibüroo SORAINEN looja ja juht Aku Sorainen oli Rahvusvahelise Kaubanduskoja – ICC Eesti loomise aktiivne toetaja. ICC Eesti tähistab pidulikku aastapäeva liikmeskonna kogunemisega ICC rahvusvahelisel ekspordikonverentsil, mis toimub 9.-10. juunil taas Euroopa Liidu piirilinnas Narvas.

.

SORAINEN

 

ICC Eesti alustab veebiseminaride sarjaga

04.03.2016

Rahvusvahelise Kaubanduskoja – ICC tuntuim väljatöötlus on Incoterms. Seda täiesti põhjendatult, sest head (rahvusvahelist) tarnelepingut on tarneklausleid õigesti kasutamata võimatu koostada. Incotermsi tarneklauslid toovad tehingusse selgust, lihtsust, konkreetsust ja lühidust; võimaldavad vältida topeltmakseid, lahendada vaidlusi, pidada asjalikke läbirääkimisi jpm.

webinarOleme tähele pannud, et kui väliskaubanduses osaleva ettevõtte juht valdab Incotermsi teemat, siis ka sama firma spetsialistid on tasemel. Seepärast alustame Incotermsi veebiseminaride sarja just tippjuhile mõeldud koolitusega.

Eesti esimene Incotermsi veebiseminar ekspordifirmade juhtidele toimub  29. märtsil 2016 kell 9.55 – 11.30.  Rohkem infot seminari kohta leiate SIIT.

Spetsialistidele (ekspordi- ja impordijuhid, logistikud, ekspedeerijad) mõeldud neljast moodulist koosnev veebiseminar alustab 5. aprillil. Teemadega saate tutvuda SIIN.

Veebiseminarid on ideaalsed kõigile neile, kes soovivad omandada Incotermsi kasutusvõimalused minimaalse ajakuluga. Äärmiselt kompaktse ja läbimõeldud ülesehitusega veebiseminaridel käsitleb Tiit Tammemägi, PhD – Eesti Incotermsi “isa” – tarneklauslitega seonduvaid teemasid, lahendab koos kuulajatega lühikaasuseid ja annab vastuseid tekkinud küsimustele.

ICC Eesti korraldab veebiseminare koostöös liikmesfirmaga EMI EWT. Eesti staažikaim koolitusfirma EMI EWT on Incotermsi “maaletooja”, ICC otseliige aastast 1994 ja ICC Eesti asutajaliige. EMI EWT toimetistena on ilmunud eesti keeles Incoterms 1990, 2000 ja 2010 koos kasutajajuhistega.

Lisainfo ja registreerimine: e-posti aadressil icc@icc-estonia.ee või telefonil +372 684 1252

  • Liitu ICC Eesti uudiskirjaga!
  • Astu ICC Eesti liikmeks!
  • ICC Eesti liikmete nimekiri
  • ICC Eesti üritused
  • ICC Eesti hommikuklubi
  • ICC Eesti rahatäht

Uudised

  • Eesti arbitraažieksperdid esindatud rekordkoosseisus ICC arbitraaži ja ADR komisjoni kohtumisel Pariisis
  • Rahvusvahelise Kaubanduskoja avaldus Ameerika Ühendriikide kaitsetollide teemal
  • ICC Eesti ja ImpactBuilders Tallinn koostöö avardab Eesti ettevõtete rahvusvahelisi võimalusi
  • Raigo Tammo – mees kes jõuab
  • In memoriam
  • Prev
  • 1
  • …
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • Next
  • Avaleht
  • Uudised
  • Kalender
  • Liikmete pakkumised
  • LinkedIn
  • Facebook
  • Flickr
  • Liitu meililistiga!
  • Isikuandmete töötlemine
Rahvusvaheline Kaubanduskoda - ICC Eesti, A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn Estonia, +372 684 1070, icc@icc-estonia.ee
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega.Nõustun Loe veel
Privacy & Cookies Policy

Privacy Overview

This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.
Necessary
Always Enabled
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. This category only includes cookies that ensures basic functionalities and security features of the website. These cookies do not store any personal information.
Non-necessary
Any cookies that may not be particularly necessary for the website to function and is used specifically to collect user personal data via analytics, ads, other embedded contents are termed as non-necessary cookies. It is mandatory to procure user consent prior to running these cookies on your website.
SAVE & ACCEPT
X